) § 34 lg 3 alusel hüvitis seoses ühisvara vähenemisega tehingute tõttu, millised Y on teinud oma lahusvara huvides ning arvata hüvitis ühisvara hulka, jagades hüvitise X ja Y vahel võrdsetes osades. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt pooled abiellusid xx.xx.2017, abielu lahutati xx.xx.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-14578, mis jõustus xx.xx.
) § 34 lg 2 alusel hageja lahusvara arvelt poolte ühisvara huvides korteriomandi ostmiseks tehtud kulutuste summas 14 500.00 eurot eest hüvitis 7250.00 eurot (14 500.00 eurot / 2). Lisaks eeltoodule on S kinkinud hagejale rahalisi vahendeid kogusummas 2000.00 eurot järgmiselt: 20.07.2018 500.00 eurot; 21.07.2018 500.00 eurot; 22.07.2018 500.00 eurot; 23.07.2018 500.00 eurot. Slt kinkena saadud 2000.00 eurot moodustab hageja lahusvara, mida hageja on kasutanud perekonna huvides, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks
3 Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks väljamõistetavalt hüvitiselt viivis hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni hüvitise hagejale tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 1786.65 eurot, millele lisandub viivis. Kostja vastuväited hagile Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja selgitas, et hageja müüs poolte ühisvara hulka kuulunud sõiduauto Wolkswagen Passat (registreerimismärk xxxxxx) kostja nõusolekuta ning kostjale ei ole teada, milleks hageja müügist saadud raha kasutas ning kas selle raha eest on täidetud sõiduauto soetamiseks võetud laenukohustus AS-i Inbank ees. Kostja ei nõustu hageja hüvitise nõudega hageja lahusvara arvelt poolte ühisvara huvides tehtud kulutuste hüvitamiseks ning vaidleb sellele vastu. Kostja märgib, et tema vanemad samuti abistasid neid sularahaga ning kostja on tasunud perekonna ühiseid kohustusi. Kostja ei nõustu, et hagejale on kingitud rahalisi vahendeid. Hageja esitatud kontode väljavõtetest ei nähtu, et sugulased kandsid hagejale üle 14 500.00 eurot. Kontode väljavõtetest nähtub laekumisi kogusummas 12 500.00 eurot, kuid kontode väljavõtetest ei järeldu, et hageja kontole laekunud rahalised vahendid on hagejale sugulaste poolt kingitud. Ülekannete selgituseks on märgitud „ülekanne“ või „raha“, mis ei viita ega tõenda kuidagi seda, et ülekantud rahasummad oleksid hagejale kingitud. Seega ei ole alust arvata, et 14 500.00 eurot oleks hageja lahusvara hulka kuulunud raha. Hageja kontodele laekunud raha viitab sellele, et rahasummad olid sugulaste poolt antud perekonna huvides ning perekonna vajaduste rahuldamiseks. Kostja ei vaidle vastu, et hageja tasus laenulepingust nr XXXXXXXXX tulenevaid makseid, korteriomandi soetamiseks võetud laenulepingust nr 18-087339-EL tulenevaid makseid ning korteriomandiga seotud kohustusliku kodukindlustuse makseid pärast abielu lahutamist. Kostja tunnistab selles osas omapoolset rahalist kohustust. Kostja teatas, et poolte ühisvara hulka kuulunud korteriomand aadressil XXX (registriosa nr xxxxxxxx) müüdi avalikul enampakkumisel oksjonikeskkonnas 04.09.2023. Enampakkumise tulemist kanti AS-ile Swedbank 50769.44 eurot ja KÜ-le XX 1329.32 eurot. Vastavalt hageja ja kostja omavahelisele kokkuleppele said mõlemad pooled ülejäänud summast võrdsed osad, s.o kumbki pool sai 19 810.62 eurot. Kohtuotsuse põhjendused I Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte abielu sõlmiti xx.xx..2017 ning nende abielu lahutati xx.xx.2022 õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas nr 2-22-14578, mis jõustus xx.xx.2022 (dtl 187). Perekonnaseaduse (
) § 35 p 3 alusel lõpeb varaühisuse varasuhe abielu lahutamisel.
lg 4 kohaselt loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka.
lg 2 moodustab abikaasa lahusvara: abikaasa isiklikud tarbeesemed; esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sh kinke alusel või pärimise teel; esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. 4 Tsiviilasjas nr 2-23-4492 on osaliselt poolte ühisvara jagatud (Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi X ja Y vastu ühisvara jagamiseks), selles asjas jagati ühisvarana korteriomand aadressil XXX (registriosa nr xxxxxxxx). Tagaseljaotsus jõustus 04.07.2023 (dtl 187). Poolte ühisvara hulka kuulunud korteriomand aadressil XXX (registriosa nr xxxxxxxx) müüdi avalikul enampakkumisel oksjonikeskkonnas 04.09.
