KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-16

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla neljanda üksuse juht otsustas 26.04.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/784 vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 2 alusel lukustada alates 26.04.2024 ajavahemikul kell 09.49– 10.26 P1 osakonna kambrite uksed julgeoleku kaalutlustel asjaolude väljaselgitamiseks. Sama käskkirjaga otsustati kohaldatud piirangud lõpetada seoses asjaolude äralangemisega ja avada neljanda üksuse P1 osakonna kambrite uksed tagasiulatuvalt alates 26.04.2024 kella 10.26-st. Käskkirjast nähtuvalt tuvastati 26.04.2024 hommikusel loendusel, et kinnipeetava nina on pealt katki ja vasak silm ülevalt sinine ning P1 osakond suleti kohe asjaolude väljaselgitamiseks, sest vangla ei saanud jätta reageerimata ja lubada kinnipeetavatel viibida vabalt avatud osakonnas. Osakonna uste lukustamine oli vajalik, et selgitada täpselt välja juhtumi asjaolud ja teha sellega seotud toimingud. Osakonna lukustamine tagas lisakontrolli ja paremad võimalused järelevalve teostamiseks ning vangla üldise julgeoleku. Kinnipeetavatele tagatakse jätkuvalt õigusaktidest 3-24-1694 tulenevad õigused. Asjaolud olid 26.04.2024 kella 10.25-ks selged ja osakonna lukustamine tuli lõpetada. Käskkirjas anti neljanda üksuse vanglateenistujatele korraldus teavitada P1 osakonna kinnipeetavaid käskkirjast suuliselt.
2. X esitas 01.05.2024 vaide, milles palus tunnistada Tallinna Vangla 26.04.2024 käskkiri nr 5-1/24/784 tagasiulatuvalt kehtetuks, leides, et VangS § 8 lg 2 järgi ei ole osakonna lukustamine lubatud asjaolude väljaselgitamise eesmärgil ja käskkiri oli ebaproportsionaalne. Tallinna Vangla tagastas 03.06.2024 vastusega nr 5-15/24/101-2 X vaide, selgitades, et kuna P1 sektsiooni lukustamine lõpetati 26.04.2024 kell 10.26, siis vaidlustatud käskkiri enam ei kehti ja ei saa rikkuda vaide esitaja õigusi (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1). Vaidemenetluse korras ei saa iseseisva nõudena taotleda haldusakti õigusvastasuse tuvastamist.
3. X esitas Tallinna Halduskohtule 04.06.2024 kaebuse (täiendatud 06.06.2024) tühistada Tallinna Vangla 26.04.2024 käskkiri nr 5-1/24/784 tagasiulatuvalt. Kaebaja paiknes kambris P1-19 ja käskkirjaga võeti temalt VangS § 8 lg-s 1 sätestatud liikumisvabadus. Käskkiri tulnuks teha teatavaks kirjalikult, et kinnipeetaval olnuks tõhusalt võimalik kaitsta oma õigusi. Suuline tutvustus ei pruugi olla täielik ja sel juhul on raske hiljem kontrollida, kas isik sai akti sisust õigesti aru. Osakonna lukustamine asjaolude väljaselgitamise eesmärgil ei ole lubatud (VangS § 8 lg 2 sisaldab ammendavat loetelu). Käskkirjast ei nähtu põhjuseid, miks ei saanud asjaolusid välja selgitada muul viisil. Kinnipeetaval tuvastatud vigastused pidid olema vanglale varem teada, sest kinnipeetav oli sellest vanglateenistust teavitanud (sh toodi kinnipeetav nende vigastustega ära P4 osakonnast). Vigastused tuvastati seejuures hommikuse loenduse ajal, kuid osakond lukustati peaaegu kaks tundi hiljem. Osakonna lukustamise põhjust keeldusid valvurid selgitamast. Vaide tagastamine oli õigusvastane, sest haldusakti kehtetuks tunnistamist taotleti tagasiulatuvalt. Kaebaja taotles lisaks menetlusabi riigilõivu tasumiseks.
4. Tallinna Halduskohus tagastas 21.06.2024 määrusega kaebuse

§ 121

lg 2 p 21 alusel, sest sellega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Neljanda üksuse P1 osakonna lukustamine kestis vaid 37 minutit ja kaebaja ei ole selgitanud, kuidas liikumispiirang mõjutas tema õigusi või millist kahju see talle tekitas. Käskkirja järgi piirati küll ajutiselt osakonna lahtiolekuaega, kuid kinnipeetavatele tagati siiski õigusaktidest tulenevad õigused (sh jalutuskäigud, kokkusaamised, telefonikõned, individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ja sisseostude tegemine). Piirangu kestust ja kaebuse asjaolusid arvestades ei riivanud osakonna lukustamine kaebaja õigusi intensiivselt. VangS § 8 lg 2 võimaldab osakondi lukustada, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Kinnipeetaval tuvastatud kehavigastusi ja seatud piirangu lühiajalisust arvestades oli osakonna lukustamine vangla julgeoleku tagamiseks põhjendatud. Kuna piirang tuli teha kinnipeetavatele teatavaks kiiresti, siis oli õiguspärane, et käskkirjast teavitati esialgu suuliselt ja kirjaliku versiooniga võimaldati tutvuda hiljem. Kaebaja sai 26.04.2024 käskkirja üksuse juhi käest samal päeval. Isegi kui käskkirja suuline teatavaks tegemine kujutas menetlusnormide rikkumist, ei tingiks see käskkirja tühistamist (HMS § 58). Lisaks puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus (

§ 121lg 2 p 1).

