Obsah (8)

§ 356§ 199§ 121§ 65§ 22§ 16§ 56§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2023, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-4504 Kohtunik Kristel Jaakus Kohtuistungi sekretär Rail

§ 356

lg 1 ja Aap Vels süüdistuses

§ 356

lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Aleksander Fokin, isikukood 38702015216; EV kodanik; kannab karistust Viru Vanglas, vabaduses kindel elukoht puudub; kutse-eriharidus; emakeel eesti keel; töökoht puudub; kehtivad väärteokaristused 14, varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati Viru Maakohtu 08.09.2021 otsusega 1-20-3204 mõisteti karistuseks

§ 199

lg 2 p 9, § 121 lg 2 p-de 2,3 ja § 274 lg 2 p-de 2,4 järgi 3 aastat 8 päeva vangistust. Karistusaja algus 08.09.2021 karistusaja lõpp 16.09.2024. Tõkendit ei kohaldatud. Kaitsja vandeadvokaat Heiki Kuningas määratud korras Süüdistatav Aap Vels, isikukood 39104185232; EV kodanik; kannab karistust Viru Vanglas, viimane elukoht vabaduses xxxx; põhiharidus; emakeel eesti keel; töökoht puudub, xxxx; kehtivad väärteokaristused 3, varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati Viru Maakohtu 22.04.2022 otsusega 1-21-3727 mõisteti karistuseks

§ 121lg 2 pde 1,3 ja § 183 lg 2 p 2 järgi 3 aastat 6 kuud vangistust.

Karistusaja algus 08.02.2021 karistusaja lõpp 08.08.2024. Tõkendit ei kohaldatud. Kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar määratud korras Kannatanu Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu, volitatud esindaja Annika Koha RESOLUTSIOON 1 Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 310, § 313, § 315, § 318, § 319 kohus otsustas: Tunnistada ALEKSANDER FOKIN süüdi

§ 356

lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada Aleksander Fokinile Viru Maakohtu 08.09.2021 otsusega nr 1-20-3204 mõistetud liitkaristust (3 aastat 8 päeva vangistust) osaliselt Aleksander Fokinile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. Aleksander Fokinile mõistetud liitkaristuse kandmise algust lugeda alates 08.09.2021. Tunnistada AAP VELS süüdi

§ 356

lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada Aap Velsile Viru Maakohtu 22.04.2022 otsusega 121-3727 mõistetud liitkaristust (3 aastat 6 kuud vangistust) osaliselt Aap Velsile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 7 (seitse) kuud vangistust. Aap Velsile mõistetud liitkaristuse kandmise algust lugeda alates 08.02.

