KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuli 2024, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-1454 Kohtunik Triin Harak Kohtuistungi sekretär Teele Masing V

§ 224

lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks osaliselt s.o karistuse liigi osas. 3. Teha uus otsus, millega karistada Aleksei Tarsi

§ 224lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut s.o 800 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul: Rahandusministeerium EE932200221023778606 Swedbank Rahandusministeerium EE891010220034796011 SEB pank Rahandusministeerium EE701700017001577198 Luminor Bank Rahandusministeerium EE777700771003813400 LHV Pank 1 Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100081886 ning selgitus: „isiku nimi, väärteoasja nr 4-24-1454, rahatrahv“. Kui rahatrahv pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1. Menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.
2. Edastada käesolev kohtuotsus Aleksei Tarsile, tema kaitsjale ja PPA Lõuna prefektuurile. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaevatava otsuse sisu
3. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 18.04.2024 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,24,004702 määras eriasjade uurija Cristel Jakobson liiklusseaduse (

) § 69 lg 3 rikkumise eest

§ 224lg 2 järgi Aleksei Tarsile karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks.

Väärteootsuse kohaselt juhtis Aleksei Tars mootorsõidukit 24.03.2024 kell 01:18 isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,63 mg/l. Tõendusliku alkomeetri lugem 0,68mg/l +/-0,05mg/l. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku süüline käitumine

§ 69

lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 224lg 2 järgi.

Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusel isikul ei ole kehtivaid karistusi samalaadsete rikkumiste eest. Isik on varasemalt samuti liiklusalaseid rikkumisi toime pannud ja käesoleva juhtumi puhul on mõõdetud kõrge alkoholisisaldus väljahingatavas õhus, mistõttu on tegemist enamohtliku väärteoga, mis seab ohtu kõik teised liiklejad. Tuginedes eeltoodule leiab kohtuväline menetleja, et vältimaks taolise liikluskäitumise mustriliseks muutumist, tuleks sekkuda kohe ning rahatrahvi asemel püüda isikut mõjutada juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Kohtuväline menetleja märgib lisaks, et juhtimisõigus ei ole inimesele antud võõrandamatu õigus, vaid tegemist on privileegiga, mille saamiseks ja omamiseks on tarvis ka teatud norme ja tingimusi täita. Kaebuse esitaja taotlus ja sisu

1. Menetlusaluse isiku kaitsja on 29.04.2024 esitanud eelnimetatud otsuse peale kaebuse, milles taotleb tühistada kohtuvälise menetleja Politsei-ja Piirivalveameti otsus määratud karistuse osas väärteoasjas nr. 2780,24,004702 ja määrata rahatrahv. Kaebuse esitaja toob välja, et otsus määratud karistuse osas ole proportsionaalne. Juhtimisõiguse äravõtmine ei ole põhjendatud, sest otsuse tegemisel kohtuvälise menetleja ei analüüsinud ja ei arvestanud olulise asjaoluga, et Aleksei Tars töötab xxxxxxxxxxxxxx xx xxxxxxxxx . Kaebajal on piisav sissetulek trahvi tasumiseks. Käesoleva väärteo puhul karistamise võimalus kuni 300 trahviühikut on väga tõhus karistus mõjutada kaebajat seadusekuulekalt käituma. Määratud karistus, mille kohaldamisel järgneb töötuks jäämine ja sissetuleku kaotus, ei ole proportsionaalne (tl 2-3). 09.07.2024 on menetlusalune isik esitanud täiendavad tõendina tööandja kirja, millega soovib tõendada, et töötab xxxxxxxxxxxxx xx-x ja juhtimisõiguseta ei ole Aleksei Tarsil 2 võimalik tööd jätkata. Lisaks on isik esitanud neli fotot, millistega soovib tõendada erinevate objektide vahet sama päeva jooksul veetavate tööriistade kogust. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas
2. Kohtuväline menetleja leiab, et otsuse muutmiseks puuduvad alused ja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja märgib, et arvesse on võetud seda, et menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset ega väljendanud muul moel kahetsust, mistõttu kergendavad asjaolud puuduvad. Lisaks ei ole asjas ka raskendavaid asjaolusid. Kuna karistus peakski olema ebamugav, kuid samas tõhus mõjutamaks isiku liikluskäitumist, siis on talle määratud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks, mis on võimalikust maksimaalsest määrast üks kuuendik. Isiku väljahingatavast õhust mõõdeti alkoholisisalduseks 0,63mg/l kohta, mis on märkimisväärselt kõrge näit ja väga lähedal kriminaaljoobe piirile. Kohtuväline menetleja ei saa kahjuks arvestada asjaoludega, mida ta ei tea. Kuna menetlusalune isik ei ole kirjutanud vastulauset ega kahetsuskirja või selgitust selle kohta, kellena ta töötab ja kui oluline on juhtimisõigus tema jaoks ning mis põhjustel tuleks see alles jätta, siis on karistuse määramisel arvestatud kõigi teadaolevate ja karistust mõjutavate asjaoludega. Kuna nii tugevalt alkoholipiirmäära ületavas seisundis liikluses juhina osalemine on enamohtlik väärtegu, millega pannakse ohtu reaalsed inimelud, siis on ka seadusandja näinud ette sellise teo eest võimaliku maksimaalse karistusmäära, mis on põhikaristusena rahatrahv, arest või kuni 12 kuud juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja on määranud pigem karistuse, mis jääb tugevalt alla võimaliku maksimaalse määra ja ka alla keskmise määra. Seda on aga tehtud justnimelt arvestades, et isikul puudub kehtiv karistus, kuid isik on varasemalt samalaadseid rikkumisi toime pannud, karistuste eest määratud rahatrahvid tasunud, kuid jälle samalaadse rikkumisega politseile nö vahele jäänud. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT
3. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik Aleksei Tars ja kohtuväline menetleja on kohtule kinnitanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et avaldatud asjaolude pinnal on võimalik väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses ning VTMS § 120 lg 2 alusel vajadust suulisel istungil asja lahendada, ei ilmnenud.
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega võtab kohus seisukoha kõikides VTMS §-s 133 sätestatud küsimustes ega lähtu esitatud kaebuse piiridest. 6.

