← Eesti

2-21-5036/50

Obsah (5)§ 231§ 238§ 386§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 13. märts 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilas

) § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on saanud müüdud asja omanikuks. Seetõttu ei vaja asjaolu tõendamist (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Kohus leiab, et müügilepingu tingimuste tekst on tõendatud 07.01.2021 sõlmitud notariaaldokumendiga „Kinnistu jagamine jagamisel tekkivate kinnistute müügileping ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguslepingud“, mille on tõestanud Tallinna notar Siret Paavel-Margna ja mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri numbri 54 all (07.01.2021 notariaaldokument) (I kd, tl-d 8-17).

  1. Notariaaldokumendi punkt 1.1 on sõnastatud järgmiselt: „1.
  2. Kinnisturegistri registriossa nr 2520137 kantud kinnistu, kohta avatud kinnistusregistri registriosa andmed on: „1.1.
  3. Esimeses jaos (kinnistu koosseis) – - katastriüksus katastritunnusega 24004:001:0146, asukohaga Rapla maakond, Rapla vald, Järlepa küla, Tuuleveski tn 4, pindalaga 6800 m², sihtotstarbega tootmismaa 100%; katastriüksus katastritunnusega 24004:001:0147, asukohaga Rapla maakond, Rapla vald, Järlepa küla, Tuuleveski tn 6, pindalaga 5921 m², sihtotstarbega tootmismaa 100%; - katastriüksus katastritunnusega 24004:001:0148, asukohaga Rapla maakond, Rapla vald, Järlepa küla, Tuuleveski tn 8, pindalaga 7148 m², sihtotstarbega tootmismaa 100%; - katastriüksus katastritunnusega 24004:001:0149, asukohaga Rapla maakond, Rapla vald, Järlepa küla, Tuuleveski tn 10, pindalaga 11564 m², sihtotstarbega tootmismaa 100%“ (I kd, tl 8, p 1.1). Notariaaldokumendi punkt 2.1.1 on 10