1. TÕKEND Kohaldada Aleksander Fokinile tõkendit vahistamine alates kriminaalasjas nr 1-20-3204 mõistetud vangistuse ärakandmisest või sellest vabastamisest, s.o hetkest, mil Aleksander Fokin viibib taas vabaduses, aga mitte kauemaks kui hetkeni, mil käesoleva otsuse jõustumise korral mööduks süüdistatavale mõistetud vangistuse tähtaeg. Kohaldada Aap Velsile tõkendit vahistamine alates kriminaalasjas nr 1-21-3727 mõistetud vangistuse ärakandmisest või sellest vabastamisest, s.o hetkest, mil Aap Vels viibib taas vabaduses, aga mitte kauemaks kui hetkeni, mil käesoleva otsuse jõustumise korral mööduks süüdistatavale mõistetud vangistuse tähtaeg. MENETLUSKULUD Aleksander Fokinilt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel väljamõistetav sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses, s.o 1087,50 (üks tuhat kaheksakümmend seitse eurot ja 50 senti), jätta täielikult riigi kanda. Menetluskulud Tartu Ringkonnakohtus (27.09.2023 otsus) summas 518,40 (viissada kaheksateist eurot ja 40 senti) jätta riigi kanda. Aleksander Fokini kaitsja vandeadvokaat Heiki Kuningase menetluskulud kohtuotsuse kuulutamisel maakohtus 11.12.2023 summas 43,20 (nelikümmend kolm eurot ja 20 senti) eurot jätta riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Aleksander Fokinilt menetluskuluna kaitsjatasu maakohtus summas 2532 (kaks tuhat viissada kolmkümmend kaks) eurot vandeadvokaadi Heiki Kuningas poolt kohtueelses menetluses ja kohtus õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud kokku summas 2532 eurot tuleb Aleksander Fokinil tasuda alates kohtuotsuse 2 jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300, LHV Pank EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700014604 ning selgitus: „Aleksander Fokini, 1-22-4504, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Aap Velsilt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel väljamõistetav sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses, s.o 1087,50 (üks tuhat kaheksakümmend seitse eurot ja 50 senti), jätta täielikult riigi kanda. Menetluskulud Tartu Ringkonnakohtus (27.09.2023 otsus) summas 134,40 (ükssada kolmkümmend neli eurot ja 40 senti) jätta riigi kanda. Aap Velsi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari menetluskulud kohtuotsuse kuulutamisel maakohtus 11.12.2023 summas 43,20 (nelikümmend kolm eurot ja 20 senti) jätta riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Aap Velsilt menetluskuluna kaitsjatasu maakohtus summas 2089,68 (kaks tuhat kaheksakümmend üheksa eurot ja 68 senti) vandeadvokaadi Sven Sillar poolt kohtueelses menetluses ja kohtus õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud kokku summas 2089,68 eurot tuleb Aap Velsil tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300, LHV Pank EE
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700014617 ning selgitus: „Aap Vels, 1-22-4504, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TSIVIILHAGI Rahuldada kannatanu Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 7 ja metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 alusel välja Aap Velsilt ja Aleksander Fokinilt solidaarselt keskkonnakahju summas 6444,80 (kuus tuhat nelisada nelikümmend neli eurot ja 80 senti), mis kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE891010220034796011, viitenumbriga 2800081654 või Swedbank EE932200221023778606, viitenumbriga 2800081654 või LHV Pank EE777700771003813400, viitenumbriga 2800081654 või Luminor Bank EE701700017001577198, viitenumberiga
4. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tasutud, on kannatanul õigus pöörduda nõude täitmiseks kohtutäituri poole täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus edastada kannatanule Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu. ASITÕENDID KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juurde hoiule 2 (kaks) CD-plaati, millel Swedbank AS vastuskirja lisa ja Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna vastuskirja lisa. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. SÜÜDISTUS 3 Aleksander Fokinile ja Aap Velsile esitatud süüdistuse järgi seisnes teo vahetute täideviijate käitumine kokkuvõtlikult selles, et nad raiusid Xxxx maaüksuse eraldiselt nr 6, ajavahemikul 01.11.2019 - 26.02.2020 ebaseaduslikult puid, millega tekitasid 6444,80 euro suuruse keskkonnakahju. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED, TÕENDID
5. Kohus leiab, et kohtuliku uurimise käigus ei leidnud tõendamist Aleksander Fokinile ja Aap Velsile esitatud süüdistus

§ 356

lg 1 järgi, küll aga on kohtuliku uurimise käigus leidnud tõendamist, et Aleksander Fokin ja Aap Vels osutasid kaasabi teiste isikute (K K ja A Ri) tahtlikule õigusvastasele teole ehk puude ebaseaduslikule raiumisele, millega kaasnes keskkonnale olulise kahju tekitamine ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista

§ 356lg 1- 22 lg 3 järgi.

1. Kaasaitamise deliktistruktuuri objektiivsete tunnuste hulka kuulub: I põhitegu (täideviija koosseisupärane, tahtlik ja õigusvastane, vähemalt katse staadiumi jõudnud tegu), II. kaasaaitamistegu (so põhiteo soodustamine, füüsilise, vaimse või ainelise kaasabi osutamisega) ja III. põhjuslik seos nende vahel. Subjektiivsete tunnuste poolest peab olema tuvastatud tahtlus kaasaaitamisteo ehk põhiteo soodustamise suhtes ja tahtlus soodustada täideviija tahtlikku põhitegu, mis peab ulatuma tulevase täideviimisteo koosseisu kõikide tunnusteni. Põhitegu
2. Põhiteoks on antud juhul puude ja põõsaste ebaseaduslik raie, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, so

§ 356lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseis.

Antud koosseisu objektiivseks tunnuseks on seega puude ja põõsaste ebaseaduslik raie, mille tagajärjena saabus oluline kahju.

§ 121p 1 kohaselt on oluline kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot.

