Obsah (6)

§ 6§ 118§ 267§ 270§ 189§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-16818 Tsiviilas

) § 267 p 1 tähenduses. Milles täpsemalt kostja väidetav jäme tänamatus hagejate suhtes ilmnes kõnealusest taganemisavaldusest ei selgunud.

1. Hagejad leiavad hagiavalduses, et kostja jäme tänamatus kinkijate suhtes seisnes selles, et kostja esitas 09.12.2021 hagejatele ettepaneku lõpetada kinnistu kaasomand poolte vahel 15.09.2017 sõlmitud võlaõigusliku kaasomandi lõpetamise lepingust erineval viisil, põhjendades oma ettepanekut sellega, et kinnistu suhtes algatatud detailplaneeringu menetlus oli pooltest sõltumatutel asjaoludel teadmata ajaks peatunud ning pooltel oli ärilisi-korralduslike erimeelsusi kinnistu edasise arendamise ja jooksva majandamise suhtes. Ebaõige ja põhjendamatu on hagejate seisukoht, mille kohaselt kostja mainitud asjaoludel püüdis hagejatelt “ära võtta“ kinnistut. Kostja tegi antud asjaoludel hagejatele advokaadi vahendusel üksnes õiguslikult korrektse ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks pooltevahelises kokkuleppest erineval viisil ja pakkus hagejatele nende omandis oleva kinnistu mõttelise osa kaotamise eest rahalist hüvitist, mis siis kostjal olevatele andmetele tuginedes vastas hagejate omandis oleva kinnistu osa turuhinnale.
2. Kostja osundab ka sellele, et algselt omandas kinnistu Eesti Vabariigiga sõlmitud erastamislepingu alusel AS G (likvideerimisel), mille ainuaktsionäriks oli kinnistu omandamise hetkel kostja isa W, kes hukkus 09.03.1998 ehk ajal mil kostja oli 7 aastane. Pärast W hukkumist sai AS AS G (likvideerimisel) juhatuse liikmeks hageja 1 - X, kes alates
3. aastast tegutseb AS G (likvideerimisel) likvideerijana. Tallinna notari Lia Martensi poolt 25.08.1999 kostjale väljastatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt oli kostja W ainsaks pärijaks. W pärandvarana läksid kostja omandisse ka AS G (likvideerimisel) kõik aktsiad. AS G (likvideerimisel) põhivaraks W pärandvara ülemineku ajal kostjale oli kinnistu.
4. Kostjale mitteteadaolevatel asjaoludel omandasid hagejad, nende hulgas X kes oli AS G (likvideerimisel) likvideerija ja AS G (likvideerimisel), keda esindas hageja X 23.12.2003 sõlmitud notariaalse ostu-müügilepinguga kinnistu. Kostja leiab, et hagejad, kasutades ära hageja 1 ametiseisundit AS G (likvideerimisel) likvideerijana, omandasid kinnistu vaatlusalustel asjaoludel lisaks eelmainitule ilmselt ka alla selle turuväärtuse, kuivõrd AS G (likvideerimisel)
5. majandusaasta aruande kohaselt oli kinnistu soetamismaksumuseks 3 027 792 krooni ja selle jääkmaksumuseks
6. majandusaasta lõpul 2 772 632 krooni. Kostja leiab, et eelmainitud asjaoludel hagejad kinnistu mainitud asjaoludel omastamise kaudu vähendasid oluliselt kostja (vaatlusalusel ajal veel alaealise isiku) pärandvara hulka kuuluva AS G turuväärtust.
7. Muuhulgas eelmainitud asjaoludel taotlesid kostja eestkostja F ja kostja kohtuväliselt aastaid hagejatelt kinnistu tagastamist kostjale. Mainitud asjaoludel ja hagejate nõudmisel saavutasid pooled
8. aastal lõpuks põhimõttelise kokkuleppe, mille kohaselt kostja kohustus tasuma hagejate eest oma vahendite arvel seisuga 30.08.2007 eksisteerinud kinnistu erastamisvõla 3 2-22-16818 kogusummas 478 895 krooni ja viivisevõla summas 155,15 krooni. Mainitud võlgnevuse tasumise eest loovutasid hagejad kostjale vastuteenena kahe kinkelepinguga kokku kinnistu 17/20 suuruse mõttelise osa. Kostja leiab eelmainitud asjaoludel, et ka vaidlusaluse kinkelepingu sõlmimise eesmärgiks oli hagejate poolt kostjale kostja isa pärandvara hulka kuulunud vara kahjustamise hüvitamine. Kostja leiab, et eelmainitud asjaoludel ei ole hagejad kinkelepingust taganemisel ja hagi esitamisel tegutsenud ka kooskõlas