(12)sõnastatud järgmiselt: „2.
  1. Müüja on otsustanud jagada käesoleva lepingu punktis 1.
  2. nimetatud kinnistu kolmeks
(3)iseseisvaks kinnistuks selliselt, et tekib: 2.1.
  1. kinnistu, mille koosseisu kuulub katastriüksus katastritunnusega 24004:001:0146, asukohaga Rapla maakond, Rapla vald, Järlepa küla, Tuuleveski tn 4, pindalaga 6800 m², sihtotstarbega tootmismaa 100%“ (I kd, tl 8, p 2.1.1). Notariaaldokumendi punkt 2.3 on sõnastatud järgmiselt: „2.
  2. Lepingu esemeks 1 on käesoleva lepingu punktis 2.1.
  3. nimetatud kinnistu, asukohaga Rapla maakond, Rapla vald, Järlepa küla, Tuuleveski tn 4, koos selle oluliste osade ja päraldistega“ (I kd, tl 8, p 2.3). ). Notariaaldokumendi punkt 2.5 on sõnastatud järgmiselt: „2.
  4. Riikliku ehitisregistri andmetel paikneb lepingu esemel 1: kaarhall, ehitisregistri koodiga 120623303, suletud netopinnaga 929,5 m2, staatusega „kasutusel“; kaarhallile on väljastatud järgmised dokumendid: Juuru vald on 11.03.2011 väljastanud ehitusloa ehitise püstitamiseks nr EL-82; Juuru vald on 23.02.2011 väljastanud ehitusloa taotluse ehitise püstitamiseks nr ELT-86, kuid ei ole väljastatud kasutusluba“ (I kd, tl-d 8-9, p 2.5). Kohus leiab, et notariaaldokumendi punktides 1.1, 2.1.1 ja 2.3 sisalduvate tingimuste sisust nähtuvalt oli asjaks, mida kostja kohustus hagejale müüma, kinnisasja jagamisel tekkiv uus kinnisasi asukohaga Rapla maakond, Rapla vald, Järlepa küla, Tuuleveski tn 4, mille asub kaarhall (Tuuleveski tn 4 kinnisasi).
  5. Hageja põhjendab hagiavaldust Tuuleveski tn 4 kinnisasjal asuva kaarhalli kasutusloa puudumisega. Hageja heitis hagis kostjale ette, et kostja ei ole täitnud dokumentide üleandmise kohustust. Hageja on kasutusloa puudumist lugenud asja oluliseks puudumiseks, sest hageja hinnangul on kaarhalli kasutamiseks vajalik kasutusluba ning kinnistu müük ilma kasutusloata on raskendatud. Hageja 27.09.2022 kohtuistungil avaldatust nähtuvalt heidab hageja kostjale ette kasutusloa puudumist ning muudele rikkumistele ei tugine (I kd, tl 158). Hageja on avaldanud, et ta läks tehingusse eeldusel, et kasutusluba on olemas. Eeltoodut arvestades hindab kohus, kas hageja ja kostja leppisid kokku tingimuses, mille kohaselt Tuuleveski tn 4 kinnisasjal asuvale kaarhallile on väljastatud kasutusluba. Kui pooled leppisid sellises tingimuses kokku, ei vasta asi lepingutingimustele, sest hoonel puudub kasutusluba. Kui pooled sellises tingimuses kokku ei leppinud, puudub hagejal kostja vastu nõue tulenevalt kasutusloa puudumisest. Notariaaldokumendi punkt 2.5 on sõnastatud järgmiselt: „2.
  6. Riikliku ehitisregistri andmetel paikneb lepingu esemel 1: - kaarhall, ehitisregistri koodiga 120623303, suletud netopinnaga 929,5 m2, staatusega „kasutusel“; - kaarhallile on väljastatud järgmised dokumendid: Juuru vald on 11.03.2011 väljastanud ehitusloa ehitise püstitamiseks nr EL-82; Juuru vald on 23.02.2011 väljastanud ehitusloa taotluse ehitise püstitamiseks nr ELT-86, kuid ei ole väljastatud kasutusluba“ (I kd, tl-d 8-9, p 2.5). Notariaaldokumendi punkt 3.1.9 on sõnastatud järgmiselt: „3.1.
  7. Müüja on uurinud kohalikult omavalitsuselt lepingu esemel 1 paikneva kaarhalli ehitusliku staatuse kohta ja saanud vastuse, et kõik vajalikud load on selle kasutamiseks olemas ja mingeid täiendavaid kasutuslubasid taotleda vaja ei ole“ (I kd, tl 9, p 3.1.9). Kohtu hinnangul nähtub 07.01.2021 notariaaldokumendi punktist 2.5 sõnaselgelt, et kaarhallil puudub kasutusluba. See nähtub fraasist „kuid ei ole väljastatud kasutusluba“ (I kd, tl 9). Kohus leiab, et notariaaldokumendi punktis 3.1.9 sisalduv müüja kinnitus ei lükka ümber punktis 2.5 sisalduvat müüdava asja kirjeldust. Kostja ei ole notariaaldokumendi punktis 3.1.9 avaldanud faktiväidet, et kaarhallile on väljastatud kasutusluba. Kohtu hinnangul ei saa lugeda müüja kinnitust, mille kohaselt on ta saanud kohalikult omavalitsuselt vastuse, et „kõik vajalikud load on selle kasutamiseks olemas ja mingeid täiendavaid kasutuslubasid taotleda vaja ei ole“, müüja kinnituseks kasutusloa olemasolu kohta. Kohtu hinnangul tuleb seejuures arvesse võtta, et sõltuvalt hoone ehitamise ajast võib hoone kasutamine olla võimalik ka ilma kasutusloata, millele viitab ehitisregistris märgitud ehitise staatus „kasutusel“. Pooled ei ole tõendanud kaarhalli ehitamise aega ja muid asjaolusid, mille alusel oleks võimalik tuvastada, kas kaarhalli kasutamiseks on vajalik kasutusluba. Poolte juhatuse liikmed on andnud vande all vastuolulised seletused. Hageja juhatuse liige SA on avaldanud, et ta sai kasutusloa puudumisest teada alles pärast müügilepingu sõlmimist (II kd, tl 16). Kostja juhatuse liige MA on avaldanud, et hageja juhatuse liige sai kasutusloa puudumisest teada müügilepingu sõlmimisele 11
(12)eelnenud rendiperioodi jooksul (II kd, tl 12). Kohtu hinnangul tuleb 07.01.2021 notariaaldokumendi punktides 2.5 ja 3.1.9 sisalduvaid tingimusi ja poolte vande all antud seletusi koos hinnates pidada usaldusväärsemaks kostja juhatuse liikme vande all antud seletusi, kuivõrd notariaaldokumendis kasutusloa puudumise märkimist arvestades on usutav, et kasutusloa puudumisest on pooled varem rääkinud. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et pooled ei ole kokku leppinud lepingutingimuses, mille kohaselt pidi Tuuleveski tn 4 kinnisasjal asuval kaarhallil olema kasutusluba. Seega ei ole kostja müügilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Seetõttu ei saa hagejal olla kostja vastu kahjuhüvitise tasumise nõuet tulenevalt müügilepingu rikkumisest. Kohus jätab hagiavalduse kahjuhüvitise 66 816 eurot tasumise nõudes ja kahjuhüvitiselt 66 816 eurot alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise tasumise nõudes.
  1. Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et ta on osutanud veo- ja koristusteenust. Hageja nõuab kostjalt veo- ja koristusteenuse tasu 5029,85 euro tasumist. Hageja ei põhjenda nõuet sellega, et pooled on sõlminud lepingu veo- ja koristusteenuse osutamiseks. Hageja põhjendab nõuet sellega, et kostja on temale esitatud arvet aktsepteerinud. Pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtuvalt on kostja juhatuse liige 11.01.2021 kirjutanud hagejale järgmist: „Töödega olen nõus aga rendiga nõus ei ole, sest kui need segasid oleks Sa need tööd võinud varasemalt teostada“ (I kd, tl 26). Kostja juhatuse liige on 19.01.2021 kirjutanud hagejale järgmist: „Aga nagu ma ytlesin et mina olen nõus Sinu „heategude“ eest tasuma aktsepteeritud summa“ (I kd, tl 25). Kohus on seisukohal, et kostja ekirjadest ei nähtu, milliseid töid või milliseid tasuridasid 31.12.2020 saateleht-arvel nr 2020301 arvel (I kd, tl 28) kostja aktsepteerib. Kohus arvestab muuhulgas sellega, et arvel märgitud artiklid sisaldavad lisaks teenustele ka muid nõudeid (lepingurikkumisest tulenev nõue). Seetõttu on hageja nõue ebaselge. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud pooltevahelise lepingu sõlmimist. Seega puudub hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu alusel tasu maksmist. Kohus jätab hagiavalduse veo- ja koristusteenuse tasu 5029,85 eurot tasumise nõudes, sissenõutavaks muutunud viivise 81,58 eurot tasumise ja veo- ja koristusteenuse tasult 5029,85 eurot alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise tasumise nõudes.
  2. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes

§ 238

lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 9. Kohus jättis hagi rahuldamata.

§ 386

lg 4 alusel tühistab kohus 31.03.2021 kohtumäärusega rakendatud ja 03.09.2021 kohtumäärusega asendatud hagi tagamise. 10.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ning tegi sellega otsuse kostja kasuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2024. a otsusega nr 2-21-5036. 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.