lg-s 1 on sätestatud, et kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja 5 perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tekib lõike 1 alusel tehtud tehingust abikaasade solidaarkohustus. Tehingu kohustatud poole suhtes on mõlemad abikaasad solidaarvõlausaldajad.
lg 1 kohaselt vastutab abikaasa kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks käesoleva seaduse § 18 kohaselt või ühisvara valitsemisest tulenevalt. Hagiavalduse asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks võtnud AS-ilt Inbank laenu isiklikuks kasutamiseks. Auto24 laenuleping nr XXXXXXXXX on sõlmitud AS-iga Inbank 28.02.2020, s.o abielu ajal. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid selle kohta, et laenu ei kasutatud abikaasade ühistes huvides. Kostja on nõustunud hüvitama hagejale pool perioodil 16.11.202218.06.2023 hageja poolt tasutud maksetest, s.o 242.52 eurot (dtl 141). Seega saab eeldada, et laenukohustus AS-i Inbank ees kuulub poolte ühisvara hulka ning tegemist on poolte ühiskohustusega. Kuna hageja soovib jagada ühiskohustust nii, et kohustus jääb hageja kanda, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis, mis vastab poolele laenujäägile lahutuse seisuga, kuna pärast lahutust on hageja tagastanud laenu ainuisikuliselt (dtl 111-112). Seega rahuldab kohus hageja põhinõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 1181.35 eurot. Laenuleping nr XXXXXXXXX AS-iga Inbank sõlmiti sõiduauto Wolkswagen Passat (registreerimismärk xxxxxx) soetamiseks, mis kuulus poolte ühisvara hulka. Hageja võõrandas sõiduauto kostja nõusolekuta hinnaga 2000.00 eurot, millest kostja on õigustatud saama pool, st hageja kohustub hüvitama kostjale 1000.00 eurot (dtl 187). Kostja ei ole sõiduki väärtuse osas vastuväiteid esitanud. Hageja on palunud poolte vastastikused nõuded tasaarvestada (dtl 88, dtl 187, dtl 470-474). Tasaarvestuse tulemusena tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 181.35 eurot (1181.35 eurot - 1000.00 eurot). III Järgnevalt analüüsib kohus hageja hüvitise nõuet tema lahusvara arvelt poolte ühisvara huvides tehtud kulutuste hüvitamiseks.
lg 2 p 2 kohaselt moodustavad abikaasa lahusvara mh esemed, mis olid abikaasa omandis enne varaühisuse varasuhte algust või mille abikaasa omandas varaühisuse varasuhte kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel.
lg 6 kohaselt loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Kolmandate isikute suhtes kehtib varaeseme kuulumine abikaasa lahusvara hulka ainult käesoleva seaduse §-s 61 sätestatut järgides.
lg 2 alusel, kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Hageja on toonud esile, et kasutas ühisvara hulka kuulunud korteriomandi soetamiseks osaliselt oma lahusvara. Nimelt, enne korteriomandi soetamist kinkisid hageja sugulased hagejale rahalisi vahendeid kokku 14 500.00 eurot (dtl 114). Hageja ema N kinkis hagejale 02.08.2018 500.00 eurot; 01.08.2018 600.00 eurot; 25.07.2018 600.00 eurot; 23.07.2018 600.00 eurot; 21.07.2018 600.00 eurot; 20.07.2018 600.00 eurot, kokku 3500.00 eurot. Hageja vanaema V kinkis hagejale 24.07.2018 5000.00 eurot. Hageja vanaisa E kinkis hagejale 24.07.2017 2000.00 eurot. Hageja isa S kinkis hagejale sularahas 25.07.2018 500.00 eurot; 25.07.2018 400.00 eurot, kokku 900.00 eurot, millised summad sisestas hageja oma pangakontole. Lisaks kandis hageja enda kontole ülekandega vanematelt sularahas kinkena saadud rahalised vahendid 25.07.2018 1100.00 eurot; 23.07.2018 500.00 eurot; 22.07.2018 500.00 eurot, 21.07.2018 1000.00 eurot, kokku 3100.00 eurot. Lisaks eeltoodule on S kinkinud hagejale rahalisi vahendeid kogusummas 6 2000.00 eurot järgmiselt: 20.07.2018 500.00 eurot; 21.07.2018 500.00 eurot; 22.07.2018 500.00 eurot; 23.07.2018 500.00 eurot (dtl 115). Hageja on seisukohal, et hagejale sugulaste poolt hageja arvelduskontole kantud ja sularahas antud rahalised vahendid kogusummas 14 500.00 eurot ning S poolt hageja arvelduskontole kantud rahalised vahendid kogusummas 2000.00 eurot, s.o kokku 16 500.00 eurot moodustavad hageja lahusvara, kuna rahalised vahendid on hagejale kingitud. