Obsah (4)

§ 151§ 3§ 153§ 7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1.juuli 2024. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-1314 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi Henri Meentalo kaebus P

) § 3 lg 1 nõuet ning pani toime

§ 151lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 08.04.2024. a otsusega väärteoasjas nr 2780,23,012782 karistati H. Meentalo

§ 151lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut s.o 400 eurot.

H. Meentalolt mõisteti välja menetluskuludena ekspertiisi maksumus 268 eurot ning konfiskeeriti H. Meentalolt äravõetud kanep ja alfa-PVP. 15.04.

1. a esitas H. Meentalo kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, milles taotleb KarS § 73 lõigete 1, 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui menetlusalune isik ei pane toime uut tahtlikku tegu menetleja poolt määratud tähtajal. H. Meentalo hinnangul pani ta teo toime kaudse tahtlusega, erinevalt väärteoprotokollis väljatooduga. Leitud narkootilised ained olid küll tema valduses, kuid ained ei kuulunud menetlusalusele isikule, vaid teisele isikule. Menetlusalune isik unustas kergemeelsusest nimetatud ained oma valdusse, kuid karistuse mõistmisel pole sellega arvestatud. H. Meentalo leiab, et karistuse mõistmisel tuleks arvestada ka tema praegust karistust (reaalne vangistus 3 aastat). Mõistes käesolevas väärteoasjas karistuseks rahatrahvi, on ilmselge, et menetlusalune isik satub nõudega täiemenetluses kohtutäituripoolse sissenõudeni ning sotsiaalses mõistes veel raskemasse olukorda. Isegi kui rahatrahv pöörata hiljem arestipäevadeks, jääks ikka tasuda kohtutäituri kulud, mis sotsialiseerumise ja taasühiskonnastava tegevuse mõistes oleks pigem negatiivne. Vangistuses olles pole menetlusalune isik võimeline rahalist karistust täitma. H. Meentalo arvates tuleks rahaline karistus määrata tingimisi katseajaga KarS § 73 lg 1, 3 alusel, mida ei pöörataks täitmisele, kui menetlusalune isik ei pane toime uut tahtliku kuritegu. See mõjutaks teda kinnipidamisasutuses jälgima reegleid senisest veelgi enam. Lisaks annab tingimisi mõistetud karistus motiveerituse ja kinnistab käitumismustrit õiguskuulekuse suunal. Menetlusalune isik märkis kaebuses, et ta ei soovi enda ärakuulamist kohtu poolt. Kohtuväline menetleja palus kirjalikus seisukohas jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Vaidlust ei ole asjaoludes, et H. Meentalol tuvastati 29.11.
2. a ebaseaduslik narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamine. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku varasema käitumisega. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on H. Meentalol viis kehtivat väärteo karistust. Viimati karistati teda

§ 151lg 1 järgi 29.03.2022.

a rahatrahviga 120 eurot. Samuti on teda karistatud samalaadsete rikkumiste eest 29.03.

1. a ja 07.09.
2. a rahatrahvidega. Kohtuvälise menetleja hinnangul karistus sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, s.o 400 eurot vastab H. Meentalo süü suurusele. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on igakülgselt proportsionaalne ja seaduslik ning kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kuigi kohtuvälisele menetlejale on inimlikult mõistetav, et rahatrahv 400 eurot ja menetluskulud 268 eurot on menetlusalusele isikule keeruline katsumus tasuda, kuna ta asub Tartu Vanglas, siis karistus peabki olema süüdlasele koormav, et täita karistuse eripreventiivset eesmärki. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus ongi temale kui rikkujale koormav. 2/7 Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses vastavalt VTMS § 120 lg-le
3. VTMS § 120 lõikest 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kuivõrd nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, lahendab kohus VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja kirjalikus menetluses pooli kohtusse kutsumata. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

§ 151

lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Sotsiaalministri

1. mai
2. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained käesoleva määruse lisas 1 (edaspidi lisa 1) kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Eelnimetatud määruse lisa 1 kohaselt kuuluvad alfa-pürrolidinovalerofenoon (alfa-PVP), kanep, metüleendioksümetamfetamiin (MDMA), bensodiasepiin, amfetamiin, metamfetamiin ja ketamiin I nimekirja ning metadoon II nimekirja.

§ 3

lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et H. Meentalol tuvastati 29.11.

