Obsah (4)

§ 2751§ 274§ 65§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-23-6086 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Signe Hint Kri

§ 2751

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Gerd Raudsepp Süüdistatav Vahur Sikk isikukood: 37503027018; kannab karistust Tartu Vanglas; XXX; emakeel: XXX; XXX kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu 09.02.2022. a otsusega

§ 274

lg 1 järgi;

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus 2 aastat 6 kuud 23 päeva vangistust, mille kandmise algus 09.02.

1. tõkendit pole kohaldatud vandeadvokaat Otto Preem (määratud kaitsja) Kaitsja RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 306, 311, 312 ja 313 alusel kohus otsustas:
2. Tunnistada süüdi Vahur Sikk

§ 2751lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

2.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.02.2022.

a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 4 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõista Vahur Sikule liitkaristuseks 10 kuud ja 28 päeva vangistust.

1. Lugeda Vahur Siku liitkaristuse kandmise alguseks käesoleva otsuse kuulutamise päev 03.04.
3. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Vahur Sikult Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu ja kulud 381,38 euro ulatuses ja sundraha 615 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 996,38 eurot.
4. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu ja kulud 381,38 euro ulatuses ja sundraha 615 euro ulatuses.
5. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Vahur Sikul tasuda menetluskulud kokku 996,38 eurot ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb esimesel 11 kuul iga kuu viimaseks päevaks tasuda 83,03 eurot ja viimasel
6. kuul tuleb kuu viimaseks päevaks tasuda 83,05 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
7. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kinnipidamisasutuses viibiv süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
8. Vahur Sikku süüdistatakse

§ 2751

lg 1 järgi selles, et tema, olles kinnipeetav Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, esitas 20.02.2023 Tartu Vangla valvurile paberkandjal enda koostatud ja allkirjastatud kaebuse Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku A. R. tööülesannete täitmise peale. Valvur edastas kaebuse inspektor-kontaktisikule L. Õ. ja see registreeriti Tartu Vangla dokumendihaldussüsteemis numbriga 2-3/274-

1. V. Sikk avaldas kaebuses A. R. kohta tõele mittevastavaid faktiväiteid, kirjutades järgnevat: „… nii 16-dal, kui ka 17-dal veebruaril ajas see ametnik taolist juttu nagu oleks mingeid hallogeenseid seeni sisse söönud…“; „…idioot ei saa olla riigiametnikuks…“; „…sellist vastust ei saa anda isegi DOWN´i sündroomiga alaarenenud ebard, kui niimoodi vastab mulle kõrgharidusega ametnik…“ ja „…koristage see narkouimas tegelane siit II üksusest minema, enne kui ta suures narkojoobes korraldab midagi taolist nagu oli
2. nov
3. a…“. Eeltoodud kolmandatele isikutele esitatud tõele mittevastavate faktiväidetega kahjustas V. Sikk A. R. au ja väärikust ning võis halvendada tema mainet avalikkuse silmis. Seega pani V. Sikk toime

§ 2751

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja laimamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohtumenetluse poolte seisukohad 2. Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles V. Siku süüditunnistamist ja karistamist

§ 2751

lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 09.02.2022.

a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ja moodustada liitkaristus kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Samuti mõista V. Sikult menetluskuludena välja sundraha ja määratud kaitsja tasu.

1. V. Sikk kinnitas kohtuistungil, et sai süüdistusest aru, kuid ei tunnistanud end süüdi. Ta ei esitanud kaebuses faktiväiteid, ei kirjutanud, et A. R. on selline ja selline, ega nimetatud A. R. kellekski, vaid tõi üksnes võrdlusi. Kuna A. R. jutt oli ebaadekvaatne, kahtlustas V. Sikk, et ta pole kaine, ja esitas ametnikele taotluse seda kontrollida. Samuti vestles üksuse juht pärast kaebuse esitamist V. Sikuga, kes kinnitas, et ei soovi kirjalikku vastust, ja sellega teema ammendus. Kaebusel on juurdepääsupiirang kuni 21.02.
3. Kaitsja taotles V. Siku õigeksmõistmist, tuues eeskätt välja, et asja juures pole A. R. ametijuhendit, mille alusel hinnata, kas ta on võimuesindaja. Samuti ei saanud V. Siku kaebus halvendada A. R. mainet avalikkuse silmis, sest kaebusele seati juurdepääsupiirang kuni 21.02.2098 ja avalikkus ei pääse sellele ligi. Süüditunnistamise korral palus kaitsja karistada V. Sikku sanktsiooni miinimummääras, jätta osa menetluskuludest riigi kanda ja võimaldada ülejäänud osa tasuda 1 aasta jooksul. Kohtu seisukoht Süüdistus

§ 2751lg 1 järgi 5.

