) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja Hageja sõlmisid 21.01.2022 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr 25026810. Hageja omas võlgniku vastu nõuet tulenevalt Tele2 liitumislepingust nr 853578909, 10.05.2021, mille järgi võlgnes kostja hagejale 168,58 € ja viiviseid 11,94 €. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissilepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõudest 1,13 € ning võimaldas kostjal tasuda võlga osamaksetega ja kompromissisummas 179,39 € (168,58 € + 10,81 €). Antud summale lisandus lepingu punktis 5.1 kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 €. Kohtule esitatud 21.01.2022 kompromissileping/võlatunnistus nr 25026810 (võlatunnistus) on deklaratiivne võlatunnistus VÕS § 30 mõttes, sest kostja kinnitab selle kokkuleppe punktis 1.1, et tal on varasemast Tele2 Liitumislepingust nr 853578909, 10.05.2021, tulenev võlg: põhivõlg 168,58 € ja viivisevõlg 11,94 €. Seega leppisid pooled võlatunnistuse punktis 1.1 sõnaselgelt kokku, mis nõude kohta pooled võlatunnistuse sõlmisid. Samuti tunnustas kostja võlatunnistuse punktis 2.1 nõuet enda suhtes ja loobus vastuväidetest nõude osas, millega hageja lihtsustas võla sissenõudmist. Kostja nägi võlatunnistust sõlmides, milline on nõude suurus. Kostja valis ise endale sobiva tagasimaksete perioodi ja igakuiste tagasimaksete suuruse ning nõustus võlatunnistuse tingimustega. Kostja on võlatunnistusega tutvunud ja selle alla kirjutanud. Hageja palub mõista kostjalt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja 21.01.2022 lepingust 25026810 tulenev võlgnevus kompromissisummas 209,39 € (s.h põhinõue 168,58 €, enne 21.01.2022 sissenõutavaks muutunud viivised 10,81 € ja lepingu sõlmimise tasu 30 €), viivised põhinõudelt 168,58 € alates 16.03.2022 kuni 25.09.2023 summas 56,54 € ja sissenõudekulu 25 €; viivis põhinõudelt 168,58 € alates hagi esitamisest kuni põhinõude 2 täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 100 €, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu summas 420 € ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduse lisa) on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu 16.03.24.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu summas 420 €. Hageja tasus menetluses riigilõivu summas 100 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulud, mille järgi esindaja toiminguteks menetluses oli esindustasu kohtumenetluses 2-23-125281: dokumentide komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse koostamine ja esitamine kokku 3,5 tundi, tunnihinnaga 100 eur/tund, kokku summas 420 eurot (käibemaksuga). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda (sh põhinõue 168,58 eurot), hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus (sisuline osa ca 1 lk), mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Seega on põhjendatud õigusabi osutamine 2 töötunni ulatuses. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks õigusabikulusid summas 240 eurot (2*100+km). Ühtlasi tulenevalt
.2 on põhjendatud ja vajalik maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 360 eurot (100+240+20). 3
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (360 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.