Obsah (4)

§ 100§ 101§ 102§ 108

2-24-7990 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 11.07.2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-7990 Tsiviilas

) § 96 p 1 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist.

§ 100

lg 2 järgi täidab vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Eeltoodu alusel on kostjal, V. V. , eraldi elava vanemana kohustus anda oma alaealistele lastele, J. V. ja J. V. (hagejatele), ülalpidamist elatise maksmise teel.

§ 101

lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Arvutades hagejale elatist

§ 101alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on indekseeritud 1.

aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, lisades baassummale

1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes arvesse lastetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seadusele on alates
2. jaanuarist
3. a 80 eurot kuus, ning arvestades, et hagejad viibivad kostja juures aasta jooksul keskmiselt alla 7 ööpäeva kuus, 4 2-24-7990 oli elatis alates 01.11.
4. a kuni 31.03.
5. a 260,33 eurot kuus ja alates 01.04.
6. a on elatis 287,72 eurot kuus. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega ole tõendanud mõjuva põhjuse esinemist, mis saaks olla aluseks temalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla

§ 101alusel arvutatud summa.

8. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks elatise tagasiulatuvalt välja alates 01.11.2023. a kuni 19.05.2024. a eest kokku summas a`1765,71 eurot. Alates 20.05.2024.a kuni J. V. täisealiseks saamiseni (s.o xxxxxxxxxx.

1. a)ja kuni J. V. täisealiseks saamiseni (s.o xxxxxxxxxx.
2. a)mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks igakuise elatisena välja 287 eurot 72 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning määrab, et kostjal tuleb mõlema hageja elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval hagejate ema K. K. arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka vastava hageja nime ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Kohus selgitab, et kui kostja ülalpidamiskohustust ei täida, siis vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 49 lg-le 2 on hagejatel õigus hagi tagamise määruse alusel saada riigilt kohtumenetlusaegset elatisabi. PHS § 49 lg 3 kohaselt on kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele 200 eurot kalendrikuus ja elatisabi makstakse 150 päeva eest hagi tagamise määruse tegemisest arvates. Elatisabi saamiseks tuleb esitada vastav taotlus Sotsiaalkindlustusametile. PHS § 57 lg 1 näeb ette, et kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses. 9. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 10. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus alaealise ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 5