Obsah (11)

§ 2§ 37§ 120§ 121§ 44§ 45§ 38§ 5§ 248§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-383 Määruse kuupäev 31. märts 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Xi kaebus Viru Vangla kohustamiseks mõista talle välja riigikeele

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse Xile kätte koos tõlkega vene keelde. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas
2. oktoobril 2023 vanglale teabenõude ja kahjunõudena pealkirjastatud taotluse (registreeritud
3. novembril 2023 nr-ga 6-10/22101-1), milles palus anda kirjalik vastus selle kohta, kus on eesti keele õppimise eest saamata jäänud 103,55 eurot. Ta õppis eesti keelt
4. augustist 2022 kuni
5. maini 2023, s.o 8 kuud ja 24 päeva, mille eest pidi saama tasu 8 x 69,03 ehk kokku 552,24 eurot, kuid sai 3x20,71+386,56, s.o 448,69 eurot. Seega on puudujääk 103,55 eurot ning ta palus vanglal selle tagastada.
6. Viru Vangla vastas Xi taotlusele
7. detsembri
8. a vastusega nr 6-10/22099-2, selgitades vastuse punktis 3, et X sai juulikuu alguses 70% õppetasu summas 386,56 eurot ja õppetasu on tasutud korrektselt vastavalt Vabariigi Valitsuse
9. juuni
10. a määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lg-le
12. X esitas Viru Vangla
13. detsembri
14. a vastuse peale vangla direktorile vaide ja kahjunõudena pealkirjastatud pöördumise, mis registreeriti
15. jaanuaril 2024 nr-ga 6-12/24/1-
16. 3-24-383 Ta taotles vastuse nr 6-10/22099-2 punkti 3 tühistamist ja 124,26 euro hüvitamist või keeldumise korral kahju hüvitamist summas 1100 eurot põhiõiguste rikkumise eest. Talle oleks pidanud õppimise eest maksma tasu üheksa kuu eest ehk 9 x 20,71 eurot, s.o kokku 186,39 eurot.
17. Viru Vangla tagastas
18. jaanuari
19. a vaide tagastamise otsusega nr 6-12/24/1-2 Xi vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel läbivaatamatult.
20. X esitas
21. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule venekeelse kaebuse. Kohus korraldas kaebuse tõlkimise eesti keelde. X palub kaebuses kohtul mõista Viru Vanglalt tema kasuks välja talle eesti keele õppimise eest maksmata jäänud tasu summas 103,55 eurot. Ta leiab, et vanglat tuleks ka laimu eest trahvida. Vanglaametnikud on olnud tegevusetud juba peaaegu aasta ja sõnastavad tema vaiet ja kahjunõuet pidevalt enda kasuks ümber. Ta leiab, et vangla on tema raha varastanud ja maksnud üheksa kuu asemel üksnes kolme kuu eest 20,71 eurot. Ta palub tuvastada ka Viru Vangla
22. jaanuari
23. a vaide tagastamise otsuse nr 6-12/24-1-2 õigusvastasuse.
24. Viru Vangla esitas
25. veebruaril 2024 vastuseks kohtunõudele asjakohased kohtueelse menetluse dokumendid ja selgitas
26. märtsi
27. a vastuses kohtunõudele kohtule täiendavalt Xile õppimise eest tasu maksmist. KOHTU SEISUKOHT
28. Kohus lähtub kaebuse lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Kaebaja taotleb Viru Vangla kohustamist maksta talle välja riigikeele õppimise eest ettenähtud tasu ning vangla trahvimist laimu eest. Samuti taotleb ta Viru Vangla

1. jaanuari
2. a vaide tagastamise otsuse nr 6-12/24/1-2 õigusvastasuse tuvastamist. Seega on tegemist kohustamis- ja tuvastamiskaebusega (

§ 37lg 2 p-d 2 ja 4).

8.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kohustamiskaebus riigikeele õppimise eest tasu saamiseks ja tuvastamiskaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine nende nõuete osas ebatõenäoline.

