ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tallinna Halduskohus jättis 03.06.2024 määrusega Aequitas Fund Management OÜ kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas kaebuse menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu. Kuna kaebaja sai vaidlustatud haldusakti kätte 25.03.2024, siis oli viimane päev tühistamiskaebuse esitamiseks 24.04.2024 (
Kaebaja ei ole esitanud mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks
Kaebaja juriidiline kogenematus Eesti kohtumenetluses ei õigusta tähtaja ületamist. RAB-i otsus sisaldas vaidlustamisviidet, mis viitas
Kalendris 30 päeva kokku lugemine on jõukohane ka juriidilise hariduse või kogemusteta. Seejuures on
-i tekst Riigi Teataja vahendusel kättesaadav mh inglise ja vene keeles. Asjaolu, et kaebaja nõustajad andsid talle ekslikku nõu kaebuse esitamise tähtpäeva osas, ei anna samuti alust tähtaega ennistada. Kaebetähtaja ennistamist on sellises olukorras peetud põhjendatuks ainult juhul, kui tähtaja ületamise tingis riigi õigusabi osutama määraud advokaadi tegevus, kuna riigi õigusabi mõte seisneb selles, et kaebeõigus oleks riigi toel tagatud (vt Riigikohtu 03.12.2012 määrus nr 3-3-1-61-12, p-d 13, 17). Kaebaja suhe temale õigusteenuse osutaja(te)ga on tsiviilõiguslik ja kaebaja võib sõltuvalt asjaoludest olla põhimõtteliselt alust nõuda õigusteenuse osutajalt kahju hüvitamist, kui kaebetähtaja möödalaskmise tingis ekslik õigusnõu. Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb haldusasja menetlus lõpetada (
lg 1 kohaselt kaebetähtaega õigeaegselt, võttes kaebuse 25.04.2024 vastu ja avades menetluse haldusasjas nr 3-24-1234. Halduskohus ei viidanud 29.04.2024 käiguta jätmise määruses kaebuse esitamise tähtaja ületamisele. Seega võib eeldada, et halduskohus tegi ka ise samasuguse arvutusvea, et 30-päevane tähtaeg lõppes 25.04.2024, ning kaebetähtaja rikkumine ilmnes alles RAB-i 20.05.2024 kirjast. Õigusaktid ei sisalda loetelu mõjuvatest põhjustest. Halduskohus ei ole arvestanud
lg-s 5 sätestatut ja lõpetas kaebuse menetluse formaalsetel põhjustel, sest ei soovinudki asja sisuliselt uurida. Selle tegelikuks eesmärgiks võib olla kohtusüsteemi tõhususe parandamine (vt ka Riigikohtu esimehe 12.06.2024 ettekanne Riigikogule). Haldusasi võib hõlmata mh poliitilise värvinguga küsimusi, arvestades, et kaebaja ainuosanik on välisriigi kodanik. Kaebaja hinnangul on rikutud põhiseaduse §-s 9 ja välismaalaste seaduse §-st 10 tulenevat nõuet tagada välisriigi kodanikele samad õigused nagu Eesti kodanikele. Ka riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ üheks aluspõhimõtteks on, et kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks ning Eestis austatakse õigusriigi põhimõtteid ning tagatakse inimeste põhiõigused ja -vabadused. Halduskohus on arvestanud ainult RAB-i kui riigiorgani seisukohta ja ei andnud kaebajale võimalust sellele vastata. Halduskohus ei ole pidanud asja õigeks lahendamiseks vajalikuks koguda või uurida täiendavaid tõendeid ega arutada asjaolusid menetlusosalistega, mistõttu tuleks seda teha ringkonnakohtul. Õiguskaitse kättesaadavus ei tohiks olla formaalne. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Määruskaebus tuleb võtta
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ja vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral
§-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (
Kuna määruskaebus ei sisalda uusi sisulisi väiteid, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida määruskaebuse lahendamiseks RAB-lt täiendavat seisukohta, vaid arvestab vastustaja poolt varem avaldatuga. 9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (
Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sai RAB-i 25.03.2024 otsuse nr 6-1/25-1 kätte samal päeval ja
lg-s 1 ettenähtud 30-päevane tähtaeg tühistamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks lõppes 24.04.2024. Kuna kaebus on halduskohtule esitatud 25.04.2024, siis on kaebetähtaega järelikult ületatud ühe päeva võrra. Halduskohus ei ole rikkunud
Kaebus tuleb kohtul vastu võtta ja haldusasi kohtute infosüsteemis registreerida kaebuse võimalikest puudustest olenemata. Kaebuse tähtaegsuse kontrollimine ei pea olema esimeseks menetlustoiminguks, vaid see toimubki üldjuhul alles eelmenetluses ehk pärast kaebuse menetlusse võtmist (
Praegusel juhul on halduskohus enne kaebuse menetlusse võtmist ja kaebetähtaja kontrollimist asjakohaselt keskendunud
lg-s 1 loetletud toimingutele, eelkõige esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisele (
Kui kohus tuvastas enne kaebuse menetlusse võtmist, et kaebaja on pöördunud kohtusse hilinenult ja kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust, siis võis haldusasja menetluse lõpetada ilma kaebust eelnevalt menetlusse võtmata (vt
10. Asjaolu, et halduskohus ei ole 29.04.2024 käiguta jätmise määruses kaebuse esitamise tähtaja ületamisele tähelepanu juhtinud, ei mõjuta kaebuse tähtaegsust ega tähtaja ennistamise otsustamist. Halduskohus tegeles selles määruses selgelt üksnes esialgse õiguskaitse taotlusega ja ei ole võtnud seisukohta mh kaebuse tähtaegsuse küsimuses. Seejuures on oluline märkida, 3
Halduskohus on
lg-t 5 järgides andnud 22.05.2024 määrusega kaebajale võimaluse vastata RAB-i taotlusele lõpetada asja menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu, esitades kas oma põhjendused kaebuse tähtaegsuse kohta või kaebetähtaja ennistamise taotlus vastavalt
Kaebaja esitaski 30.05.2024 taotluse ennistada kohtusse pöördumise tähtaeg.