Praeguses asjas pole vaidlust, et Tartu Vangla kinnipeetav V. Sikk esitas 20.02.2023 Tartu Vangla valvurile enda koostatud kaebuse sama vangla inspektor-kontaktisiku A. R. kohta, kusjuures kaebus oli adresseeritud Tartu Vangla direktorile ja sisaldas muu hulgas süüdistuses tsiteeritud lauseosasid. Nii nagu süüdistuses välja toodud, nähtub ka kohtus uuritud kaebusest, et V. Sikk polnud rahul A. R. tööülesannete täitmisega

1. ja 17.02.2023, kirjutades, et A. R. ajas taolist juttu nagu oleks mingeid hallogeenseid seeni sisse söönud ja idioot ei saa olla riigiametnikuks. Edasi täpsustab V. Sikk kaebuses, et ta seletas A. R., et A. G. distsiplinaarkaristuse määramine pole otstarbekas, sest A. G. vahel aitab teda ja käib tema kambris, mispeale vastas A. R., et mine arsti juurde. V. Sikk leiab, et sellist vastust ei saa anda isegi Downi sündroomiga alaarenenud ebard ja ainuüksi sellise käitumise eest peab selliselt ametnikult ära võtma nii hariduse kui ka ametikoha. Ning viimaks soovib V. Sikk, et Tartu Vangla selgitaks välja A. R. joobesesundi või normaalsusastme igal tööpäeval, ning märgib, et koristage see narkouimas tegelane siit II üksusest minema, enne kui ta suures narkojoobes korraldab midagi taolist nagu oli 15.11.2019 (tl 24-25).
2. Kooskõlas ülal kirjeldatud kaebusega tuleneb ka kannatanu A. R. ja süüdistatava V. Siku istungil antud ütlustest kokkuvõtlikult, et V. Sikk ei leppinud, et A. R. toimetas distsiplinaarmenetlust seoses sellega, et teine kinnipeetav viibis loata V. Siku kambris. V. Sikk püüdis kaaskinnipeetava käitumist õigustada, öeldes, et ta aitab V. Sikku, ning ärritus, kui A. R. ei nõustunud temaga ja soovitas abivajaduse korral meditsiiniosakonna poole pöörduda. Täpsemalt hakkas V. Sikk A. R. sõnul 17.02.2023 mingist hetkest lihtsalt karjuma, temaga polnud võimalik rääkida ning A. R. sulges kambriukse luugi ja kõndis ära. V. Sikk selgitas omalt poolt, et teda solvas see, et kui ta ütles A. R., et ta kõnnib kahe karguga ja tal pole kuskilt kolmandat kätt võtta, vastas A. R. talle, et mine siis arsti juurde. V. Sikk sai aru, et A. R. soovitas tal kolmanda käe juurde kasvatada, ja loogiline, et emotsioonide ajel kirjutaski selle. Normaalne inimene ei saada ju kolmandat kätt arst juurde sebima (17.01.
3. a istungiprotokoll lk 12-13). Tuginedes ülal refereeritud tõenditele kogumis, tuvastabki kohus, et V. Sikk esitas süüdistuses märgitud ajal, kohas ja viisil A. R. tööülesannete täitmise peale kaebuse, mis sisaldas muu hulgas süüdistuses tsiteeritud lauseosasid.
4. Prokuratuuri ja kaitse seisukohad lahknevad aga V. Siku tegevusele antavas karistusõiguslikus hinnangus, täpsemalt selles, kas A. R. on võimuesindaja ja kas V. Sikk esitas tema kohta faktiväiteid, mis võivad halvendada tema mainet avalikkuse silmis. Seoses viimati märgituga ei jaga kohus kõigepealt kaitsja kriitikat, et kuna kohtule ei esitatud tõendina A. R. ametijuhendit, pole võimalik hinnata, kas ta on võimuesindaja või mitte. Pidades silmas, et KrMS § 61 lg 1 kohaselt pole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu, ei eksisteeri kriminaalmenetluses üldjuhul nõuet, et mingit faktilist asjaolu saab tõendada vaid üht konkreetset liiki tõendiga. A. R. selgitas ristküsitluse käigus prokuröri küsimustele vastates, et tema kui inspektor-kontaktisiku tööülesanne on kinnipeetava juhtumi korraldamine, s.o kinnipeetava pöördumistele vastamine, kinnipeetava suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimine, kohtule vm asutustele vajalike dokumentide koostamine ja kinnipeetava igapäevamuredega tegelemine (17.01.
5. a istungiprotokoll lk 4). Kuna kaitsja ei esitanud kannatanule ühtki omapoolset küsimust ega kohtule ühtki tõendit, mis lükkaks kannatanu ütlused ümber või seaks need kahtluse alla, loobus kaitsja kohtuliku uurimise käigus kõikidest võimalusest kannatanu ütluste usaldusväärsust kontrollida ning järelikult ei tekkinud tal tõsiseltvõetavaid kahtlusi kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Pidades silmas, et A. R. ütluste järgi on inspektor-kontaktisiku pädevuses muu hulgas kinnipeetava suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimine, teostab inspektor-kontakt isik kohtu hinnangul avalikku võimu ja on võimuesindaja

