KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 15. juuli 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviil

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409; elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee; etoimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409; elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1. J. A. (hageja, laps) esitas 28. veebruaril 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse H. A. (kostja, lapse isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista 300 eurot kuus alates detsembrist 2023. Hagiavalduse kohaselt elab laps ema juures. Vanemad sõlmisid 31. märtsil 2021 notariaalse elatisraha tasumise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma elatist 292 eurot kuus. Kostja esitas 28. novembril 2023 kirjalikus vormis avalduse, millega soovib tasuda elatist seaduses ette nähtud miinimummääras. Pärast avalduse esitamist ei ole kostja elatist tasunud. Tasumata on 2023. aasta detsembri ning 2024. aasta jaanuari ja veebruari elatis. Hageja igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 233 eurot; kulutused toidule 150 eurot ja transpordile 40 eurot; sidekulud 16 eurot; kulutused tervishoiule 20 eurot ja hügieenitarvetele 2

§ 3141lg 2 järgi) ja 1.

märtsi 2024 menetlusse võtmise kohtumäärus toimetati kostjale kätte elektrooniliselt 1. märtsil 2024 (

§ 3111lg 3 järgi).

Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus

1. juulil
2. Kostja hagile ei vastanud.
3. Hageja teatas kohtule
4. juulil 2024, et hageja nõustub tagaseljaotsuse tegemisega. Kohus on
5. märtsi 2024 kohtumääruses kostjale selgitanud hagile vastamata jätmise tagajärgi ning tagaseljaotsuse tegemise võimalust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus märgib, et olukorras, kus kostja on elatiskokkuleppe üles öelnud, on hagejal õigus esitada kostja vastu elatishagi (PKS § 97 lg 1, § 100 jj) (vt RKTKo 10.02.2021, 2-19-9679/27, p 14). Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates
2. aasta detsembrist 300 eurot kuus. Hagis toodud asjaolude kohaselt elab laps ema juures. Kostja on
3. novembril 2023 esitanud avalduse, milles teatas, et lõpetab
4. märtsi 2021 sõlmitud elatisraha maksmise kokkuleppe. 3

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab

§ 164lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 8.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4