1. Kohus mõistab, et Viru Vangla käsitas Xi
2. oktoobri
3. a pöördumist selgitustaotlusena märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 tähenduses. Seetõttu leidis vangla, et selgitustaotluse vastuse vaidlustamine pole vaidega lubatav. Kohtu hinnangul on vaieldav, kas vangla tõlgendas
4. oktoobri
5. a pöördumises väljendatud kaebaja tegelikku tahet korrektselt, kvalifitseerides pöördumise selgitustaotlusena, mitte toimingu sooritamise taotlusena. Siiski pole kaebaja subjektiivse õiguse riive võimaliku vangla menetlusliku minetuse tõttu olnud intensiivne ega takistanud kaebajal kohase nõudega, kohustamiskaebusega, halduskohtusse pöörduda. Kohtu hinnangul on asjaoludest tulenevalt kohustamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6. Kaebaja märkis kaebuses, et ta sai õppetasu kaheksa kuu eest kinnipeetava arvelduskontole vanglas kokku 62,13 eurot, aga oleks pidanud saama kokku 165,68 eurot (8 x 20,71 eurot). Vahe on 103,55 eurot. Kui arvestada tasu üheksa kuu eest, siis oleks pidanud kaebaja saama 186,39 eurot ja erinevus on 124,26 eurot. 2 3-24-383
7. Kohus mõistab, et vaidlus puudutab riigikeele õppimise eest tasu väljamaksmist enne
8. a juulit ehk 30% õppetasu maksmist ajavahemikul september, oktoober, november, detsember, jaanuar, veebruar, märts, aprill.
9. Vangistusseaduse (VangS) § 341 lg 1 kohaselt võib täiskasvanud kinnipeetavale maksta õppimise eest tasu. VangS § 341 lg 3 alusel on Vabariigi Valitsuse
10. juuni
11. a määrusega nr 182 kehtestatud „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ (edaspidi Kord). Õppimise tasu määr on 69,03 eurot kuus (Korra § 2 lg 2 ls 1). Õppimise tasu määrast makstakse kinnipeetavale iga kuu hiljemalt järgneva kuu
12. kuupäevaks välja 30% (Korra § 2 lg 2 ls 2). Pärast õppetöö läbimist positiivsete tulemustega makstakse kinnipeetavale õppetöö lõpus välja ülejäänud 70% õppimise tasu igakuisest määrast (Korra § 2 lg 2 ls 3). Korra §-s 3 on sätestatud tasu maksmise peatamise alused. Igakuise tasu maksmine peatatakse selleks kuuks, kui kinnipeetav on puudunud õppetöölt põhjuseta (Korra § 3 lg 1). Põhjusega puudumiseks loetakse lühiajalisel väljaviimisel ja väljasõidul viibimist, kohtuistungil osalemist, lühi- ja pikaajalisel kokkusaamisel viibimist, puudumist tervislikel põhjustel, sotsiaalprogrammis osalemist või muud vangla poolt aktsepteeritud põhjust (Korra § 3 lg 3). Nende kalendrikuude eest, millal auditoorne õppetöö ei toimu terve kuu ulatuses, arvutatakse tasu proportsionaalselt õppetöös osaletud ajaga (Korra § 5 lg 2).
13. Vangla selgitas vastustes kohtunõuetele, et kaebaja õppis riigikeelt ajavahemikul
14. septembrist 2022 kuni
15. maini
16. Kursus algas
17. augustil 2022, kuid kaebaja liitus rühmaga hiljem, s.o
18. septembril
19. Kaebaja lõpetas A2 taseme riigikeeleõppe kursuse positiivselt. Õppetasu väljamaksmisega alustati septembrist põhjusel, et selleks ajaks sai rühm tervenisti komplekteeritud. Kaebaja ei saanud septembrikuu eest õppetasu, sest viibis ajavahemikul 22.–
20. september 2022 lukustatud režiimil ega osalenud tundides. Kaebaja sai õppetasu oktoobri, novembri ja jaanuari eest 20,71 eurot, kokku 62,13 eurot. Detsembris õppetööd ei toimunud, sest õpetaja viibis pikemal puhkusel. Selle kuu eest ei arvestatud õpilastele 30% õppetasu, küll aga arvestati 70% õppetasu sisse põhjusel, et õppetöö peatumine ei olnud õpilastest tingitud. Ajavahemikul
21. veebruar–
22. aprill 2023 viibis kaebaja lukustatud režiimil ega osalenud õppetöös. Kursuse lõppedes juulis
23. a sai kaebaja 70% õppetasu summas 386,56 eurot. Arvutuskäik oli järgmine: 70% õppetasust iga kinnipeetava kohta on 48,32 eurot. Summa korrutati 8 kuuga (september–aprill).
24. Viru Vangla tegevus kaebaja
25. oktoobri
26. a taotlusele vastamisel võis riivata kaebaja menetluslikke õigusi. Vangla on taotletud tasu välja maksmata jätmist puudulikult põhjendanud (HMS § 43 lg 4 p 2). Kohus leiab, et kaebaja õiguste riive on siiski olnud väheintensiivne. Kaebaja on sarnaste pöördumistega vangla poole ka varasemalt pöördunud (nt haldusasjad nr 3-23-2077 ja 3-23-2329).
27. Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas keeleõppe eest tasu saamiseks esitatud kohustamiskaebusel eduväljavaateid. Kaebaja arvamus, et talle oleks pidanud maksma õppimise eest tasu üheksa kuu eest, on ekslik, kuna kaebaja osales riigikeele kursusel
28. septembrist 2022 kuni
29. maini 2023 ehk kokku kaheksa kuud ja kohtul puudub alus vangla sellekohases kinnituses kahelda. 3 3-24-383 Kui kinnipeetav ei osale endast tulenevatel põhjustel (nt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu) õppetöös, siis ei saa õppimise eest igakuist tasu maksta (Korra § 3 lg 1). Õppetöös osalemist arvestatakse Korra § 2 lg 1 järgi kuudes. Kaebaja puudus õppetööst põhjuseta septembris, veebruaris, märtsis ja aprillis. Kuupõhist 30% õppetasu ei makstud põhjendatult ka detsembri eest, kui õpet ei toimunud õpetaja eemaloleku tõttu. Vangla on seega kaebajale riigikeele kursusel osalemise eest tasu maksnud ja peatanud vastavalt kehtivale korrale tasu maksmise ajal, mil kaebaja õppetöös ei osalenud. Kohustamiskaebuse rahuldamine oleks eeltoodud põhjendustel väga ebatõenäoline.
30. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus keeleõppe kohustamiskaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