1. a Tartu linnas XXX XXX narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamine ning tema valdusest leiti keelatud aineid. Need asjaolud on tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, H. Meentalo ütluste, valdusesse sisenemise protokolli, valduse läbivaatuse protokolli ja ekspertiisiaktiga. 29.11.
2. a indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et H. Meentalol tuvastati 29.11.
3. a kella 14.36 ajal, kasutades indikaatorvahendit, ainete THC, MDA, BZD, MTD, AMP, MET ja KET tarvitamine. H. Meentalol esinesid joobeseisundile viitavad tunnused, sh silmade punetus; suured silma pupillid ja läikivad silmad; häiritud reaktsioonikiirus; arusaamatu kõne ja kerged häired koordinatsioonis; rahutu, omamehelik, unine ja ärritunud 3/7 käitumine. Protokollis kinnitas H. Meentalo allkirjaga, et ta on nõus indikaatorvahendi kasutamisega. 12.03.
4. a koostatud väärteoprotokollis on kajastatud H. Meentalo ütlused selle kohta, et ta tunnistab oma süüd selles, mida temale süüks pannakse. Rohkem sellist asja ei tohiks juhtuda ja ta kahetseb oma tegu. Eelpool toodud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et H. Meentalo tarvitas narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, kuivõrd indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt reageeris indikaatorvahend ainetele kanep, metüleendioksüamfetamiin, bensodiasepiin, metadoon, amfetamiin, metamfetamiin ja ketamiin. Kohtu hinnangul puudub põhjus indikaatorvahendi kasutamise tulemust kahtluse alla seada. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et H. Meentalo poleks nõustunud indikaatorvahendi tulemusega või oleks nõudnud ekspertiisi teostamist. Väärteoasja materjalide hulgas on valdusesse sisenemise protokoll, mille kohaselt siseneti valdaja H. Meentalo nõusolekuta Tartu linnas XXX, kuna oli alust arvata, et seal viibib tagaotsitav isik. Valduse läbivaatuse protokollist nähtub, et 29.11.
5. a vaadati valdaja nõusolekuta läbi eelnevalt nimetatud boks nr 3, kus avastati kaks soonkinnitusega läbipaistvat kotti, mis võeti hoiule (vallasasja hoiulevõtmise protokoll). 19.01.
6. a ekspertiisiaktist nr 23E-AN1758 selgub, et ekspertiisiks esitatud valkjas pulber massiga 0,097 g sisaldab alfapürrolidinovalerofenooni, mille protsentuaalset sisaldust ja puhta aine kogust ei määratud ainekoguse vähesuse tõttu ning roheline taimepuru massiga 0,18 g on peenestatud kanep, milles tetrahüdrokannabinooli protsentuaalset sisaldust ei määratud ainekoguse vähesuse tõttu. Eelnevaga on tõendatud, et H. Meentalo valdusest leiti kaks soonkinnitusega läbipaistvat kotti, mis ekspertiisiakti kohaselt sisaldasid alfa-pürrolidinovalerofenooni ja peenestatud kanepit väikeses koguses. Praeguses väärteoasjas ei tule kõne alla

§ 3lg-s 1 loetletud teo keelatust välistavad asjaolud.

Eelnevaga on tõendatud, et 29.11.2023. a kella 11:45 paiku Tartu linnas XXX oli H. Meentalo eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ja ta valdas ebaseaduslikult narkootilist või psühhotroopset ainet alfa-pürrolidinovalerofenooni ja peenestatud kanepit väikeses koguses. Sellega rikkus H. Meentalo

§ 3

lg-s 1 sätestatud keeldu, kuivõrd ta valdas ebaseaduslikult alfa-pürrolidinovalerofenooni ja peenestatud kanepit väikeses koguses ning tarvitas narkootilist või psühhotroopset ainet, seejuures puudus tal selleks arsti ettekirjutus. H. Meentalo tegevuses on seega tõendamist leidnud

§ 151lg-s 1 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused.

Kohtul tuleb tuvastada ka väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. Kohus leiab, et H. Meentalo pani

§ 151lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega.

H. Meentalo tunnistas süüd, seega ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. H. Meentalo teadlikult valdas ning tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Seega menetlusalune isik teadis, et tema käitumine on õigusvastane. Keelatud ainete tarvitamine ei saanud toimuda juhuslikult või kogemata. Asjaolu, et keelatud ained kuulusid menetlusaluse isiku väidete kohaselt kellelegi teisele ning ta unustas need enda valdusesse, ei vähenda kuidagi H. Meentalo tahtlust ega anna alust väiteks, et ta pani teo toime kergemeelsusest. 4/7 Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut H. Meentalo tuleb toimepandu eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 151

lg 1 järgi karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest väikeses koguses rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sanktsiooni keskmine määr on seejuures 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 151

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Kohus peab väärteoasjas lahendama ka küsimuse, kas kohtuvälise menetleja tehtud väärteootsus on määratud karistuse osas seaduslik ja põhjendatud. Menetlusalune isik leiab, et rahaline karistus tuleks KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata tingimisi katseajaga, mida ei pöörataks täitmisele, kui menetlusalune isik ei pane toime uut tahtliku kuritegu kohtvälise menetleja poolt määratud tähtajal. Kohus selgitab, et väärteo eest mõistetud rahatrahvi ei ole võimalik KarS § 73 alusel jätta tingimisi kohaldamata. KarS § 3 sätestab süüteo liigid. Nimelt § 3 lg 2 kohaselt süüteod on kuriteod ja väärteod ning sama sätte lg 4 sätestab, et väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.

