← Eesti

2-16-4848/106

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Siiri Malmberg ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 01.07.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-4848 Kohtuasi X kohustustest

§ 173

lg-tes 3-5 sätestatud kohustust loovutada usaldusisikule töösuhtest saadud või sellega sarnane tulu.

§ 173

lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Viimase aruande kohaselt ei ole võlgnikul ülalpeetavaid. Võlgnik on korduvalt viidanud, et ta on majanduslikult raskes olukorras ning tal ei ole piisavalt raha võlausaldajatele maksete tegemiseks. Samas nähtuvad kahest viimasest pangakonto väljavõttest ülekanded ettevõttele P OÜ kokku 3200 euro ulatuses. Äriregistri kohaselt on ettevõtte tegevusala hasartmängude ja kihlvedude korraldamine. Olukorras, kus võlgnik ei tee võlausaldajatele väljamakseid seaduses sätestatust määras, ei ole hasartmängude mängimine põhjendatud. Mõistlikult käituv võlgnik peaks kohustustest vabastamise menetluse kestel hoiduma tegevusest, mis võib tema keerulist majanduslikku olukorda veelgi halvendada. Kohtul puudub usaldus, et võlgnik suudaks edaspidi usaldusisikuna korrektselt kõiki oma kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt võimaldasid võlgniku sissetulekud tal võlausaldajatele väljamakseid kasvõi mingis ulatuses teha. Kuna võlgnik ei ole enam kui kuue aasta jooksul leidnud ühtegi eurot võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on selline käitumine kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist (

§ 171lg 2 p 4).

Võlgnik on rikkunud

§ 173

lg-st 3 tulenevaid kohustusi tahtlikult, s.o süüliselt

§ 175g 2 p 2 tähenduses.

Seega on täidetud

§ 175

lg 2 p 2 eeldused ning võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

§ 175lg 8 alusel kuulub kohustustest vabastamise menetlus lõpetamisele.

Määruskaebus

  1. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja kohustustest vabastamise menetlust jätkata. Võlgnik kinnitab, et võtab võlausaldajatega ühendust ja proovib saada nendega kokkuleppele võlgnevuste tasumise osas. Menetluse edasine käik 3
  2. Võlausaldajad Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), AS SEB Pank, Swedbank Liising AS ja OÜ Kagu Invest palusid määruskaebuse rahuldamata jätta.
  3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks ning jättis ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue määruse, millega rahuldab võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks ning vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
  5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele

-i redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.

  1. Võlgnik taotleb määruskaebuses lisaks määruse tühistamisele kohustustest vabastamise menetluse jätkamist.

§ 175

lg 51 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Praegusel juhul on kohustustest vabastamise menetlus algatatud 30.08.2017, seega saabub 7-aastane tähtaeg juba 30.08.2024. Arvestades menetluse ajalist kestust, ei ole menetluse jätkamine enam otstarbekas. 13. Maakohus leidis, et võlgnik on süüliselt rikkunud

§ 173

lg-tes 3-5 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, mistõttu esineb

§ 175lg 2 p-st 2 sätestatud alus võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks.

Maakohus heitis võlgnikule ette, et ta ei ole menetluse kestel võlausaldajatele väljamakseid teinud, kuigi tema sissetulekud on tal seda teha võimaldanud. Maakohtu määrusest ei nähtu, millistes summades oleksid võlgniku sissetulekud võimaldanud tal väljamakseid teha, arvestades, et võlgniku töötasu varieerus nii aastate kui kuude lõikes. Võlgnik esitas maakohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruandeid koos konto väljavõtetega. Kui maakohus leidis menetluse kestel aruannetega tutvudes, et võlgniku sissetulek võimaldanuks tal

§ 175

lg-tes 3-5 sätestatud korras (arvestades sh täitemenetluse seadustikust tulenevate piirangutega) väljamakseid teha, pidanuks ta seda võlgnikule selgitama ning veenduma, et võlgnik ka tegelikult mõistab, kuidas tuleb väljamakseteks minevaid summasid arvestada. Olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kes on samal ajal ise määratud ka usaldusisikuks, peab kohus võlgnikule selgitama kohustustest vabastamise menetluse olemust ja võlgniku kohustusi. Ei ole piisav, kui menetluse algatamise määruses on üldsõnaliselt märgitud usaldusisiku kohustused. Võlgnik (eriti kui tal ei ole õigusteadmistega esindajat) ei pruugi standardvormis koostatud kohtumääruse sisu piisavalt mõista. Seepärast peaks kohus olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kelle kohus kavatseb määrata ka usaldusisikuks, võlgnikule juba menetluse alguses, aga vajaduse korral ka menetluse vältel (näiteks ärakuulamisel või ka kohtuistungil) tema kohustusi selgitama (RKTKm 30.10.2015, 2-11-24696, p 27). 4 Maakohus viitas, et võlgnikule on tema kohustusi selgitatud 25.04.2016 kohtuistungil enne pankroti väljakuulutamist ning lisaks sisaldusid selgitused ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses ja 10.02.2020 kohtu kirjas. See ei ole aga piisav tagamaks, et võlgnik ka päriselt kohustuste sisu (eelkõige väljamakseteks kuuluvate summade arvestamise metoodikat) mõistis. Kohus on oma selgitustes viidanud üldsõnaliselt seaduses sätestatud kohustustele. Maakohus ei ole menetluse kestel võlgniku tähelepanu kohustuste rikkumisele juhtinud, vaid on aruandeid aktsepteerinud. Samuti ei ole maakohus selgitanud, kuidas peaks võlgnik oma sissetulekuid arvestades võlausaldajatele väljamakseid tegema. Kuigi võlgnik on panustanud raha ka hasartmängudesse, ei saa praegusel juhul väita, et ta tegi seda just

§ 175

lg-tes 3-5 alusel võlausaldajatele väljamakseteks arvestatavate summade arvelt ning et tema eesmärgiks oli seejuures võlausaldajate huvide süüline kahjustamine. Kui võlgniku käitumises ei ole võlausaldaja huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11). Kuna asja materjalide põhjal ei ole võimalik järeldada, et võlgniku käitumine on olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele, ei ole alust jätta teda kohustustest vabastamata. 14. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgniku taotlus rahuldada ning ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 15. Arvestades kohustustest vabastamise menetluse olemust, on õiglane jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1). Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 16. Ringkonnakohus avaldab

§ 175

lg 7 järgi teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 17. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175lg 6 teise lause kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.