§ 6ja Ts

ÜS § 138 sätestatud hea usu põhimõttega.

1. Kostja on seisukohal, et täidetud ei ole ka formaalsed eeldused kinkelepingutest taganemiseks isegi juhul, kui kostjapoolne jäme tänamatus oleks aset leidnud. Kostja selgitab, et hagejate avaldustest menetluses ilmneb, et juba 24.10.2022 pidasid hagejad kostja väidetava jämeda tänamatuse all silmas nii 14.06.2017 kui ka 18.09.2007 kinkelepingust taganemise asjaolude tuvastamist.
2. Hagejad leidsid, et kostja jäme tänamatus hagejate kui kinkijate suhtes seisnes antud juhul selles, et kostja esitas 09.12.2021 hagejatele lepingulise esindaja vahendusel ettepaneku lõpetada kinnistu kaasomandi poolte vahel 15.09.2017 sõlmitud võlaõigusliku kaasomandi lõpetamise lepingust erineval viisil.
3. Kostja osundab siinjuures ka sellele, et esitas hagejatele esimest korda ettepaneku kinnistu kaasomandi lõpetamiseks suuliselt juba 24.02.2021 ja seega olid hagejad kostja väidetava jämeda tänamatuse ilmingust teadlikud juba
4. aasta veebruaris, kuid esitasid kinkelepingutest taganemise avaldused 24.05.2022 ja 01.12.2022 ehk üle aasta hiljem.

