Obsah (9)

§ 120§ 37§ 121§ 44§ 45§ 38§ 43§ 56§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2024, Tartu Kohtuasja number 3-24-1270 Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindl

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles viitab haldusasjale 3-22-2548 ning väljendab rahulolematust sellega, et temalt võeti vanglas ära nimesilt. Kaebaja märgib, et silt võeti ära jõuga, väites, et see ei vasta nõuetele. X leiab, et tema nimesilt oli kooskõlas kõigi Tartu Vangla nõudmistega − sellel oli nähtavas kohas pilt, nimi, sünniaeg ja riigikeele tase. Samas ei võtnud vangla teiselt kinnipeetavalt, kes vanglast vabanes ja kelle sildil kõiki andmeid ei ole, silti ära. Selle tõendamiseks on kaebaja koos kaebusega kohtule saatnud (endise) kaaskinnipeetava nimesildi (dtl 3-4). X märgib, et ilmselgelt on vangla tegevus õigusvastane ja temasse suhtutakse eelarvamusega. Ta palub kaebuse lisana kohtule saadetud nimesildist teha koopia e-toimikusse ja see talle tagastada. 3-24-1270 KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus märgib esmalt, et kuna kaebuses viidatud haldusasjas nr 3-22-2548 on lõpplahend jõustunud
4. veebruaril 2023, siis käsitas kohus kaebaja
5. aprilli
6. a avaldust uue kaebusena ning registreeris selle haldusasjana 3-24-
7. 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Arvestades seda, et haldusasjas nr 3-22-2548 vaidlustas kaebaja muu hulgas vangla tegevust, mis puudutab temalt nimesildi ära võtmist ning ka käesolevas asjas ei ole kaebaja rahul sellega, et temalt võeti nimesilt ära, siis mõistab kohus, et kaebaja soovib praeguses asjas Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist seoses temalt nimesildi ära võtmisega. Tegemist on seega tuvastamiskaebusega (

§ 37lg 2 p 6).

4.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 4.1.

§ 44

lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuse esitamine peab olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38lg 4).

Lisaks tuleb arvestada, et tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks võivad olla rehabiliteerivad või preventiivsed eesmärgid (Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-3-1-11-02, p 15). Preventiivsel eesmärgil tuvastamisekaebuse esitamiseks peab kaebajal eksisteerima eriline preventiivne huvi. Isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu
3. oktoobri
4. a määrus asjas nr 3-19-882, p-d 23.1 ja 23.6). Tuvastamiskaebus on väheefektiivne õiguskaitsevahend ning efektiivsemate õiguskaitsevahendite olemasolu korral tuleb eelistada nõudeid, mis on isiku õiguste kaitseks tõhusamad. Kuna õigusvastasuse tuvastamine rikkumist ei kõrvalda, siis on toimingute puhul tõhusamaks õiguskaitsevahendiks üldjuhul kohustamis- või keelamisnõue, haldusaktide korral tühistamis- ja kohustamisnõue. Lisaks saab tõhusaks õiguskaitsevahendiks pidada ka kahju hüvitamise nõude esitamise võimalust, sest üksnes toimingute või haldusaktide õigusvastasuse tuvastamine ei anna isikule mingit märkimisväärset õiguslikku kasu. Seega on

§ 38lg-st 4 ja § 45 lg-st 2 tulenevalt tuvastamiskaebus erandlik nõude liik.

4.2. Kohtu hinnangul ei ole

§ 45

lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks käesolevas asjas täidetud. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses selgelt väljendanud, milles seisneb tema põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamisel, võib järeldada, et kaebaja tugineb tuvastamiskaebuse esitamisel preventiivsele eesmärgile. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus asjas nr 33-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Põhjendatud huvi jaatamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja soov veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12;
5. aprilli
6. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28). Ehk teisisõnu, preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on, et ebasoovitava haldustegevuse kordumise oht oleks piisavalt kindel ja õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama teda edaspidi õiguste teostamisel või kaitsmisel. Kaebuses väljatoodud asjaoludel ei 2 3-24-1270 ole kohtule äratuntav ülekaalukas preventiivne huvi, mis õigustaks käesoleval juhul tuvastamiskaebuse esitamist. Üksnes abstraktne oht, et vastustaja võib tulevikus sarnaselt tegutseda ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav. Kohtu hinnangul ei ole seega kaebaja tuvastamiskaebus lubatav. 4.
7. Kohus ei pea vajalikuks jätta kaebust käiguta ja anda kaebajale võimalust täpsustada põhjendatud huvi kaebuse esitamisel. Kaebajal on pikaajaline kohtumenetluses osalemise kogemus ja ta on mitmetest varasemates kohtuasjades tehtud lahenditest teadlik tuvastamiskaebuse lubatavuse tingimustest ja asjaolust, et tuvastamiskaebuse esitamine on vaid erandlikel juhtudel võimalik. 4.
8. Kohus märgib, et kui kaebaja eesmärgiks on tagasi saada temalt ära võetud nimesilt, on efektiivsemaks õiguskaitsevahendiks kohustamisnõude esitamine. Kaebaja saab taotleda vanglalt ära võetud eseme tagastamist ning vaidlustada eseme tagastamata jätmist kohustamisnõudega. Eelnimetatud efektiivsema õiguskaitsevahendi kasutamine eeldab enne kohtusse pöördumist kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist (vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 5). Seda on kaebajale selgitatud ka haldusasjas nr 3-22-
9. Kaebuses esitatud asjaoludest ei nähtu, et kaebaja oleks seoses tuvastamisnõude esemeks oleva toiminguga efektiivsemaid õiguskaitsevahendeid kasutanud.
10. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Xi tuvastamiskaebus ei ole lubatav ning tuleb

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 6. Kaebaja soovib, et kohus tagastaks talle koos kaebusega kohtule edastatud teise kinnipeetava nimesildi. VangS § 29 lg 4 kohaselt on vanglal keelatud kontrollida kinnipeetava kirju kohtule. Kohtu hinnangul ei tähenda see säte, et vanglal puudub õigus kontrollida kohtu poolt kaebajale tagastatud esemeid ja hinnata nende lubatavust vanglas. Kaebaja poolt kohtule esitatud nimesilt on tõend (asitõend)

§ 56lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 285 tähenduses.

Kohtumenetluses esitatuna muutus selle olemasolu kaebajal avalikuks ka kohtuvaidluse teise poole ehk vangla jaoks. Vanglal on õigus ja kohustus hinnata, millised esemed võivad kaebajal tulenevalt üldistest vanglas kehtivatest reeglitest või kaebaja suhtes kehtestatud konkreetsetest piirangutest kambris olla (VangS § 15, justiitsministri

1. novembri
2. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri
3. peatükk). Eeltoodut arvestades puudub kohtul võimalus edastada nimesilt otse kaebajale. Kohus edastab selle kohtuasjas vastustajaks olevale Tartu Vanglale, kellel tuleb otsustada, kas kaebajale tagastatav nimesilt tuleb anda talle kambrisse või paigutada lattu kaebaja isiklike asjade hulka.
4. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3