lg-d 5 ja 6 sätestavad halduskohtu kohustused üksnes menetlusosaliste suhtes ning kaebaja muutub menetlusosaliseks alles pärast kaebuse esitamist (
11. Kaebajal on õigus selles, et puudub ammendav loetelu mõjuvatest põhjustest
Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on toodud
lg-s 1, mis ei puuduta siiski kohtusse pöördumist, vaid kohtule vastamata jätmist ja menetlustoimingult puudumist. Kohtupraktikas on leitud, et üldjuhul peaks kaebetähtaja ennistamiseks olema esinenud mõni objektiivne takistus, mis ei võimaldanud kaebust õigeaegselt esitada. Kaebaja ei ole ühelegi sellisele asjaolule viidanud. Erandina on mõjuvate põhjustena aktsepteeritud ka kaebajaga seotud subjektiivseid asjaolusid, kuid seda üksnes tingimusel, et eksimus on haldusorgani käitumist, menetlusosalise isikut ja tema varasemat kogemust ning protsessiõigusliku küsimuse keerukust arvestades vabandatav (nt Riigikohtu 18.01.2024 määrus nr 3-22-2296, p 17; 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16, p 13; 16.01.2019 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Küll aga ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav siis, kui kaebaja ei olnud kõiki asjaolusid arvestades ise piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (nt Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). 12. Kaebaja on rõhutanud, et kohtusse pöördumisega hilineti minimaalselt ning tal puuduvad Eesti kohtumenetluses kogemused ja talle anti halba õigusnõu. Väide, et advokaadi selgituste kohaselt tuli kohtusse pöörduda hiljemalt 25.04.2024, on üldine ja tõendamata. Kaebaja ei ole konkreetselt välja toonud, kes temale väidetavalt ebaõiget nõu andis. Halduskohus on õigesti märkinud, et tühistamiskaebuse esitamiseks
lg-s 1 ettenähtud 30-päevase tähtaja väljaselgitamine ja selle kulgemise arvestamine ei ole sedavõrd keerukas küsimus, millega ei saaks hakkama ka kohtumenetluses kogenematu juhatuse liige iseseisvalt. RAB-i 25.03.2024 otsuses on selgelt märgitud, et selle peale saab esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
Põhjendatud on eeldada, et kui reguleeritud tegevusalal tegutseva äriühingu tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, mis muudab tema majandustegevuse jätkamise võimatuks, siis on ta eriliselt hoolikas, et kehtetuks tunnistamise otsus vaidlustada õigeaegselt. Väide, et kuna kaebaja ainuosanik on välisriigi kodanik, siis on õigusabi saamine raskendatud, on paljasõnaline ja vastuolus kaebaja enda seletusega advokaadilt vale õigusnõu saamise kohta. Kui kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja puudub mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, siis ei ole halduskohtul seaduse järgi võimalik kaebust menetleda. Seega on alusetu kaebaja kahtlus, et kohus lõpetas menetluse üksnes selleks, et vältida asja sisulist uurimist ja vähendada kohtu töökoormust. Kaebetähtaja rikkumist ei saa ignoreerida ega tähtaega ennistada pelgalt seetõttu, et kaebetähtaega on ületatud vaid vähesel määral. Vastasel juhul kaotaks kaebetähtaja seaduses sätestamine mõtte. Kaebaja ei ole mh selgitanud, milliseid tõendeid pidanuks halduskohus veel uurima või koguma või milliseid asjaolusid menetlusosalistega arutama. Mõjuvad põhjused ja neid kinnitavad tõendid peab ära näitama kaebetähtaja ennistamist taotlev menetlusosaline, kes soovib neile tugineda (
13. Eelneva põhjal jääb Aequitas Fund Management OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.06.2024 määrus muutmata. 4
lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9 kohaselt riigilõivu ei nõuta, siis tuleb tasutud riigilõiv
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.