Kohus hindab esmalt tõendeid, mis puudatavad just põhitegu ehk puude ja põõsaste ebaseaduslikku raiet, mille tagajärjena saabus oluline kahju. 3. Asjaolu, et Xxxx maaüksuse (katastritunnus xxxx; xxxx) eraldiselt nr 6 teostati ebaseaduslik metsaraie, mille tagajärjena saabus oluline kahju, tõendavad esmalt kohtus uuritud dokumentaalsed tõendid:1) 06.03.2020. a koostatud sündmuskoha vaatluse protokoll koos lisadega (tl 1-16, so asukoha skeem, metsaregistri väljatrükk, fototabel, metsa lugemislehed (kluppimisandmed, sortimentatsiooni arvestus, kändude lugemise leht, kasvavate puude lugemise leht, sh ``leping``). Nimetatud tõenditest järeldub, et sündmuskoha vaatluse ajal (6.03.2020.

1. a)vaadeldakse Xxxx maaüksuse (katastritunnus xxxx; xxxx) eraldisel nr 6 teostatud harvendusraiet. Raiutud metsamaterjal (peenpalk ja paberipuu) oli osaliselt koondatud tee äärde. Er 6 oli raiutud materjal ka osaliselt välja vedamata. Kändude lõikepinna järgi otsustades oli er 6 teostatud raie värske ja teostatud mootorsaega. Raieviisiks harvendusraie. Protokolli kohaselt võrreldi vaatluse käigus kändude ja kasvavate puude tüve diameetrit. Silmaga hinnates oli selgelt eristatav, et ülepinnaliselt on välja raiutud jämedamate tüvedega puit. Mõõdetakse eraldisel nr 6 harvendusraie järgse rinnaspindala määramiseks er 6 kõigi kasvavate puude rinnasdiameetrit, mõõtmistulemuste kajastamiseks koostatakse metsa lugemisleht. Er 6 mõõdeti kasvamas raiejärgselt 36 kaske, 3 haaba ja 359 kuuske. Sündmuskoha vaatluse käigus tehtud fotod lisatakse protokollile eraldi fototabelina. 4. 17.05.2022. a koostatud sündmuskoha täiendav vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 2231).Nimetatud tõendist nähtub, et Xxxx maaüksuse (katastritunnus xxxx; xxxx) eraldiselt nr xxxx teostati täiendav vaatlus. Protokolli kohaselt kasvavad langil noored kuused ja kased. Langil on kännud, mille koor on lahti, kännud on osaliselt sammaldunud. Juhuvaliku alusel valiti välja 7 kändu (toodud koordinaadid), millest kaks olid juurepessu kahtlusega, samas juurepessu viljakehi näha ei olnud. 4 5. 12.03.2020.a Keskkonnale tekitatud kahju arvestamise akt nr xxxx + akti lisad (kekskonnale tekitatud kahju arvestus, takseerkirjeldused kvaliteedi järgi, keskkonnainspektsiooni pindajal arvutamise protokoll (tl 32-37). Aktist jt selle juurde kuuluvatest dokumentidest tuleneb KKA kahjunõue, milleks on keskkonnale tekitatud kahju summas 6444,80 eurot, so süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot. 6. Kinnistusraamatu väljavõte, mille kohaselt kuulub Xxxx maaüksus (katastritunnus xxxx; xxxx) I Vile (tl 38). 7. Metsaregistri väljavõte Xxxx maaüksuse kohta (katastritunnus xxxx; xxxx), sh metsade säästva majandamise kava, takseerkirjaldused eraldiste kaupa jms (tl 39-50). Nimetatud tõenditest järeldub, et Xxxx maaüksuse eraldisel 6 kasvas mõõtmiste tegemise ajal 42-aasta vanune kuusik / kuuse enamusega puistu (täius 80, boniteet 20) (tl 2p). KKI teostatud mõõtmiste käigus selgus, et raiet teostati faktiliselt 0,95 ha suurusel alal. 8. 06.03.2020. a koostatud SKV-protokollile lisatud fototabelid (tl 1-5) on neile märgitu kohaselt koostatud 21.02.2020. a tunnistaja H Mi (protokolli ja fototabelite koostaja) kohtuistungil antud selgituste kohaselt käis ta raielangil kokku 3 korda (17.02, 21.02 ja 06.03.2020.