§ 118

lg 1 p 1, § 267 ja § 270 lg 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda 1 aasta jooksul, alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kuivõrd hagejate hinnangul avaldus kostja väidetav jäme tänamatus nende kui kinkijate suhtes eelkõige kostja poolt kinnistu kaasomandi lõpetamise ettepaneku tegemises hagejatele, leiab kostja eelmainitud asjaoludel, et hagejate poolt esitatud mõlemad vaidlusalused kinkelepingutest taganemise avaldused esitasid hagejad hilinemisega ja sellisena on vastavad taganemisavaldused vastavate nõudeõiguste aegumise tõttu tühised. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2. Kohus tuvastab järgmised asjaolud: 22.
3. kostja isa suri 09.03.1998, mis on ka pärandi avanemise ajaks, ja kostja päris oma isa järelt 400 AS-i G aktsiat (dtl 75); 22.
4. kostja on olnud AS-i G aktsionäriks kogu perioodi alates pärandi avanemisest (dtl 74); 22.
5. Suur-Sõjamäe tn 25a kinnistu on kinnistatud 31.01.2001 ning selle omanikuna oli kinnistamise hetkel kinnistusraamatusse kantud AS G (dtl 9); 22.
6. 23.12.2003 võõrandas AS G, esindatuna likvideerijana tegutseva hageja 1 poolt vaidlusaluse Suur-Sõjamäe 25a kinnistu hagejale 1 (dtl 76 jj); 22.
7. kostja rahalistest vahenditest tasuti 30.08.2007 ehk ajal, mil kinnistu omanik oli hageja 1, ja vahetult enne 18.09.2007 kinkelepingu sõlmimist, tasuti Harju Maavalitsusele erastamisvõlg summas 478 895 krooni ning 31.08.2007 155,15 krooni viivist (dtl 97); 22.
8. 18.09.2007 sõlmisid pooled kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, mille alusel hagejad kinkisid kostjale 2/3 mõttelist osa Suur-Sõjamäe tn 25a kinnistust (dtl 153 jj); 22.
9. 14.06.2017 sõlmisid pooled kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, mille alusel hagejad kinkisid kostjale 11/60 mõttelist osa Suur-Sõjamäe tn 25a kinnistust (dtl 10 jj); 22.
10. 24.05.2022 tegid hagejad notariaalse kinkelepingust taganemise avalduse, millega taganesid kostjaga 14.06.2017 sõlmitud kinkelepingust. Taganemise põhjuseks on jämeda tänamatuse näitamine kinkijate vastu (dtl 41-42); 4 2-22-16818 22.
11. 01.12.2022 tegid hagejad notariaalse kinkelepingust taganemise avalduse, millega taganesid kostjaga 18.09.2007 sõlmitud kinkelepingust. Taganemise põhjuseks on jämeda tänamatuse näitamine kinkijate vastu, mis väljendub muuhulgas ka selles, et kostja ei luba hagejaid kinnistu oluliseks osaks olevasse hoonesse, on vahetanud hoonel ukselukud ja on survestanud hagejaid võõrandama neile kuuluvat mõttelist osa kostjale (dtl 146-147); 22.
12. kinnistu registriosa 3606701, asukohaga Suur-Sõjamäe tn 25a, Tallinn on Xi ja Q kui ühisomanike ning Ci kaasomandis vastavalt 3/20 ja 17/20 mõtteliste osadena (dtl 9); 22.
13. kostja pöördus hagejate poole kaasomandi lõpetamise sooviga suuliselt perekondlikul koosviibimisel 24.02.2021 (dtl 276, 278).
14. Kohus peab ülaltoodud asjaoludel vajalikuks anda hinnangu, kas kostja käitumises võis esineda jämedat tänamatust hagejate suhtes. Riigikohus on lahendis 3-2-1-8-11 (punkt 15) selgitanud, et jäme tänamatus võib esineda ka siis, kui kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, mistõttu võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganeda.
15. Vaidlus puudub, et kaasomanikul on igal ajal õigus asjaõigusseaduse § 76 alusel nõuda kaasomandi lõpetamist, seega on kostja tegevus nii kohtueelselt kui ka tsiviilasjas 2-23-3534 kaasomandi lõpetamise hagi esitamisel olnud õiguspärane. Kohus on asjas esitatud seisukohtade ja kogutud tõendite alusel seisukohal, et kostja tegevus ei ole läinud vastuollu kinkijate poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega.
16. Kohus ei nõustu hagejate käsitlusega, et kinkelepingud kujutasid endast hagejate isetut heasoovlikkust ja suhtumist kostjasse kui oma lihasesse poega. Kohtu ette toodud ja ülal punktides 22.1 kuni 22.7 tuvastatud asjaoludel peab kohus tõendatuks ja ka eluliselt väga usutavaks, et kinkelepingute sõlmimise põhjuseks oli kostjale temale ettenähtud ja algselt kuuluma pidanud isa pärandi tagastamine.