§ 2751mõttes.

Ka Riigikohus on leidnud, et vangla inspektorkontaktisik on käsitatav võimuesindajana (RKKK 13.04.

1. a otsus nr 3-1-1-31-16, p 10).
2. Mis puudutab faktiväidete esitamist, siis ei nõustu kohus V. Sikuga, et ta tõi kaebuses üksnes võrdlusi. Kuna V. Sikk märkis A. R. kohta, et koristage see narkouimas tegelane siit II üksusest minema, enne kui ta suures narkojoobes korraldab midagi taolist nagu oli 15.11.2019, väitis ta kaebuses kindlas kõneviisis ja ühemõtteliselt, et A. R. viibib töökohal narkojoobes olles. Arvestades, et joobeseisundi olemasolu või puudumist on võimalik tuvastada, on tegemist faktiväitega, mida saab kinnitada või ümber lükata. Ning ̶ nagu eelpool märgitud ̶ taotles ka V. Sikk ise otsesõnu, et vangla selgitaks välja A. R. joobeseisundi. Seega oli A. R. joobeseisund ka V. Siku enda arvates faktiline asjaolu.
3. Lisaks taotles V. Sikk kaebuses A. R. normaalsusastme välja selgitamist, märkides, et idioot ei saa olla riigiametnikuks ja sellist vastust ei saa anda isegi Downi sündroomiga alaarenenud ebard. Kohtu hinnangul on ka nimetatud terviseseisundid faktilised asjaolud, mille olemasolu või puudumist on samuti võimalik (meditsiiniliste uuringute abil) kinnitada või ümber lükata. Kuna V. Sikk nimetas A. R. otsesõnu idioodiks, väitis ta kaebuses ühemõtteliselt sedagi, et A. R. on vaimse alaarenguga. Ning nagu joobeseisundi puhulgi, soovis V. Sikk, et vangla selgitaks välja ka A. R. arengutaseme, mistõttu oli see ka V. Siku enda arvates faktiline asjaolu.
4. Kannatanu A. R. kinnitas, et ta pole narkojoobes tööl viibinud ja tal pole kaebuses märgitud diagnoose (17.01.
5. a istungiprotokoll lk 7). Lähtudes ülal toodust, leiab kohus kokkuvõtlikult, et V. Sikk esitas kaebuses A. R. kohta tõele mittevastavaid faktiväiteid, et A. R. viibib töökohal narkojoobes ja on vaimse alaarenguga.
6. Erinevalt kaitsjast ei tähenda laimamine kohtu meelest tingimata vale faktiväite esitamist või levitamist avalikkusele või veel vähem ̶ et kriminaalmenetluses tuleb süüdistatava süüditunnistamiseks tuvastada, et vale faktiväide halvendaski reaalselt kannatanu mainet avalikkuse silmis. Pidades silmas, et

§ 2751

on teodelikt ning laimamine kujutab endast vale faktiväite esitamist või levitamist, piisab juba sellest, kui faktiväide esitatakse või seda levitatakse kas või ainult ühele kõrvalisele isikule. Lisatingimus, et vale faktiväide peab olema selline, mis võib kahjustada kannatanu mainet avalikkuse silmis, tähendab üksnes seda, et faktiväide on halvustav/häbistav, s.o vastuolus üldiste moraalinormidega.