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista pool nimetatud rahalistest vahenditest, s.o 8250.00 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, kuna tegemist ei ole kinkega kostjale vaid rahasummad olid sugulaste poolt hageja arvelduskontole kantud ja sularahas üle antud pooltele ühiselt perekonna huvides ning perekonna vajaduste rahuldamiseks. Hageja esitatud arvelduskonto väljavõtetest nähtuvalt on hageja ema N teinud hagejale ülekandeid kogusummas 3500.00 eurot, selgitustega „vanaemalt“ ja „ülekanne“; hageja vanaema V on teinud hagejale ülekande summas 5000.00 eurot, selgitusega „ülekanne“ ning hageja vanaisa E on teinud hagejale ülekande summas 2000.00 eurot, selgitusega „ülekanne“ (dtl 114). S on teinud hagejale ülekandeid kogusummas 2000.00 eurot, selgitustega „vanaemalt“ ja „ülekanne“ (dtl 115). Ülejäänud summad on sisestatud hageja arvelduskontole pangaautomaadist või laekunud ülekandena hageja enda teiselt arvelduskontolt. Seega kokku on laekunud hageja arvelduskontole 12 500.00 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et hagejale sugulaste poolt hageja arvelduskontole kantud rahalised vahendid kogusummas 12 500.00 eurot on kingitud ainult hagejale. Ülekannete selgitused „ülekanne“ või „vanaemalt“ ei viita samuti, et tegemist oleks kingitustega üksnes hagejale. Nimetatud rahalised vahendid on hagejale üle kantud 2018. aasta juulis ja augustis. Hageja ja kostja abielu sõlmiti 07.01.2017 ning lahutati 10.11.2022. Hageja ei ole esile toonud, et poolte abielulised suhted olid lõppenud hagejale ülekannete tegemise ajal, vaid rahalisi vahendeid kasutati osaliselt korteriomandi ostmiseks poolte ühisvarasse, mis oli ühtlasi ka abikaasade ühine eluase. Seega tuleb lugeda hageja emalt Nlt, vanaemalt Vlt, vanaisalt Elt ja Slt saadud rahalisi vahendeid kinkeks pooltele ühiselt lähtudes
lg-st 6, kuna hageja ei ole tõendanud rahaliste vahendite kuulumist tema lahusvara hulka. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõue kostja vastu hageja lahusvara arvelt poolte ühisvara huvides tehtud kulutuste hüvitamiseks summas 8250.00 eurot. IV Järgnevalt annab kohus hinnangu kostjalt hageja kasuks väljamõistetava hüvitise suurusele. Poolte ja Swedbank AS-i vahel 03.08.2018 sõlmitud laenulepingu nr 18-087339-EL alusel tasus hageja ainuisikuliselt Swedbank AS-ile laenumakseid alates poolte lahutusest kuni korteriomandi müügini perioodil 21.11.2022-24.06.2023 kogusummas 2425.41 eurot, millest pool, s.o 1212.70 eurot (2425.41 eurot / 2) tuleb kostjal hagejale hüvitada. Hageja tasus ainuisikuliselt poolte ühisvara hulka kuulunud korteriomandiga aadressil XXX (registriosa nr xxxxxxxx) seotud kohustusliku kodukindlustuse makseid alates poolte lahutusest kuni korteriomandi müügini perioodil 21.11.2022-24.06.2023 kogusummas 65.89 eurot, millest pool, s.o 32.94 eurot (65.89 eurot / 2) tuleb kostjal hagejale hüvitada. Kohus on eelnevalt hagiavalduse põhjenduste II osas pidanud põhjendatuks hageja nõuet jätta ASiga Inbank 28.02.2020 sõlmitud auto24 laenulepingust nr XXXXXXXXX tulenevad kohustused poolte omavahelistes suhetes hageja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis, mis vastab poolele laenujäägile lahutuse seisuga, s.o 1181.35 eurot (2362.71 eurot / 2). Kuna hageja kohustub hüvitama kostjale pool laenulepingu nr XXXXXXXXX alusel saadud raha eest soetatud sõiduauto Wolkswagen Passat müügihinnast summas 1000.00 eurot (2000.00 eurot / 2), tuleb 7 tasaarvestuse tulemusena mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 181.35 eurot (1181.35 eurot 1000.00 eurot). Eelnevat arvesse võttes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 1426.99 eurot (1212.70 eurot + 32.94 eurot + 181.35 eurot). V Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks väljamõistetavalt hüvitiselt viivis hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni hüvitise hagejale tasumiseni. Kostja ei ole viivisenõudele vastu vaielnud. Kohus leiab, et viivisenõue tuleb rahuldada. Seega kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hüvitiselt summas 1426.99 eurot alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni nõude kohase täitmiseni. VI Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus jagab X hagi Y ühisvara hulka kuuluva ühiskohustuse AS-i Inbank ees, mis tuleneb 28.02.2020 sõlmitud auto24 laenulepingust nr XXXXXXXXX, selliselt, et määrab poolte omavahelises suhtes vastutavaks X. Kohus mõistab välja Ylt hüvitise 1426.99 eurot X kasuks. Kohus kohustab Yt tasuma Xle viivist hüvitiselt 1426.99 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel jätab kohus iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.