§ 151

lg-s 1 sätestatud süütegu on väärtegu, mille eest saab toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 73 lgst 1 tuleneb, et kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine või rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et süüdlase suhtes jäetakse karistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. Seega võimaldab KarS § 73 üksnes kuriteo eest karistusena mõistetud vangistusest või rahalise karistusest tingimisi vabastamist mitte väärteo eest karistusena mõistetud rahatrahvist tingimisi vabastamist. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on H. Meentalol üks kehtiv kriminaalkaristus ning viis kehtivat väärteokaristust. H. Meentalo tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 13.08.2020. a otsusega nr 1-20-4550 KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 4231 järgi. Seega on menetlusalust isikut varem karistatud narkootilise aine käitlemise eest suures koguses, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem käidelnud suures koguses narkootilist ainet. Väärteokorras on H. Meentalo kolmel korral

§ 151lg 1 järgi rahatrahviga karistatud.

Kohtu arvates on H. Meentalo süü keskmine. Väärteoprotokollist nähtuvalt tunnistas menetlusalune isik oma süüd täielikult ning avaldas kahetsust. Seetõttu arvestab kohus menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 p-s 3 sätestatud kergendava asjaoluna. KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka sellega, et H. Meentalo on varem samalaadsete väärtegude eest kolmel korral väärteokorras karistatud. Lisaks keelatud ainete tarvitamisele leiti tema valdusest alfapürrolidinovalerofenooni ja peenestatud kanepit. Narkootilised ja psühhotroopsed ained kahjustavad väga suurel määral inimeste tervist, seega väärib keelatud ainete ebaseaduslik käitlemine ühiskonna suurt hukkamõistu. 5/7 Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist ja võimalusest mõjutada H. Meentalo edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab tema karistamisel eesmärke rahatrahvi kohaldamine. H. Meentalo väitis kaebuses, et mõistes talle karistuseks rahatrahvi, ei ole ta seda vanglas võimeline tasuma ning nõue satub kohtutäituri menetlusse ja tema sotsiaalses mõistes veel raskemasse olukorda. Rahalise karistuse (rahatrahvi) täitmisele pööramata jätmine mõjutaks teda kinnipidamisasutuses jälgima reegleid senisest veelgi enam. Kuivõrd rahatrahvi ei saa KarS 73 alusel jätta tingimisi kohaldamata ning kohus ei saa menetlusaluse isiku olukorda raskendada ja rahatrahvi asemel aresti mõista, tuleb siiski menetlusalusele isikule väärteo eest karistuseks mõista rahatrahv. Kohtu hinnangul on H. Meentalole põhjendatud mõista rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra, nagu seda on teinud kohtuväline menetleja. Rahatrahv sanktsiooni keskmises määras vastab menetlusaluse isiku teole, tema süüle ning on kooskõlas ka karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Seega jätab kohus kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi muutmata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus H. Meentalo kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja määratud karistuse muutmata ning leiab, et käesoleval juhul on KarS § 56 lg 1 mõtte kohaselt põhjendatud H. Meentalo karistada rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Kohtu seisukoht asitõendite osas Väärteootsusega konfiskeeriti KarS § 83 lg 1, 4 ning

§ 153

lg 2 alusel Henri Meentalolt ära võetud kanep ja alfa-PVP.

§ 7lg 3 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel jäeti ekspertiisiaktis nr 23E-AN1758 nimetatud ekspertiisist järele jäänud objektid ekspertiisiasutuse keemiaosakonda. Ekspertiisiasutusse saadetud pakendid hävitati vastavalt ekspertiisimääruses toodule. KarS § 83 lg 1 alusel võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama sätte lõike 4 kohaselt vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kuna H. Meentalo pani toime

§ 151

lg-s 1 sätestatud väärteo, siis kohtuväline menetleja konfiskeeris õigustatult süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine, mille omamiseks menetlusalusel isikul vajalik luba puudus. Seetõttu jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse konfiskeerimise osas muutmata. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Väärteootsusega mõisteti H. Meentalolt välja narkootilise aine ekspertiisi kulud summas 268 eurot. VTMS § 38 lõikest 1 tulenevalt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. 6/7 Vastavalt KrMS § 180 lõikele 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ka menetluskulude osas. Seega tuleb menetlusalusel isikul hüvitada menetluskulud, milleks on riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisi tegemisega seotud kulud 268 eurot. Ekspertiisi tegemisega seotud kulud 268 eurot tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 08.04.2024. a otsuses nr 2780,23,012782 märgitud arvelduskontole ja viitenumbriga 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 7/7