§ 69

lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. 7. 24.03.2024 koostatud väärteoprotokollis sisalduva kirjelduse järgi juhtis Aleksei Tars 24.03.2024 kell 01.18 Tartu linnas Sõpruse sillal, liikudes Kalevi tänava suunas 3 mootorsõidukit Volvo XC60 registreerimisnumbriga xxx xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,63 mg/l. Tõendusliku alkomeetri näit 0,68 mg +/- 0,05 mg. Sellega rikkus Aleksei Tars

§ 69

lg-t 3 ning pani toime

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo (tl 19).

1. Tõendusliku alkomeetri väljatrükilt, mille menetlusalune isik on allkirjastanud, nähtub, et isiku väljahingatavas õhus mõõdeti 24.03.2024 kell 01.39-01.42 alkoholisisalduse lõplikuks lugemiks 0,68 mg/l ning arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l, saadi mõõtetulemuseks 0,635 mg/l (tl 21). Tõenduslik alkomeeter ARDF-0058 Dräger Alcotest 7110 EST on taadeldud ja omab taatlustunnistust nr TTRC-23-00160 (tl 23). Seoses joobe tuvastamisega, kõrvaldati Aleksei Tars mootorsõiduki juhtimiselt vastava otsusega (tl 20).
2. Kohtul puudub alus kahelda mõõtmistulemuse jälgitavuses ning sellekohast kahtlust ei ole tõstatanud ka kaebuse esitaja. Mõõtmine on materjalidest nähtuvalt teostatud pädeva ametniku poolt, taadeldud seadmega, järgides mõõtemetoodikat. Riigikohus on lahendis asjas nr 1-17-5210 punktis 25 märkinud, et lähtuda tuleb kohtumenetluses üldiselt omaksvõetud arusaamast, mille kohaselt tõendi lubatavust eeldatakse. Vastavasisulise kahtluse tekkimise korral peab kohus tõendi saamise seaduslikkust kontrollima (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. mai
4. a otsus asjas nr 3-1-1-48-13, p 9.2). Samast põhimõttest tuleb juhinduda mõõtevahendite nõuetele vastavuse puhul: mõõtevahendite kalibreerimist või taatlemist kinnitavad tõendid peab esitama siis, kui kohtumenetluse pool taotleb sellega seotud asjaolude kontrollimist. Ka käesolevas väärteomenetluses ei ole maakohtul tekkinud kahtlusi mõõteseadmete ning nende alusel saadud mõõtmistulemuste jälgitavuses ning tõendina kasutamise lubatavuses.
5. Eelkirjeldatud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli seaduses lubatud määrast kõrgem alkoholisisaldus, so 0,63 mg/l. Kohus on seisukohal, et väärteo toimepanemine on tõendatud tõendusliku alkomeetri väljatrüki ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.
6. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et on tõendamist leidnud, et Aleksei Tars juhtis 24.03.2024 kell 01:18 Tartu linnas Sõpruse pst, Sõpruse sillal, liikudes Kalevi tänava suunas, mootorsõidukit Volvo XC60 registreerimisnumbriga xxx xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,63 mg. Seega on tema tegu kvalifitseeritud õigesti