17. Kohus nõustub kostjaga, et asjas kogutud tõenditega kogumis on tõendatud, et hagejate kui kinkijate eesmärk oli hagejate poolt kostjale kostja isa pärandvara hulka kuulunud vara kahjustamise hüvitamine, mida hagejad eelmainitud asjaoludel ja läbi kostjaga sõlmitud kinnistu mõtteliste osade kinkelepingute aja jooksul realiseerisid, seades seejuures selliste tehingute eeltingimuseks kostja poolt kogu kinnistu erastamisvõla jäägi ja viiviste tasumise Eesti Vabariigile ning ka kinnistu kasutuskorra ja võlaõigusliku kaasomandi lõpetamise kokkulepete sõlmimise. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegemist ei ole lepinguga, mille puhul oleks kingisaajale antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline" (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-8-11 p 15) ja mille puhul saaks üldse tekkida küsimust kostja kui kingisaaja potentsiaalsest tänamatusest. Kohus nõustub kostjaga, et hagejate tegevus käesolevas asjas hagi esitamisel on vastuolus hea usu põhimõttega.
18. Kinge oma olemuselt on tasuta leping, mille sõlmimiseks kinkija ei ole kohustatud, vaid teeb seda oma heast tahtest ja soovist kingisaaja olukorda parandada või kingisaajat rikastada. Käesolevas asjas kogutud tõenditega on ühemõtteliselt ümber lükatud, et 18.09.2007 ja 14.06.2017 kinkelepingute eesmärk ei olnud mitte aidata kostjat ühise äri loomises sellel kinnistul ja seega kindlustada kostjat hea töö ja sissetulekuga, nagu väidavad hagejad oma hagis, vaid pöörata tagasi ebaõiglus, milline sai kostjale osaks hagejate omavolilise tegevuse tulemusena.
19. Kohus arvestab, et hageja 1 sõlmis vastava kinnistu võõrandamise tehingu, mis väljus AS-i G majandustegevusest, huvide konfliktis olles iseendaga. Hageja 1 võõrandas iseendale AS-i G põhivarasse kuulunud kinnistu, mis läbi AS-i G aktsiate kuulus olemuslikult kostja vara hulka läbi AS G. Kostja on esile toonud ka ebaselgused kinnistu ostuhinna tasumisega, nimelt oli 23.12.2003 lepingu kohaselt kinnistu müügihind 1 317 750 krooni, millest 1 011 750 krooni moodustas võõrandamislepingu sõlmimise hetkeks maksegraafiku alusel tasumisele kuuluv kinnistu erastamislepingust tulenev võlgnevus, mis anti üle hagejatele, ja 300 000 krooni osas kinnitas 5 2-22-16818 hageja 1 võõrandamislepingule allakirjutamisega seda, et vastav summa oli hagejate poolt juba tasutud AS-le G (likvideerimisel). Kostja tõi esile, et vaatamata eelmainitud asjaoludele puuduvad tänaseni igasugused andmed vastava summa reaalse laekumise kohta AS-le G (likvideerimisel). Kohus arvestab ka seda, et kostja rahaliste vahendite arvelt oli 2007 aastal tasutud 478 895 krooni erastamisvõlga, ehk ligi 50% võlgnevuses ja ostuhinna tasumise kohustusest oli hagejate poolt jäänud täitmata. Kohus arvestab samuti, et kaasomandi lõpetamise hagis nimetas kostja hagejate 3/20 mõttelise osa väärtuseks 300 000 eurot. Nimetatu on kordades suurem, kui hagejate poolt kinnistu omandamisse panustatud 838 855 krooni (1 317 750 – 478 895) ehk 53 612 eurot.
20. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades on kohus veendunud, et vaidlusaluste kinkelepingute sõlmimise asjaolud olid sellised, et kostja ei saanud olemuslikult käituda hagejate suhtes tänamatult, kui avaldas soovi kohtuväliselt ja seejärel kohtu kaudu kaasomandi lõpetamiseks.
21. Hagejad on tänamatuks käitumiseks nimetanud ka 01.12.2022 taganemisavalduses asjaolu, et kostja ei lubanud hagejaid kinnistu oluliseks osaks olevasse hoonesse, on vahetanud hoonel ukselukud. Kostja vaidles nimetatud etteheitele vastu, et väide on tõendamata ja paljasõnaline ning et arvestades kinnistul kehtivat kasutuskorda ei ole vastav tegevus võimalik. Hagejad kinnistu hoone lukustamist ja lukkude vahetamist tõendanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et isegi kui viidatud hageja väited oleksid tõendatud, ei oleks tegemist tänamatusega kostja poolt, arvestades ülal käsitletud kinkelepingu sõlmimise asjaolusid, mis võiks õigustada kinkelepingutest taganemist.
22. Kuivõrd kohus ei tuvasta kostja käitumises mistahes tänamatust, ei ole