2. a)ning fototabelil kajastatud fotod olid tehtud tema poolt vastavalt 17.02 (fotod 1-6, 8-11) ja 21.02 (foto 7). Fotodel on kajastatud mh vaateid küllaltki hõredaks raiutud metsaalale (pilte kommenteerinud tunnistajad kasutasid mh väljendit ``pigem lageraie moodi raie``) ja juurepessu kahjustuseta kännule. 9. Kohtus ülekuulatud tunnistajad T T ja U L kinnitasid, et Xxxx maaüksuse eraldiselt nr 6 on teostatud üleraie. Tunnistajad kirjeldasid, et käisid koos tunnistaja H Mi ja K K metsa hindamas 2020. a. märtsi alguses. Kirjeldasid, et tol korral kasutatud mõõtmismetoodikat (mõõdeti kasvava metsa rinnaspindala ja loeti kasvama jäänud puid) ja kirjeldasid mõõtmiste käiku. Samuti selgitasid, kuidas lugeda kluppimisandmete lehte ja puude lugemise lehte. Tunnistajate ütlustest kogumis järeldub, et raiutud kände er 6 üle ei loetud ja neid ei mõõdetud (selline metoodika), kuid kännud olid heledad ja terved. Mõõtmistulemustest selgus, et tehtud oli üleraie. Vastavad arvutused tegi tunnistaja H M kasutades selleks vastavat arvutiprogrammi. Kui raiutu hulgas on haigeid ja vigaseid puid, siis seda arvestati. Antud juhul haigeid ja vigaseid puid sel määral ei olnud, et see oleks mõjutanud mõõtmistulemusi/ arvestusi. Vigased puud pandaks eraldi lahtrisse kirja. Antud juhul neid ei pandud kirja, seega neid polnud. Juurepessu jälgi tunnistaja H M ei märganud. Haigeid või põdrakahjustusega puid ei näinud. Ei välista, et mõni üksik selline puu võis siiski ka olla. Tunnistaja H M kinnitusel pole juurepess sellises metsas ka välisel vaatlusel tuvastatav (kui pole kände). Tunnistaja H M ei näinud antud metsas tuulemurdu, seenhaiguseid. Maha lõigatud puud ei olnud kahjustatud. Kändude alusel on võimalik (kui tüved on ära viidud) öelda, et puus oli juurepess. Põdrakahjustust samas ei näe. 10. Tunnistaja T Ti kohtus antud ütluste kohaselt tuleb Metsakorraldusjuhendi järgi asuda kahjustatud puid kahjuarvestust tehes arvestama, kui kahjustatud puude kogumaht on 25%. Seejuures juurepessu on kasvava puu puhul pea võimatu tuvastada, kuna selleks peaks tegema kontrollpuurimise. Keskealise metsa puhul (nagu kasvas antud eraldisel) pole välise vaatluse puhul võimalik öelda, et puul on juurepess. Vanadel puudel tekib juurekaela laiend, aga neil puudel selles kohas sellist laiendit polnud (liialt noored puud). 11. Tunnistaja U Li ütluste kohaselt sai eraldise nr 6 pööratud tähelepanu ka antud metsaalal olnud kändudele, et veenduda, mis olukorras see mets oli olnud ja kas on mingeid nähtavaid kahjustusi (kännu pinnalt on võimalik näha nt tüve kahjustusi – seenhaigust või ka mehhaanilisi kahjustusi), mida oleks vaja eraldi fikseerida. Midagi sellist ei märgatud, mida oleks vaja olnud eraldi fikseerida. Üksikuid kände oli, aga neid vajadust üles märkida polnud. Neid polnud nii palju ja need puud oleksid 5 jäänud harvendusraidega lubatud väljaraiutava koguse piiridesse. 25 tm puumaterjali täissaamiseks tuleks raiuda maha väga palju puid, aga haigustunnustega olid siiski vaid üksikud. Tuulemurdu tunnistaja ei mäleta, põdrakahjustusega puid ei mäleta. Kõrvalasuvad metsatükid olid läbi raiumata, viiteid tuulekoridoridele, mis võinuks er 6 tekitada tuulemurdu, polnud näha. Seega saab eelpool kirjeldatud sündmuskoha vaatluste ja tunnistajate H Mi, T Ti U Li ütluste alusel järeldada, et Keskkonnaameti poolt koostatud kahjuarvestus on õige ja kriminaalasjas arvestatav. Kahjustatuid puid ei olnud nii palju mida oleks vaja olnud eraldi fikseerida. Üksikuid kände oli, aga neid vajadust üles märkida polnud. Neid polnud nii palju ja need puud oleksid jäänud harvendusraidega lubatud väljaraiutava koguse piiridesse. 