1. Praeguses asjas kuulati kohtuistungil üle tunnistaja L. Õ., kes kinnitas, et valvur tõi 20.03.2023 V. Siku kaebuse tema kätte, ta luges selle läbi ning teavitas kaebusest A. R. ja üksuse juhti. Samuti registreeriti kaebus vangla dokumendihaldussüsteemis. Edasi tuleneb nii L. Õ. kui ka V. Siku ütlustest, et üksuse juht tegeles kaebusega, vestles V. Sikuga ja asi lahenes suuliselt, kusjuures V. Sikk kinnitas seda ka kirjalikult oma kaebusel. Ning kannatanu A. R. avaldas, et ta pole pidanud seoses V. Siku kaebusega kellelegi midagi selgitama. Arvestades, et eelnevast nähtuvalt esitas V. Sikk kaebuse valvurile ning vastavalt kinnipeetavate kirjalike pöördumistega tegelemise korrale tutvusid kaebuse sisuga V. Siku inspektor-kontaktisik L. Õ. ja üksuse juht, märgib kohus, et V. Sikk esitas A. R. kohta valesid faktiväiteid kahele kõrvalisele isikule (s.o L. Õ. ja üksuse juhile).
2. Kuigi kohtumenetluse poolte vahel ei tekkinud vaidlust selle üle, kas kaebuses sisalduvad faktiväited on halvustavad/häbistavad, leiab kohus siiski, et see kriteerium on täidetud vaid joobeseisundis töökohal viibimise osas. Viimati märgitu on ilmselgelt vastuolus üldiste moraalinõuetega ning võib halvendada kannatanu mainet avalikkuse (sh tööandja ja kolleegide) silmis. Mis puudutab vaimset arengutaset (sh alaarengut), siis selle näol on tegemist aga inimese tahtest sõltumatu ja tema kontrollile allumatu terviseseisundiga, mis ei saa põhimõtteliselt olla moraalinormidega vastuolus ega kellegi mainet (nn välist au) halvendada. Eelnevast tulenevalt on laimamisena käsitatav üksnes A. R. joobeseisundi kohta vale faktiväite esitamine.
3. Kuna kohus tuvastas juba eelpool, et V. Sikk esitas kaebuse, sest ta polnud rahul A. R. läbiviidava distsiplinaarmenetlusega, laimas V. Sikk A. R. seoses tema ametikohustuste täitmisega. Seega on

§ 2751lg 1 objektiivse koosseisu tunnused täidetud.

Viimati märgitud seisukohta ei lükka ümber ka asjaolud, et kaebusele seati juurdepääsupiirang kuni 21.02.2098 ja V. Sikk kinnitas pärast üksuse juhiga vestlemist, et ta ei soovi kirjalikku vastust. Nagu öeldud, ei tähenda laimamine vältimatult häbistavate valeväidete esitamist avalikkusele ning laimamiseks piisas juba sellest, et V. Siku kaebusega tutvusid L. Õ. ja üksuse juht. 15. Kohtu hinnangul on täidetud ka

§ 2751lg 1 subjektiivsed tunnused.

Pidades silmas, et V. Sikk kinnitas pärast üksuse juhiga vestlemist, et ta ei soovi kaebusele kirjalikku vastust, teadis ta algusest peale, et kaebuses A. R. kohta esitatud väited (sh joobeseisundis tööl viibimise osas) ei vasta tõele. Kuna V. Sikk koostas ja esitas sellegipoolest Tartu Vangla direktorile adresseeritud kirjaliku kaebuse, oli tema eesmärk A. R. häbistavat valeväidet kolmandatele isikutele levitada. Ning arvestades kaebuse sisu, pidas ta vähemalt võimalikuks, et valeväide võib kahjustada A. R. mainet. Seega tegutses V. Sikk kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

16. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid pole, tuleb V. Sikk

§ 2751lg 1 järgi süüdi tunnistada.

Karistus 17.

§ 2751

lg 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni 2-aastase vangistuse, kuid kohtu meelest pole võimalik V. Sikule rahalist karistust mõista. Kuna praeguses asjas pole tegemist V. Siku esimese üleastumisega, vaid ta kannab liitkristuseks mõistetud vangistust mootorsõiduki joobes juhtimise, tapmise ja võimuesindaja ähvardamise eest, on järjekordse kuriteo eest vangistuse mõistmine vältimatu.

§ 2751lg-s 1 sätestatud vangistuse keskmine määr on ca 1 aasta.

1. Asudes analüüsima V. Siku süü suurust, märgib kohus, et lisaks A. R. joobeseisundis tööl viibimise kohta valeväite esitamisele sõnastas V. Sikk kaebuse ka üldiselt äärmiselt ebaviisakalt ja solvavalt, üritades A. R. temaga mittenõustumise ja enese kehtestamise eest kätte maksta. Kuna V. Siku kaebusega tutvusid vaid kaks kõrvalist inimest (s.o L. Õ. ja üksuse juht), ei levinud laim samas ulatuslikult ja A. R. maine kahjustamise oht oli väike. Arvestades eelnevat, nõustub kohus prokuröriga, et V. Siku süü on üsna väike ja teda on võimalik karistada alla sanktsiooni keskmist määra jääva vangistusega.
2. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole, kuid eripreventiivse kaalutlusena peab kohus silmas, et V. Sikku on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Täpsemalt on V. Siku iseloomustuse järgi teda kriminaalkorras karistatud 19 korda ja ta viibib vanglas
3. korda (tl 26). Tulenevalt karistusregistri väljavõttest ja kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-21-7216 on V. Sikul 3 kehtivat kriminaalkaristust, kusjuures alates 02.10.2015 (s.o viimased enam kui 8 aastat) kannab ta liitkaristust mootorsõduki joobes juhtimise ja tapmise eest ning viimati karistati teda Tartu Maakohtu 09.02.
4. a otsusega (s.o veidi enam kui 2 aastat) tagasi