Kaebajal ei ole õigust nõuda käskkirja tühistamist ega selle õigusvastasuse tuvastamist. Käskkirja kehtivus ja mõju kaebajale on lõppenud. Kaebeõiguse tekkimiseks peaks käskkirja õiguspärasuse kontrollimine olema kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks vajalik (

§ 44lg 1 ja § 45 lg 2; Riigikohtu 12.11.2009 määrus nr 3-3-1-70-09, p 12).

Kaebuse tagastamise tõttu jääb menetlusabi taotlus läbi vaatamata. 5. X palub 21.06.2024 määruskaebuses (täiendatud 04.07.2024) tühistada halduskohtu määrus ja saata kaebus ja menetlusabi taotlus halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks või võtta kaebus ise menetlusse. Halduskohus ei saanud jätta menetlusabi taotlust läbi 2

§ 120

lg 1 p-st 5 tulenevalt enne kaebuse tagastamist kontrollima selle nõuetekohasust (sh riigilõivu tasumist) ja jätma kaebuse käiguta. Arvestades, et kaebus tagastati

§ 121

lg 2 p 21 alusel, ei kuuluks riigilõiv

§ 104lg 5 p 2 järgi tagastamisele.

Menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmist ei saa põhjendada ainuüksi kaebuse tagastamisega.

§ 119lg 1 kohaselt saab üksnes menetlusabi anda või selle andmisest keelduda.

Kaebuse tagastamise põhjendustest lähtudes pidanuks kohus menetlusabi andmisest

§ 111lg 3 alusel keelduma, mitte jätma taotlust läbi vaatamata.

Samas tulnuks taotlus tegelikult rahuldada. Kaebajal on ilmselgelt kaebeõigus, sest osakonna lukustamine piiras osakonna kinnipeetavate (sh kaebaja) liikumisvabadust. Liikumisvabaduse piirang on kestusest sõltumata intensiivne õiguste riive. Kaebaja saab nõuda käskkirja tühistamist ja õigusvastasuse tuvastamist (

§ 44lg 1).

Kui kaebaja taotleks osakonna lukustamisega põhjustatud kahju hüvitamist, siis võiks nõue jääda rahuldamata põhjusel, et käskkiri kehtis ja seda pole tühistatud, kuna kohus peab samuti austama käskkirja kehtivust. Seega on käskkirjal jätkuv mõju ja toime. Käskkirja tühistamine kõrvaldaks selle haldusakti õigusjõu tagasiulatuvalt, samas kui käskkiri kaotas kehtivuse edasiulatuvalt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab piisaval määral

§-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks nõuda Tallinna Vanglalt sellele vastust. 7. Seoses kaebaja etteheitega, et halduskohus on kaebuse tagastamisest tulenevalt jätnud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse läbi vaatamata, kuigi see tulnuks sisuliselt lahendada, märgib ringkonnakohus, et menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmine ei rikkunud kuidagi kaebaja õigusi. Võib nõustuda, et menetlusseadustiku üldisest loogikast lähtudes tuleks

§ 120

lg-s 1 loetletud ettevalmistavad toimingud (sh p-s 5 märgitud menetlusabi taotluse lahendamine) teha ära enne kaebuse tagastamise otsustamist, vähemasti juhul, kui tegemist on kaebuse tagastamisega mõnel

§ 121

lg-s 2 sätestatud nn diskretsioonilisel alusel (sellele viitab mh

§ 104lg 5 p 1).

Siiski ei ole nn ettevalmistava menetluse toimingute järjekord

-s rangelt piiritletud (vt ka

§ 120

lg 1 p 8) ning kui kohus tuvastab mõne asjaolu, mis tema hinnangul juba iseseisvalt tingib kaebuse tagastamise, siis puudub vältimatu vajadus täiendavalt hinnata, kas muud tingimused kaebuse menetlusse võtmiseks on täidetud või mitte. Põhjendatud ei ole seisukoht, et menetlusabi taotlus on võimalik üksnes kas rahuldada või jätta rahuldamata, kuid seda ei saa jätta läbi vaatamata. Sarnaselt muudele taotlusi sisaldavatele avaldustele on ka menetlusabi taotlust võimalik jätta läbi vaatamata (vt

§ 50lg 1, § 55 lg-d 2 ja 3).

8. Määruskaebusest nähtuvalt on kaebaja seisukohal, et vangla neljanda üksuse P1 osakonna lukustamine 26.04.2024 kell 09.49–10.26 tekitas temale kahju ja kaebaja on taotlenud Tallinna Vangla 26.04.2024 käskkirja nr 5-1/24/784 tühistamist eesmärgiga, et vangla ega kohus ei saaks võimalikku kahju hüvitamise taotlust lahendades tugineda argumendile, et käskkiri varasemalt kehtis ning seda ei ole ka hiljem tühistatud. Ringkonnakohus märgib, et selline põhjendus võiks olla asjakohane siis, kui käskkiri oleks kehtinud pikemat aega. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võiks kahju hüvitamise nõude rahuldamise tõepoolest välistada see, kui isik ei ole kasutanud RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud nn esmaseid õiguskaitsevahendeid, mis oleksid võimaldanud kahju tekkimist vältida (sh edasiulatuvalt) või kõrvaldada. Kohtupraktika kohaselt 3

§ 45

lg 2 teisest lausest tulenevalt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seetõttu tulnuks tuvastamiskaebus osas tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel. 10. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.06.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4