Obsah (6)

§ 153§ 155§ 152§ 104§ 108§ 109

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuli 2024, Tallinn Haldusasja number 3-21-2989 Haldusasi Warmeston OÜ kaebus Elering AS-i 13.09.2021 otsu

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Warmeston OÜ (kaebaja) kaebus Elering AS-i (vastustaja) 13.09.2021 otsuse nr 22-7/2020/17-10 ja 24.11.2021 vaideotsuse nr 22-7/2020/1715 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks hinnata kaebaja taotlust uuesti.
2. Kaebaja esitas 01.07.2024 avalduse kaebusest loobumiseks.
3. Vastustaja nõustus 30.07.2024 avalduses menetluse lõpetamisega, kuid taotles menetluskulu 9315 eurot väljamõistmist kaebajalt. 3-21-2989 KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 153

lg 1 järgi on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Praegusel juhul on kaebusest loobumise avaldus esitatud tähtaegselt. 5.

§ 155

lg 4 järgi võtab kohus kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 152lg 1 p 3).

Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul põhjused kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisest keeldumiseks, seega tuleb avaldus vastu võtta ja menetlus viidatud sätte alusel lõpetada. 6. Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

7.

§ 104

lg 6 p 2 järgi tagastatakse kaebusest loobumise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot. Kaebaja on tasunud riigilõivu 15 eurot, mistõttu ei kuulu riigilõiv tagastamisele. 8.

§ 108

lg 7 järgi kannab kaebaja kaebusest loobumise korral menetluskulud, sh vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud (

§ 104lg 9).

Praeguses asjas ei olnud haldusvälise õigusabi kasutamine vajalik ja sellega seotud kulud tuleb jätta vastustaja enda kanda (

§ 109lg 6).

Kohus peab asjakohaseks Tallinna Halduskohtu 20.11.2023 määruses asjas nr 3-21-1026 toodud seisukohti, mille kohaselt on tegemist vastustaja põhitegevusega seotud vaidlusega. Vastustaja peab olema võimeline enda antud haldusakte ise kohtus kaitsma. Oluline ei ole, et vaidlus puudutas Euroopa Liidu õigust ja asjas tuli küsida Euroopa Liidu Kohtult eelotsust. Kuna tegemist oli vastustajale õigusaktidega pandud ülesannetega, siis pidi ta olema kursis mh ka valdkonda reguleeriva Euroopa Liidu õigusega ja seda järgima. Euroopa Liidu õigus on Eesti õiguse osa ja selle tundmine ei eelda eriteadmisi või täiendava ametikoha loomist. See, kuidas vastustaja korraldab talle õigusaktidega pandud ülesannete täitmise, on tema töökorralduslik küsimus. Töötajate palkamise või neile täiendavate tööülesannete jagamise asemel õigusteenuse sisseostmine ei õigusta sellega seonduvate kulude kaebajalt väljamõistmist. Viide riigihangete regulatsioonile ei ole asjakohane, sest riigihankeid peavad korraldama kõik haldusorganid, st tegemist ei ole spetsiifiliselt konkreetset haldusorganit puudutava töövaldkonnaga. /allkirjastatud digitaalselt/ 2