lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja on kohtule kinnitanud, et laenuandmisel lähtuti kostja enda esitatud andmetest ja vastustest riiklikest registritest tehtud päringutele. Hageja on kinnitanud, et krediidiandja lähtus laenuandmisel ka kostja pangakonto väljavõttest, kuid kohtule nimetatud tõendit ei esitanud. Kuna kohtule ei ole esitatud laenuandmise aluseks olevat pangakonto väljavõtet, ei saa kohus analüüsida, kas krediidiandja analüüsis kostja krediidivõimelisust piisava hoolsusega. Hageja esitatud andmed ei ole piisavad järeldamaks, et kostjal on piisav maksevõime. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja
lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks
lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.
§-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on 3 kokkulepitud intressist (14% aastas) madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja
Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti 2000 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 1521,25 eurot. Põhinõude suuruseks kujuneb seega 478,75 eurot (2000–1521,25). Hageja ülejäänud nõuded jäävad rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest TsMS § 163 lg 1 alusel 44% ulatuses kostja ja 56% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 280 eurot ja õigusabikulust 770 eurot. Kostja menetluskulusid kandnud ei ole. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud summas 50 eurot. Kohus viitas Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, analoogselt
lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 145,20 eurot [(riigilõiv 280 eurot + õigusabikulu 50 eurot) × 44%)]. Lisandub viivis TsMS § 177 lg 4 alusel. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg 13 järgi tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist tõendada vaid juhul, kui pooltel on selle üle vaidlus. Pooltel selles küsimuses vaidlust ei ole, mistõttu ei saa ka kohus n-ö astuda kostja rolli ja asuda selles osas hagejalt tõendeid nõudma. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise osas esitanud oma väited hagiavalduse p-s 1.7 ja 30.10.2023 menetlusdokumendis. TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 järgi tuleb hageja väited lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Maakohus on teinud üllatusliku otsuse, sest ei ole hagejale selgitanud, et soovib vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kontrollimiseks saada kostja pangakonto väljavõtet (hageja oli kohtule 30.10.2023 kinnitanud, et konto väljavõte oli kostjalt küsitud). Maakohus on õigesti osutanud, et kohtupraktika kohaselt peaks laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks üldjuhul nõudma laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta. Samas ei tulene kohtupraktikast, et pangakonto väljavõte tuleks esitada kohtule kontrolli teostamiseks. Sellega rikutaks Isikuandmete kaitse üldmäärust. Sellise tegevuse eest on Andmekaitse Inspektsioon ühte krediidiasutust trahvinud. 4 Asjaolu, et kostjalt nõuti konto väljavõtte esitamist kuue kuu kohta ja konto väljavõtte alusel teostati hagiavalduses toodud analüüs kostja sissetulekute ja kohustuste kohta, on tõendatud dokumentaalsete tõenditega, s.o laenuandja memoga (hagi lisa 5) ja laenuandja 30.10.2023 meilisõnumiga (hageja 30.10.2023 menetlusdokumendi lisa). Tõend on võimalik ümber lükata teise tõendiga, millist tõendit ei ole kohus n-ö kostja rolli astudes teise tõendiga ümber lükanud. Kui laenu on antud laenulepingu sõlmimise ajal krediidivõimelisele isikule, ei ole seaduse mõttega kooskõlas, kui laenusaaja vabaneks makseraskuste korral laenulepingust tulenevate kõrvalkohustuste täitmisest. See oleks vastuolus ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Praegusel juhul anti laenu maksejõulisele isikule – kostja igakuine sissetulek oli konto väljavõtte järgi minimaalselt 682 eurot, laenukohustused 0 eurot, laenumakse 53,62 eurot kuus; 2) kuna hagi tuleb tervikuna rahuldada, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning kostjalt välja mõista hageja menetluskulud maakohtus 1050 eurot, sh riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja maakohtus 750 eurot. Hagi koostamise õigusabikulu 750 eurot, s.o 5 h × 150 eurot (ilma käibemaksuta), on põhjendatud ja vajalik. Leides, et õigusabikulud on põhjendatud summas 50 eurot, on maakohus ületanud diskretsioonipiire. Kohus ei ole hinnanud ei hageja esindaja tunnitasu ega ajakulu