Obsah (5)

§ 121§ 44§ 2§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1621 Määruse kuupäev 31. mai 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Jevgeni Medunitsa kaebus Viru Vangla kohustamiseks muuta iseloomustuses ja individuaa

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 3.

§ 44

lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

1. Kaebaja vaidlustab sisuliselt tema suhtes koostatud iseloomustust, mille vangla esitas kohtule kaebaja tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses, ning leiab, et selles on esitatud ebaõigeid andmeid, paludes vastavaid andmeid muuta kaebaja soovitud viisil.
2. Justiitsministri
3. augusti
4. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ (määrus nr 28) § 4 lg 1 kohaselt koostatakse kinnipeetava iseloomustus tema kriminogeensetele riskidele antud hinnangu ja kriminaalhooldusametniku arvamuse alusel samas määruses sätestatud korras. Kinnipeetava iseloomustuse eesmärk tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses on määruse nr 28 § 4 lg 2 p-de 1–3 kohaselt anda hinnang kinnipeetava ohtlikkusele, uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja seda soodustavatele asjaoludele ning tema tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta; hinnata individuaalse täitmiskava täitmist; ning esitada arvamus kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Määruse nr 28 § 9 lg 1 sätestab, et iseloomustuse koostab kontaktisik ning sama paragrahvi lõikes 2 on kirjas, millised andmed tuleb iseloomustuses märkida.
5. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja eraldiseisvalt vaidlustada tema kohta tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse jaoks koostatud vanglapoolset iseloomustust. Tegemist ei ole haldusaktiga haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 tähenduses. Kinnipeetava iseloomustus koostatakse otseselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse jaoks ning sellel ei ole väljaspool seda menetlust iseseisvat tähendust. Samuti ei saa kaebaja nõuda uue iseloomustuse koostamist või faktiliste tagajärgede kõrvaldamist (Tartu Ringkonnakohtu
6. detsembri
7. a määrus asjas nr 3-14-51003, p 13; Tartu Halduskohtu
8. septembri
9. a määrus asjas nr 3-16-1849 ja
10. detsembri
11. a määrus asjas nr 3-17-2596). Halduskohtumenetluse ülesandeks ei ole anda hinnanguid maakohtule esitatud tõendites kajastatud teabe tõele vastavusele (

§ 2lg 1 ja § 4 lg 1).

Kaebajal oli võimalus esitada vastuväited iseloomustusele tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. Kui kaebaja ei nõustunud tema suhtes maakohtu poolt tehtud kohtumäärusega, oli tal õigus seda määruskaebusega vaidlustada.

1. Seoses kaebuse nõudega kohustada vanglat muutma kaebaja andmeid ITK-s selgitab kohus järgmist. Justiitsministri
2. mai
3. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 sätestab, et individuaalne täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsessi üheks osaks on kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine (riskihindamine) (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1).
4. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et ITK-l (ja ka selle koostamise käigus toimuval riskihindamisel) ei ole regulatiivset toimet ning riskihindamise tulemusena kinnipeetava ohtlikkusele antav hinnang ei mõjuta iseseisvalt kinnipeetava õigusi ja kohustusi (nt Riigikohtu
5. aprilli
6. a kohtumäärus asjas nr 3-18-111). Õigusi antakse või kohustusi pannakse peale eraldiseisva tegevusega ja kui selle eelduseks on ohtlikkuse tase, saab seda selle tegevuse vaidlustamise raames eraldi hinnata.
7. Seega ei ole praegusel juhul kaebajale määratud ohutase ja kaebaja poolt märgitud muud andmed, mille muutmist ta ITK-s soovib, eraldiseisvalt vaidlustatavad. Kui vangla teeb riskihindamisele või ITK-le tuginedes mingeid otsuseid (näiteks kaebaja paigutamise või ümberpaigutamise kohta, mõne kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta), siis on kaebajal õigus vaidlustada vastav otsus ning selle raames esitada oma vastuväited ka riskihindamisele ja ITK-le.
8. Seega puudub kaebajal eraldiseisev kaebeõigus iseloomustuse ja ITK vaidlustamiseks ning kohus tagastab J. Medunitsa kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

11.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 2 12. Kuna kohus tagastas kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel, siis ei kuulu kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastamisele (

§ 104lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3