← Eesti

2-23-101644/41

Obsah (8)§ 6§ 76§ 100§ 101§ 854§ 857§ 8§ 845

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks 18.06.2024, tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-23-101644 Tsiv

§ 6ja Ts

ÜS § 138) vastuolus, et üks aluse täis kaupa jäi transportimata. Pooled olid kokku leppinud ka selles, et veost teostav autojuht võtab kohapeal oleva kontaktisikuga kauba peale laadimiseks piisava ajavaruga ühendust, kuid seda ei tehtud. Üks euroaluse täis kive jäi seega juhi poolt teadlikult vedamata, mille eest ei saa olla vastutav kostja. Kostja andis 07.11.2022 hagejale teada, et ta ei ole nõus enne arvet tasuma, kui leping on täidetud ja mahajäänud euroalusel kaup Rõugesse toimetatud. Hageja rikkus lepingut. 11. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. 3

(6)Kohtu põhjendused 12. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuna tsiviilasja hind on alla 3500 €, siis menetleb kohus asja lihtmenetluse ja otsuse põhjendused on TsMS § 444 lg 2 järgi lihtsustatud vormis. Eeltoodu alusel on otsuse põhjendused lihtsustatud vormis. 13.

8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.

§ 76lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täiutmine, viivitamine (

§ 100

). Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist,

§ 101

lg p 1, § § 108 lg 1.

§ 854

lg 1 järgi kohustub ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu.

§ 857sätestab, et ekspedeerijale tuleb maksta tasu, kui veos on antud üle vedajale.

14. Pooled ei vaielnud selle üle, et nad sõlmisid lepingu selles, et hageja korraldab kostja jaoks katusekivide (16 aluse täit) veo Widiszewost (Poola Vabariik) Rõugesse, seejärel Rõugest Haljalasse ning viimaks Haljalast taas Rõugesse (kolm vedu). Hageja on tõendanud kohtule esitatud pooltevahelise e-kirjavahetusega, et tasu vedude korraldamise eest oli kokku lepitud 1925 eurot, millele lisandub käibemaks (kostja päring, hageja 21.09.2022 hinnapakkumine tasuga 1650 eurot pluss käibemaks, kostja täiendav päring kauba veo korraldamiseks Haljalast Rõugesse, hageja täiendav hinna hinnapakkumine 275 eurot pluss käibemaks, kostja kinnitus, dtl 117-123, hageja 30.11.2023 dokumendi lisad 1-5). Seega on tõendatud hageja väide, et pooled sõlmisid

§ 8lg 1, 2, § 854 lg 1 tähenduses ekspedeerimislepingu.

15. Hageja on tõendanud poolte e-kirjavahetusega, eriti kostja enda tellimusega 21.09.22, et kolmanda veo (Haljalast Rõugesse) sisu oli korraldada

§ 854

lg 1 tähenduses 6 euroaluse vedu (dtl 117) ning mitte kuskilt ei nähtu, et pooltel oli kokkulepe 7 aluse veoks Rõugest Haljalasse ja Haljast Rõugesse. Seda on hageja tõendanud lisaks eelnevale ka kohtule esitatud Q e-kirjaga 07.11.22, millest nähtuvalt oli kohapeal 6 alust, millest üks oli poolik ning rohkem aluseid ei olnud valmis pandud (dtl 187, hageja 28.02.24 dokumendi lisa 1). Hageja on tõendanud kohtule esitatud CMR saatelehega, et Poolast jõudis Rõugesse 17 euroalust, mis anti üle 29.09.22 (dtl 125, 30.11.23 lisa 6). Hageja on tõendanud kohtule esitatud CMR saatelehega, et teise veoga, mida tegi Traneks OÜ, jõudis kaup Rõugest Haljalasse kohale ja sellel oli 7 alust 03.10.2022 (dtl 129, 30.11.2023 lisa 7). Kohus märgib, et lepingu järgi tuli korraldada hagejal kuue aluse vedu Rõugest Haljalasse ja Haljalast Rõugesse. Hageja on väitnud, et 3. veo jaoks (Haljalast Rõugesse) oli vaja kauba mahalaadimiseks erivahendeid ning Traneks OÜ ei toimetanud seetõttu kaupa Rõugesse. Hageja on tõendanud poolte e-kirjavahetusega, et seejärel leppisid pooled kokku erivahendite kasutamises veo korraldamiseks Haljalast Rõugesse täiendava tasu eest 240 eurot ning et seda teostab JanLau Invest OÜ (e-kirjad 25.10.2022, dtl 130, 131, hageja 30.11.2023 dokumendi lisad 8, 9). Pooled ei vaielnud selle üle, et viimase ehk kolmanda veo alusel toimetati kohale 28.10.22 kaup 6 euroalusel, mitte 7 alusel. Seda kinnitab hageja 4