suurust. Hageja esindaja (vandeadvokaadi) tunnitasu 150 eurot on põhjendatud ja vajalik. Riigikohtu viimases praktikas on peetud põhjendatuks advokaatide tunnihindu 153 eurot, 193,20 eurot, 200 eurot ja 205,58 eurot ning maa- ja ringkonnakohtute praktikas 181,98 eurot, 196,02 eurot, 197,10 eurot, 200,58 eurot ja 247 eurot. Arvestades, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise õigusabikulu on 20 eurot, on maakohus asunud seisukohale, et hagiavalduse (9 lk) koostamise ja esitamise põhjendatud kulu on 30 eurot, s.o ajakulu 12 min. Hagi koostamine ei ole vaid arvutustehete tegemine, lünkade täitmine ja lisade komplekteerimine. Hagi koostamiseks ja esitamiseks on esindajal vältimatult vaja teha järgmised toimingud: dokumentide ja info kogumine ning salvestamine; dokumentide ja andmetega tutvumine (sh laenuleping koos lisadega, vastutustundliku laenamise põhimõtet tõendavad dokumendid jm); võlgnevuse arvestuse õigsuse kontrollimine/arvestuse koostamine olemasolevate andmete põhjal; hagiavalduse koostamine ja kliendile tutvumiseks edastamine (hagi sisaldab minimaalselt vajalikke asjaolusid ja õiguslikke põhjendusi, mh sisaldab hagi menetluskulude nimekirja, mille koostamise mõistlikuks ajakuluks on kohtupraktikas peetud kuni 30 min); kliendile info edastamine riigilõivu tasumiseks vajalike andmete kohta; hagi lisade komplekteerimine; hagi digitaalne allkirjastamine; hagi ja lisade kohtule edastamine. Advokaadil on kohustus osutada kvaliteetset õigusteenust, mis eeldab kõikide eeltoodud toimingute korrektset täitmist ka lihtsamates ja mittemahukates asjades. Mitte ühestki advokaadi- ega õigusbüroost ei ole võimalik tellida sarnase hagi koostamist 30 euro eest. Hageja viitab selles osas Riigikohtu seisukohtadele 29.01.2024 lahendi nr 2-21-9796 p-s
lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Arvestades igakuist sissetulekut 1020 eurot, oli kostja võimeline tasuma igakuist laenumakset 53,62 eurot ning seetõttu on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et Luminor Bank AS laenuandjana on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja laenuleping on intressi osas tühine (
Laenulepingu järgi oli krediidi kulukuse määraks 16,777% aastas ning see ei ületanud krediidi andmise ajal Eesti Panga poolt sel ajal avaldatud kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenuleping oleks
6 Seega on tarbijakrediidileping, millel vaidlusalune nõue põhineb, kehtiv (vt eelnimetatud Riigikohtu 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 13). 9. Hageja esitatud maksegraafiku ja võlgnevuse arvestuse kohaselt on kostja põhivõlgnevuse suuruseks 934,48 eurot, intressivõlgnevuse suuruseks 44,37 eurot ja viivise võlgnevuse suuruseks põhivõlgnevuselt 934,48 eurot kuni lepingu ülesütlemiseni 15.05.2023 3,06 eurot, kokku 981,91 eurot. Viivise võlgnevuseks alates 16.05.2023 kuni 28.06.2024 on 145,59 eurot (410 päeva x 0,038% x 934,48). Kokku moodustab sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga 148,65 eurot (3,06+145,59). Alates 29.06.2024 peab kostja tasuma viivist tasumata põhivõlgnevuselt kuni täitmiseni määraga 0,038% päevas.
lg 2 p 2 alusel on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Seega on hagejal õigus nõuda tasu meeldetuletuskirjade eest kokku 30 eurot (20+5+5) ning hageja nõue tuleb selles osas rahuldada 30 euro ulatuses. 10. Ringkonnakohus rahuldas hageja põhinõude 934,48 eurot täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 280 eurot ja õigusabikuludest 770 eurot, kokku 1050 eurot. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 hüvitatakse lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on koostanud hagiavalduse, milleks on lepinguline esindaja kulutanud 5 tundi ning lähtudes tunnitasu määrast 150 eurot, moodustab õigusabikulu maakohtus kokku 750 eurot. Lisaks on hageja lepinguline esindaja esindanud hagejat maksekäsu kiirmenetluses ja teinud kulutusi 20 euro ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud kokku 770 eurot on põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning see tuleb kostjalt välja mõista. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud ringkonnakohtus riigilõivust 175 eurot ja õigusabikuludest 3 tunni eest 478,50 eurot, kokku 662,50 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulud ringkonnakohtus 662,50 euro ulatuses on põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb kostjalt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.