eest tasu saamiseks esitatud

1. Kaebaja taotleb ka Viru Vangla
2. jaanuari
3. a vaide tagastamise otsuse nr 6-12/24-1-2 õigusvastasuse tuvastamist. 18.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub eeltoodud alusel tagastamisele. Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on isikul halduskohtus üksnes juhul, kui kaebuse esitamine on isiku õiguste kaitseks vajalik (

§ 44

lõige 1 ja § 38 lõige 4) ning kaebeõigus ei ole muude normidega täiendavalt piiratud.

§ 45

lõige 2 näeb piiranguna ette, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Samas sättes on lisatud, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebus on väheefektiivne õiguskaitsevahend, arvestades, et isegi kui kohus menetleks sisuliselt kaebaja esitatud tuvastamisnõuet ning tuvastaks Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse, siis ei kohustaks see vanglat tulevikus kaebaja soovitud viisil käituma. Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi. Kohus leiab, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole praegusel juhul

§ 38

lg 4 ja § 45 lg 2 kohaselt lubatav, sest kaebaja ei ole põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks esile toonud ning see pole kohtule äratuntav. 19. Kaebaja esitas kaebuses lisaks nõude trahvida vanglat laimu eest. Kehtiv õigus sellist materiaalõiguslikku õiguskaitsevahendit ette ei näe ning halduskohtule ei ole seadusega antud volitust haldusorganit haldustegevuse eest trahvida (

§ 5

; vrd

§ 248

). Kuna kaebajal puudub õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda Viru Vangla kui haldusorgani trahvimist, puudub tal sellise kaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Seepärast tagastab kohus kaebuse selle nõude osas

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kui kaebaja leiab, et vangla ebakohane käitumine tekitas talle kahju, siis on tal võimalik esitada vanglale vastav kahjunõue. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 4 3-24-383

1. Kohus selgitab kaebajale ka seda, et tema hüvitamiskaebus seoses riigikeele õppimise eest tasu maksmata jätmisega (s.o kaebus Viru Vangla
2. augusti
3. a kahju hüvitamise taotluste rahuldamata jätmise otsuse nr 6-16/112-2 peale) on registreeritud haldusasjana nr 3-23-
4. Kohus ei ole nimetatud asjas kaebust veel menetlusse võtnud. Samuti on pooleli haldusasi nr 3-23-2329, milles kaebaja vaidlustab riigikeele eksami sooritamise eest tasu maksmist, viidates Viru Vangla
5. septembri
6. a otsusele nr 6-16/134-
8. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 5