§ 224lg 2 järgi. 12. Väärteona on Kar

S § 15 lg 3 tulenevalt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Isiku joobeks mõõdeti 0,63 mg/l. Tegemist on kriminaalsele joobele lähedase astmega. Alates 0,75 mg/l väljahingatavas õhus alustatakse sõidukijuhtide suhtes juba kriminaalmenetlust. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik teo toime kaudse tahtlusega. Mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuselt nähtub, et isiku suust oli tunda alkoholilõhna ning tema alkoholisisaldus väljahingatavas õhus ületas mitmekordselt määra, millest alates on sõiduki juhtimine keelatud, jäädes napilt alla kriminaalse joobe piiri. Seetõttu ei saanud isikule jääda märkamatuks enda tervislik seisund, millises mootorsõiduki rooli asumine ei ole lubatud.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada.
2. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Aleksei Tarsi väärteoasjas puuduvad VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. 4
3. Aset on leidnud tegu, milles Aleksei Tarsi süüdistatakse ning kohtul ei tekkinud kahtlust, et Aleksei Tars on nimetatud teo toime pannud. Tegemist on koosseisupärase väärteoga, mis on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ning kohtuväline menetleja oli pädev karistuse määramiseks.
4. Kohus ei tuvastanud asjas väärteomenetlusõiguse rikkumist. Karistuse kohaldamisest 17.

§ 224

lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 224

lg 3 võimaldab kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem antud paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud või kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