(6)esitatud kostja e-kiri 03.11.2022 (lisa 11, dtl 133). Poolte kokkulepe oligi tegelikult selles, et hageja korraldab
  1. ja
  2. veo 6 euroaluse kohta ja nii pole põhjendatud kostja väide, kokkulepe oli 7 aluse veose korraldamiseks ja et tal oleks õigus keelduda osaliselt tasu maksmisest, kuna toimetati kohale 6 alust.
  3. Kohus tuvastas, et pooled leppisid

§ 8

ja § 854 lg 1 järgi kokku veo korraldamises Poolast Eestisse Rõugesse, seejärel Rõugest Haljalasse ja Haljast Rõugesse tasu eest 2310 eurot ((1650+275) *20% /tollane käibemaksu määr/). Samuti tuvastas kohus, et pooled leppisid kokku tasu suurendamises 240 euro võrra. Seega on tõendatud, et

§ 845lg 1 järgi on kostjal kohustus tasuda hagejale tasu 2550 eurot.

Kuna pooltel oli kokkulepe selles, et kaup tuli toimetada Poolat Rõugesse ja lisaks selles, et 6 aluse vedu tuli korraldada Rõugest Haljalasse ja sama kogus Haljalast Rõugesse, on kostjal kohustus

§ 76lg 1, 2, § 845 lg 1 järgi hagejale tasuda kokku 2550 eurot.

Vaidlus puudus selle üle, et hageja esitas kostjale tasumiseks arve 03.11.22 nr 5.1/2022/0244 2550 eurot (dtl 151) ehk pärast 28.10.2022 kui 6 alust oli toimetatud 3. veoga Rõugesse. Arvest nähtuvalt tuli tasu ära maksta 17.11.2022 ehk pärast seda, kui veos oli üle antud. Nii on tõendatud hageja väide, et tasunõue on muutnud sissenõutavaks. Kostja on maksnud hagejale ära 1250 eurot, olles 1300 euro tasumisega võlgu. Hageja ei ole esitanud kostjale tasunõuet seitsme aluse veo korraldamise eest, vaid 6 aluse veo korraldamise eest 2550 eurot. Kuna vastavalt kokkuleppele on 6 alust veetud kohale, on kostja rikkunud osaliselt lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust

§ 100mõttes.

Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda

§ 854

lg 1, § 857, § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 järgi kostjalt kohustuse täitmist – tasu maksmist. Hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 1300 eurot. Menetluskulud

  1. Hagi kuulub rahuldamisele ja poolte menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel kostja kanda. Kohus ei määra kindlaks kostja menetluskulude suurust.
  2. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1, 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud TsMS § 144 p 1 järgi. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
  3. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja kulud 18,10 tunni eest 3436 eurot, millele lisandub ärakuulamisel osalemise kulu (dtl 206, 15.05.2024). Ärakuulamine kestis ca 20 minutit (dtl 211). Tasu määr on 180 eurot tunni eest (ilma käibemaksuta). Hageja taotleb esindaja tasu määramist ilma käibemaksuta, millele tuleb arvestada juurde 20 minutit ärakuulamisel osalemise eest (vt 15.05.24 taotlust). Nimekirja järgi tutvus hageja esindaja asja materjalidega, osales ärakuulamisel, vastas kostja vastusele, korrastas hageja hagiavalduse, sidus asjaolud tõenditega ja esitas korrektse hagiavalduse koos tõenditega kohtule. Kostja ei esitanud palju väiteid, vastus oli lühike, kostja ei esitanud tõendeid. Seetõttu ei olnud asi mahukas ega keskmisest keerukam. TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud hageja esindaja tööks ja vastavaks tasuks 16 tunni eest 2880 eurot (käibemaksuta). Hageja põhjendatud menetluskulud on TsMS § 138 lg 1, 2, 139 lg 5

(6)1, 2, § 175 lg 1 järgi kokku 3160 eurot (esindaja tasu 2880 eurot + riigilõiv 280 eurot). Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulusid 3160 eurot (ilma käibemaksuta) ja hageja taotluse alusel TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (digitaalne allkiri) Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.