← Eesti

3-24-1435/7

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1435 Haldusasi Politsei- ja Piirivalvea

) § 362 lg 3 alusel. Xi suhtes esinevad

§ 361

lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 361

lg 2 p-des 1, 4, 5 sätestatud kinnipidamise alus kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse (KPK). Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et otsis endale smuugeldaja, et jõuda Prantsusmaale. Sellest saab järeldada, et ebaseaduslik piiriületus ja ränne Schengeni alal oli teadlik ja tahtlik tegevus, mille nad ka ellu viisid ning oma eesmärgi saavutamiseks tegid ka märkimisväärseid rahalisi kulutusi. Isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et esineb põgenemise oht. Isik esitas PPA ametnikele Tallinna lennujaamas enda tuvastamiseks Pakistani kodaniku passi, mis ei kuulunud talle. Kinnipidamiskeskusesse toimetatuna ja sisse vormistamisel isik jätkas väitmist, et on isik, kelle passi esitas. Vabaduses viibides jätkaks isik oma teekonda Prantsusmaale ega oleks menetlustoimingute jaoks kättesaadav. Isik on tuvastatud ainult nende enda ütluste järgi. Tallinna lennujaamas 01.05.24 ei esitanud isik rahvusvahelise kaitse taotlust. Isikule on koostatud ettekirjutus Eestist ja Schengenist lahkumiseks. 08.05.24 teostas PPA isikuga tegevusi tema dokumenteerimiseks, kuid isik keeldus koostööst. Alles pärast seda esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Põhjendatud ja vajalik on isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Isikule on koostatud ettekirjutus Eestist ja Schengenist lahkumiseks. 08.05.24 teostas PPA isikuga tegevusi tema dokumenteerimiseks, kuid isik keeldus koostööst.

  1. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et ta jääb taotluse juurde ning taotlus on põhjendatud. Isikusamasust ei ole olnud võimalik tuvastada, kuna tal puuduvad dokumendid. Isik on esitanud rahvusvahelise käiste taotluse üksnes lahkumisettekirjutuse täitmise vältimiseks. Tema sugulane on Prantsusmaal ja isiku eesmärk oli juuda sinna, mitte Eestis (või Lätis) rahvusvahelist kaitset taotleda. Ta ei teadnud, et ta saaks rahvusvahelist kaitset ka Leedus, Lätis või Eestis taotleda. Ta teab seda nüüd ja soovib siia jääda.
  2. X selgitas kohtuistungil, ta saab enda isikut tõendava dokumenti enda päritoluriigist saata lasta. Leebemaid järelevalvemeetmeid ei saa kasutada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Vabaduses viibides ei oleks isik menetluseks kättesaadav ja jätkaks oma teed Prantsusmaale. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
  4. PPA taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on faktiliselt ja õiguslikult piisavalt põhistatud ja tõendatud ning taotlus tuleb rahuldada. 7.

§ 361

lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

361 lg 2 p 4 järgi võib varjupaigataotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisel, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte peamine eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Sätte kohaldamine aitab kaasa ka taotleja teise liikmesriiki edasiliikumise ennetamisele (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.2). Kuigi asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks, võib see olla piisav koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (vt ka Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1- 52-14, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 08.0.2021 määrus nr 3-21-2004, p 11). Samuti võib varjupaigataotlejat kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (

§ 361

lg 2 p 1); kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks

§ 361lg 2 p 5.

8. PPA põhjendas oma taotluses põgenemisohu olemasolu VSS § 68 p-s 2 nimetatud asjaolu esinemisega. Nimetatud sätte järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Kuigi VSS §-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, tuleb ohu lõplikuks kindlakstegemiseks vaadelda ka muid välismaalasega seotud asjaolusid kogumis 2

(3)(Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93- 16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel ei ole iseenesest keelatud arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16). Arvestades PPA taotluses toodud asjaolusid leiab kohus, et PPA kahtlus on põhjendatud, et Xi puhul esineb põgenemisoht. Arvestades, et X saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et otsis endale smuugeldaja, kes müüs võltsitud passi Prantsusmaale jõudmiseks. Seega oli tegemist tahtliku ebaseadusliku tegevusega piiriületusel. Kirjeldatud isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht. Kuivõrd Schengeni alal puudub piirikontroll ning on liikumisvabadus, ei saa välistada, et X proovib Eestist lahkuda Prantsusmaale. 9. Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ning

§ 29lg s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine.

Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne

§ 361mõttes (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 18).

Xil puuduvad Eestis sotsiaalsed sidemed, elukoht, sissetulek ning ta ei soovi naasta Bangladeshi. Kohus nõustub taotlejaga, et Xi rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne, kohane ja vajalik abinõu. Erilisi asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei esine. 10. Kohus rahuldab PPA taotluse Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 14.05.2024 (k.a.). 11.

§-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 lähtuvalt tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.