§ 274lg 1 järgi vangistuse ajal valvuri tapmisega ähvardamise eest.

Liitkaristuse kandmise alguseks loeti 09.02.2022 (tl 28-36 ja 38). Lisaks on iseloomustuse kohaselt V. Sikku karistatud vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras ebatsensuursete väljendite kasutamise ja allumatuse eest (tl 26).

1. Kokkuvõtlikult pole V. Sikk teinud varasematest süüdimõistvatest kohtuotsustest, märkimisväärselt pikast vangistusest ega distsiplinaarkaristusest mingeid järeldusi, vaid on jätkanud vanglaametnike vastu kuritegude toimepanemist. Ka praeguses asjas avaldas V. Sikk kohtuistungil, et on loogiline, et ta emotsioonide ajel kirjutas A. R. kohta kõnealuse kaebuse. Kuna senised karistused pole V. Siku käitumist piisavalt mõjutanud ning ta peab ärritumise korral laimamist ja solvamist iseenesest mõistetavaks käitumiseks, pole võimalik teda karistada miinimummääras vangistusega.
2. Arvestades ülaltoodut kogumis, mõistab kohus V. Sikule karistuseks 6 kuud vangistust. Kuna V. Sikk pani praeguses asjas kõne all oleva kuriteo toime eelmise kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmise ajal, tuleb mõista

§ 65lg 2 alusel liitkaristus.

Pidades silmas, et V. Sikk kannab 2 aasta 6 kuu ja 23 päevast vangistust alates 09.02.2022, on tal käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päeva (s.o 03.04.

1. a) seisuga kantud 2 aastat 1 kuu ja 25 päeva vangistust ning kandmata on veel 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Seega tuleb V. Sikule mõista liitkaristuseks 10 kuud ja 28 päeva vangistust, mille kandmise alguseks tuleb lugeda praeguse kohtuotsuse kuulutamise päev 03.04.
2. Kriminaalmenetluse kulud
3. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 on menetluskulud määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). V. Sikk tunnistati süüdi

§ 2751lg 1 järgi, s.o teise astme kuriteos. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot (1,5x820=1230). Samuti on V. Siku määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 57,60 eurot (tl 42). Kohtumenetluses esitas kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohus rahuldas pealdisega täielikult kogusummas 705,16 eurot (sh käibemaks). Seega on määratud kaitsja tasu ja kulud kogu kriminaalmenetluses kokku 762,76 eurot (57,60+705,16=762,76). Ning kõik menetluskulud on kokku 1992,76 eurot (1230+762,76=1992,76).

1. Kohtuistungil palus kaitsja jätta KrMS § 180 lg-le 3 tuginedes osa menetluskuludest riigi kanda ja võimaldada V. Sikul tasuda ülejäänud osa 1 aasta jooksul. Kohtu arvates on kaitsja taotlus põhjendatud. Nagu märgitud, on V. Sikk viibinud vanglas viimased enam kui 8 aastat (s.o alates 02.10.2015). Samuti on iseloomustuse järgi talle määratud XXX ja XXX ning 13.03.
2. a seisuga oli tal tasumata nõudeid XXX eurot ja vabanemisfondis oli XXX eurot. Vangistuse ajal on pere teda rahaliselt toetanud (tl 26). Maksu ja Tolliameti andmetest nähtuvalt oli V. Siku
3. a tulumaksuga maksutatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist XXX eurot (tl 44-45).
4. Arvestades V. Siku varalist olukorda, möönab kohus, et ligi 2000-euroste menetluskulude tasumine käib talle tõenäoliselt üle jõu. Seetõttu jätab kohus riigi kanda pool menetluskuludest (s.o kaitsjatasust -ja kuludest 381,38 eurot ja sundrahast 615 eurot) ning mõistab teise poole välja V. Sikult. V. Sikul tuleb tasuda kokku 996,38 eurot ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt)