Obsah (11)

§ 2§ 37§ 120§ 121§ 47§ 43§ 62§ 112§ 110§ 249§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1668 Määruse kuupäev 6. juuni 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljasõidu või väljaviimise l

) § 252 lg 7, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas
2. juunil 2024 Tartu Halduskohtule avalduse, mille kohus registreeris sisust tulenevalt eraldiseisva kaebusena, mis sisaldab esialgse õiguskaitse taotlust. X teatas, et
3. mail 2024 lahkus tema ema ja ta soovib, et kohus kohustaks vanglat teda välja viima või lubama ta lähipäevadel ema matustele. Ta osutas ka oma kaebusele haldusasjas nr 324-
5. Kohus palus
6. juuni
7. a kohtunõudega Tartu Vanglal täpsustada asjaolusid ja esitada oma seisukoht koos asjakohaste kohtueelsete dokumentidega. 3-24-1668
8. Tartu Vangla esitas
9. juunil 2024 Xi esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukoha, milles selgitas järgmist. 3.
10. X on esitanud vanglale taotluse lühiajalise väljasõidu või väljaviimise võimaldamiseks seoses ema surmaga. Taotlus registreeriti vangla dokumendihaldusprogrammis
11. juunil 2024 nrga 6-44/24/98-
12. 3.
13. Tartu Vangla ei ole kohtunõudele vastamise seisuga teinud otsust Xi lühiajalisele väljasõidule või väljaviimisele lubamise kohta. Praegu ei ole võimalik seda otsust ka teha, sest Xi taotlus oli puudustega. Lühiajalise väljasõidu ja väljaviimise otsustamiseks on vanglal vaja teda, millal ja kuhu soovib isik minna, kuid selliseid andmeid Xi taotlus ei sisalda. Samuti ei ole taotlusele lisatud koopiat surmatunnistusest, mis kinnitaks lähedase isiku lahkumise fakti.
14. juunil 2024 toimus inspektor-kontaktisikul vestlus Xiga. Inspektor-kontaktisik selgitas kinnipeetavale, et otsuse tegemiseks on vaja teada, millal ja kus matused toimuvad, samuti on vaja esitada surmatunnistus ning lahendada on vaja väljaviimise kulude võimalik hüvitamine. Vestluse toimumise ajal ei teadnud X matuste toimumise aega, kuid lubas selgumisel sellest teada anda. Samuti ei teadnud ta vajadusest esitada surmatunnistus. Xile tehti ettepanek esitada pärast vajalike andmete teadasaamist uus korrektne taotlus, kuid kinnipeetav pidas vajalikuks, et algselt puudustega taotlus jõuaks kohe vangla direktorini. Seega on Xile selgitatud, et taotluses olid puudused. Otsus Xi taotluse osas tehakse pärast vajalike andmete saamist. 3.
15. Tartu Vangla on seisukohal, et Xi esialgse õiguskaitse taotlus ei ole vaidemenetluse puudumise ja kohustamisnõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu lubatav, mistõttu tuleb tema taotlus jätta läbi vaatamata. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 2

lg-st 4 lähtuvalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Pidades võimalikuks, et tegemist on erakorralise ja kiireloomulise perekondliku sündmusega, tõlgendas kohus Xi 2. juuni 2024. a avaldust kohustamiskaebuse ja esialgse õiguskaitse taotlusena Tartu Vangla vastu (

§ 37lg 2 p 2 ja § 251 lg 1 p 3).

5.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kaebuse tagastamise kohustusliku alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 6.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. 7. Kaebaja on vanglale esitanud taotluse lühiajalise väljasõidu või väljaviimise võimaldamiseks. Tartu Vangla on selgitanud, et taotluse kohta saab teha otsuse pärast seda, kui kaebaja on taotluse 2 3-24-1668 lahendamiseks vajalikud andmed esitanud. Kuna vangla pole kaebaja taotlust veel lahendanud, on haldusmenetlus vanglas pooleli ning kohtule esitatud kohustamiskaebus pole lubatav. 8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebaja esitas kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse, et kohus kohustaks Tartu Vanglat andma loa tema lühiajaliseks väljasõiduks või väljaviimiseks. Kuigi kohus tagastab praeguse määrusega kaebuse ning Tartu Vangla vastusest nähtuvalt ei ole kaebajal seoses kaebuses toodud asjaoludega pooleli vaidemenetlust, peab kohus kaebaja õiguste tagamiseks vajalikuks esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaadata, seda enam, et kaebuse tagastamise määrus kohe ei jõustu (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 15).
2. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja ei ole kohtule sõnaselgelt riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust esitanud. Kohus peab usutavaks, et kaebaja jättis menetlusabi taotluse sõnastamata põhjusel, et ta pidas võimalikuks esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist kohtu menetluses oleva haldusasja nr 3-24-265 raames. Seepärast mõistab kohus, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel menetlusabi. Kohus võtab menetlusabi taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde väljavõtte kaebaja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku
3. veebruar kuni
4. juuni 2024 kohta (

§ 62lg 2).

Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebaja puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks (

§ 112lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Arvestades ka menetlusökonoomiat, vabastab kohus kaebaja

§ 110lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

11.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

1. Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmaseks eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus kaebajal. Teisisõnu peab esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ähvardama kaebajat tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohtu hinnangul ei esine kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust, sest vangla lahendab praegu tema lühiajaliseks väljasõiduks või väljaviimiseks loa andmise taotlust seoses erakorralise perekondliku sündmusega ning vangla pole taotluse lahendamisel õigusvastaselt viivitanud. Justiitsministri
2. novembri
3. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 80 lg 3 kohaselt tuleb erakorralise perekondliku sündmuse puhul toimuva väljasõidu taotluse rahuldamine otsustada vanglal taotluse saamisest alates kolme tööpäeva jooksul. Taotluse esitajal omakorda on kohustus esitada vanglale viivituseta kõik taotluse lahendamiseks vajalikud andmed. Tartu Vangla on kaebajale
4. juunil 2024 selgitanud, et kaebajal tuleb kõrvaldada
5. mail 2024 vanglale esitatud taotluses esinenud puudused, mis takistavad taotluse lahendamist. Vangla kinnitusel ei olnud kaebajale
6. juunil 2024 teada, millal ja kus matused toimuvad. Oma eesmärgi saavutamiseks tuleb kaebajal teha kõik jõukohased pingutused, et välja 3 3-24-1668 selgitada tema
7. mai
8. a taotluse lahendamiseks olulised asjaolud, millele tal on juurdepääs, ning esitada vastav teave vanglale viivituseta. Kohus võtab ka arvesse, et juhul kui vangla otsustab anda kaebajale loa tema lühiajaliseks väljaviimiseks, siis võib vangla VangS § 33 lg 2 alusel erandkorras lubada kulude hüvitamist pärast väljaviimist, ning kui kinnipeetaval puudub raha väljaviimise eest tasumiseks, võib kinnipeetava väljaviimise kulud jätta riigi kanda. Seega ei esine praegu olukorda, mis annaks alust hinnanguks, et kaebajal ei osutu vangla õigusvastase tegevuse tõttu ema matustel osaleda.
9. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
10. Kohus selgitab kaebajale, et tema
11. juunil 2024 Tartu Halduskohtule esitatud avaldus on registreeritud tema taotlusena ka haldusasja nr 3-24-265 juurde. Kohus lahendab haldusasjaga nr 3-24-265 seotud taotluse tolles haldusasjas.
12. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 4