§ 267

p 1 sätestatud eeldus täidetud ning hagejatel ei tekkinud õigust kinkelepingutest taganemiseks. 32. Hea usu põhimõtte ja

§ 6

lg 2 kohaselt ei kuuluks käesolevas vaidlusele kohtu ette toodud ja tõendatud asjaoludel

§ 267p 1 kohaldamisel ka juhul, kui kohus oleks kostjapoolse tänamatuse tuvastanud.

1. Seega ei ole 24.05.2022 ja 01.12.2022 taganemisavalduste materiaalsed eeldused täidetud ning taganemisavaldused on toimetud ega oma õiguslikke tagajärgi.
2. Täiendavalt märgib kohus, et 24.05.2022 ja 01.12.2022 taganemisavalduse puhul ei ole täidetud ka

§ 270

lg-st 1 tulev eeldus, mille kohaselt kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. 35.

§ 270

lg-s 1 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, Riigikohus on lahendis 3-2-18-11 (p 13) selgitanud, et taganemise õigus lõpeb, kui möödub aasta ajast, mil kinkija sai teada või pidi teada saama taganemise õiguse tekkimisest.

1. Hagejad ei ole 24.05.2022 taganemisavalduses sisustanud, milles seisneb nende hinnangul kostja jäme tänamatus. Hilisemates seisukohtades sisustavad hagejad jämedat tänamatust kostja kaasomandi lõpetamise sooviga. Hagejad on 01.12.2022 taganemisavalduses sisustanud jämedat tänamatust üldsõnaliselt sellega, et kostja ei luba hagejaid kinnistu oluliseks osaks olevasse hoonesse, on vahetanud hoonel ukselukud ja on survestanud hagejaid võõrandama neile kuuluvat mõttelist osa kostjale.
2. Kohus ei tuvasta, et kostja oleks hagejaid survestanud kaasomandiosa võõrandama. Kostja on kaasomanikuna kasutanud oma seadusest tulenevat õigust kaasomandi lõpetamiseks, mida olemuslikult ei saa pidada tänamatuseks. Asjas on tunnistajate F ja Z ütlustega on tõendatud, et kostja tõstatas kaasomandi lõpetamise küsimuse perekondlikul koosviibimisel hagejate juuresolekul 24.02.
4. Seega kui kaasomandi lõpetamise soov ka kujutaks endast jämedat tänamatust, ei ole hagejad taganenud lepingust ühe aasta jooksul alates vastavast soovist teadasaamisest ehk alates 6 2-22-16818 24.02.
5. Seega kohus tuvastab, et hagejad olid 24.05.2022 ja 01.12.2022 seisuga minetanud õiguse 14.06.2017 ja 18.09.2007 kinkelepingutest taganemiseks, sest isegi kui lugeda, et kostja oli hagejate suhtes tänamatu.

§ 270lg-s 1 sätestatud õigust lõpetav tähtaeg möödus hiljemalt 24.02.2022.

39. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et hagejatel ei olnud õigust 24.05.2022 taganeda 14.06.2017 sõlmitud kinkelepingust ega 01.12.2022 taganeda 18.09.2007 sõlmitud kinkelepingust. Kuivõrd kinkelepingud on kehtivad ja neist ei ole taganetud, puudub hagejatel alus nõuda tagasitäitmist

§ 189

alusel ja vastavalt 2/3 ja 11/60 Suur-Sõjamäe tn 25a kinnistu omandi üleandmist hagejatele. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hagejate kanda.
2. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
3. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi kokku 56,25 tunni ulatuses tunnitasuga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja kulud õigusabile moodustavad kokku 10 125 eurot koos käibemaksuga. Hagejatele on kostja menetluskulude nimekiri kätte toimetatud, kuid hagejad ei ole seisukohta kostja menetluskulude nimekirjale esitanud.
4. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalik.
5. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks ka õigusabile kulunud aega, arvestades vaidluse ulatust, sh hagejate poolt hagi korduvat muutmist, mis tingis kostjal vajaduse hageja nõuetele mitmekordselt vastata. Kostja menetluskulude nimekirjas esile toodud toiminguid eraldi hinnates, kui ka õigusteenuse mahtu kogumis hinnates ei tuvasta kohus ülemäärast või põhjendamatut õigusabi ja menetluskulu. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 10 125 eurot, millised kuuluvad hagejatelt väljamõistmisele.
6. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 46. Ts

MS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 7