1. Kohtuväline menetleja on valinud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise kaheks kuuks. Menetlusalune isik palub kaebuses asendada talle karistuseks määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks rahatrahviga.
2. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 31-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
3. Antud rikkumise puhul võib mõista põhikaristuseks rahatrahvi, mille keskmine määr on 150 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise, mille keskmine määr on 6 kuud. Kohtuväline menetleja on Aleksei Tarsile määranud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26). Aleksei Tars juhtis peaaegu kriminaalses joobes mootorsõidukit Tartu linnas ööl vastu pühapäeva. Kuigi liiklusintensiivsus ei ole öisel ajal samane päevasega, on Tartu linnas nädalavahetuseti ka öisel ajal nii teisi sõidukeid kui jalakäijaid rohkem kui näiteks asulavälisel teel. Juhtimisõigust omav isik peab enesele teadvustama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh tema enda huvides ning mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholipiirmäära ületades ei ole aktsepteeritav tegevus. Alkoholipiirmäära ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu, suurendab selle tõenäosust oluliselt, kuivõrd 5 alkoholipiirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juht ei taju adekvaatselt liiklusolusid ning väheneb oluliselt reaktsioonikiirus. Arvestades isiku väljahingatavas õhus mõõdetud alkoholi sisalduse määra - 0,63 mg/l – ei saanud isikule märkamatuks jääda, et on seisundis, millises mootorsõiduki rooli asumine on keelatud ning sellest hoolimata mootorsõiduki rooli asumine viitab hoolimatule suhtumisele liiklusreeglitesse. Kokkuvõtlikult hindab kohus Aleksei Tars süü suuruse keskmisest suuremaks. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
4. Lisaks on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub väärteootsuses ja kohtuvälise menetleja seisukohas märgituga ning leiab, et alkoholi piirmäära ületamine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, millega isik seab ohtu nii enda kui ka teiste inimeste turvalisuse. Seega menetlusalusele isikule mõistetav karistus peab olema piisav, et tulevasi rikkumisi ära hoida.
5. Aleksei Tars on avaldanud, et vajab tööülesannete täimiseks juhtimisõigust ning ka väärteootsusest nähtuvalt töötab isik samas ettevõttes, milles töötab väärteokaebuse kohaselt – xxxxxxxxxxxxxxx xx . Eelneva tõenduseks on kaebuse esitaja esitanud ka tööandja kinnituse ettevõtte tegevuse ning kaebuse esitaja tööga hõivatuse kohta. Samuti on isik esitanud tõendina fotod plaatimistöödel kasutatavatest tööriistadest, seadmetest ja materjalidest. Isik avaldab, et tal on sissetulek ja palub määrata rahatrahv.
6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuse nr 3-1-1-6-17 p-s 16 on sedastatud, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-18-17 punktis 13 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb hinnata ka seda, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine isikule mõjub. Lahendis asjas nr 31-1-26-10 p-s 7.3 on Riigikohus selgitanud, et kuigi üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Seega töövaldkonna eripära ei saa muutuda juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist või määra ülemäära mõjutavaks teguriks, kuid teatud määral saab seda arvestada.
7. Riigikohus on selgitanud (vt 15.02.2023 määruses asjas nr 1-15-1446/76), et karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 keelab registrist kustutatud karistusandmetele tugineda üksnes siis, kui seadus omistab isiku karistatusele iseseisva õigusliku tähenduse, s.o kui isiku karistatus on vältimatult nõutav tingimus normis ette nähtud õigusliku tagajärje kaasatoomiseks. Lahendis asjas nr 4-22-4139, p-des 11-13 on riigikohus välja toonud, et kustunud karistused on osa isikut ja tema elukäiku iseloomustavatest andmetest, mis ei too iseenesest kaasa õiguslikku tagajärge. Neid tuleb aga arvestada koos muude asjakohaste andmetega isiku edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel. Karistuse mõistmisel karistatuse arvestamine eripreventiivse kaalutlusena ei ole käsitatav karistusandmetele õigusliku tähenduse andmisena KarRS § 5 lg 1 mõttes. Samas tuleb menetlejal karistust mõistes alati hinnata ka seda, kas varasem karistatus iseloomustab isikut uue otsuse tegemise ajal jätkuvalt või on see asjaolu selleks ajaks tähenduse minetanud. 6
8. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid. Aleksei Tarsil puuduvad kehtivad karistused (tl 27). Ainus arhiveeritud kriminaalkaristus, mis on tõepoolest määratud KarS § 424 järgi, on toime pandud ca 17 aastat tagasi 19.12.
9. Kohtu hinnangul on ca 17 aastat tagasi KarS § 424 järgi toime pandud rikkumine antud juhul oma tähenduse minetanud. Väärteokorras on isikut karistatud kokku kolmel korral, millised karistused on samuti arhiveeritud. Kahel korral on isikut karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Kõige hiljutisem väärteokaristus on määratud 09.12.2022 toime pandud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades. Viimatimärgitud rikkumise eest määrati isikule karistuseks rahatrahv summas 300€ ning rikkumisest on möödas enam kui aasta ja seitse kuud. Kohus möönab, et ülemäära pikk periood ei ole kahe alkoholiga seonduva liiklusrikkumise vahele jäänud ning samalaadse intervalliga väärtegude jätkuv toimepanemine võib tingida ühel hetkel ka juhtimisõiguse ära võtmise. Samas on vahepeal möödunud aega ning üksnes ühe varasema samalaadse arhiveeritud rikkumise olemasolu arvestades kohtu hinnangul käesoleval juhul ennatlik juhtimisõiguse ära võtmine. Kaebuse esitaja selgitas kohtule, et vajab juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks ja sissetuleku saamiseks ning ühest varasemast samalaadsest rikkumisest koostoimes käesolevaga ei saa järeldada, et rahatrahv ei oleks kohane karistus isiku puhul suunamaks teda edaspidi samalaadsetest karistustest hoiduma. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, Aleksei Tarsi süü suurust, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatud isikule määrata rahatrahv keskmisest pisut suuremas määras ehk 200 trahviühiku ulatuses summas 800 eurot.
10. Siiski peab kohus vajalikuks menetlusalusele isikule selgitada, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest on võimalik nii põhikaristusena kui lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Kui menetlusalune isik käesolevast karistusest enda jaoks järeldusi ei tee, võib järgmine samalaadne rikkumine tulenevalt eripreventiivsetest kaalutlustest tingida ka juhtimisõiguse äravõtmise.
11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Aleksei Tarsi kaebuse ning tühistab kohtuvälise menetleja 18.04.2024 otsuse väärteoasjas nr 2780,24,004702 osaliselt- s.o karistuse liigi osas ning teeb uue otsuse, millega karistab Aleksei Tarsi

§ 224lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut s.o 800 eurot.

28. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta asjas väärteomenetlust normis toodud alustel, tuleb valitud kaitsja menetluskulud jätta isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak 7