12. Takseerandmetest ja kahjuarvestusest järeldub, et er 6 maksimaalne võimalik harvendus-raie maht puistu rinnaspindala alammäära arvestades oli- 37 tm (vrdl esitatud raieteatise kohaselt planeeritud maht 25 tm). Kui arvestada aga 2018. a takseerandmeid ja 2020. a märtsi raiejärgselt tehtud mõõtmisi, siis selgus, et raie-eelne täius (80%) oli raiejärgselt vähenenud 16 % peale ning raie-eelne rinnaspindala (20 m2/
3. ha)oli vähenenud 4,1 m2/ ha peale. Arvestuslik tegelikult raiutud tm arv oli planeeritud 25 tm / max lubatud 37 tm asemel faktiliselt 112 tm. Seega oli lubatust rohkem raiutud arvestuslikult (112-37
4. tm)on 75 tm. Eraldiselt 6 raiuda lubatud kogused, tegelikult raiutud kogused ja lubatust rohkem raiutud kogused on arvestatud raie-eelse takseerkirjelduse alusel vastavalt harvendusraiel lubatud puistu rinnaspindala alammäärale ja pärast raiet kasvava puistu rinnaspindalale. 13. Er 6 kohta käivalt kasvavate puude lugemise lehelt ja kluppimisandmetest on näha, et kui antud metsas kasvas algupäraselt keskmiselt ~13 cm diameetriga mets, siis raiejärgselt kasvama jäetud kuused jäävad valdavas osas vahemikku 8 – 14 cm. Sellest jämedama diameetriga kasvavate puude arv langeb järsult. Sellest saab teha praktilise järelduse, et pigem on jäetudki alles peenemad kuused ning jämedama tüvega puud on maha raiutud ehk langetatud. 14. Vastavalt MS § 31 lõikele 4 on puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet kehtestatud metsa majandamise eeskirjaga. Keskkonnaministri 27.12.2006. a määruse nr 88 ``Metsa majandamise eeskiri`` lisa 1 ``Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha`` kohaselt pidi er 6 kasvava puistu (13 m kõrgune kuusik / kuuse enamusliigiga puistu) esimese rinde rinnaspindala alammäär olema (jääma) pärast harvendusraie teostamist 14,7 m 2/ha. Tegelikult oli teostatud raietööde tulemusena pärast raie teostamist jäänud er 6 harvendusjärgseks esimese rinde rinnaspindalaks 4,1 m2/ha. (tl 32-33). Seega oli raiet teostatud suuremas mahus (oli toimunud üleraie) ja ebaseaduslikult oli vähendatud rinnaspindala 10,6 m2/ha kohta, mida kinnitab 12.03.2020.a Keskkonnale tekitatud kahju arvestamise akt nr Xxxx + akti lisad (tl 32-37). 15. Kriminaalasjas ei seatud kahtluse alla, et mõõtevahendeid, mida kasutati kasvavate puude lugemiseks või kluppimiseks, ei saaks kriminaalasjas kasutada ja arvestada. Seetõttu saab kriminaalasjas kasutada mõõtevahendite taatlemis- / kalibreerimisandmeid kajastavad dokumentaalsed tõendid (nurgamõõturi, metsaklupi, teise metsaklupi kohta (tl 17-21). Vaatluse käigus teostatud mõõtetööde mõõtmisvahendid, mis tõendavad mõõtmiseks kasutatud seadmete kasutatavust ja mõõtmistulemuste õigsust. Eelviidatud vaatluse käigus / ajal teostatud mõõtmis- andmed (er 6 kasvavate puude lugemise leht + kluppimisandmed). Nimetatud tõenditega kogumis on tõendatud, et ajavahemikul 01.11.2019. a - 26.02.2020. a Xxxx maaüksusel viidi harvendusraie tegemisel eraldisel 6 puistu esimese rinde rinnaspindala väiksemaks MS § 31 lg 4 alusel kehtestatud alammäärast (teostati üleraie). 16. Metsaraie on puude ja põõsaste langetamine, langetatud tüvede laasimine ja järkamine ning metsa-materjali koondamine ja kokkuvedu (MS § 28 lg 1 p-d 1-4). Harvendusraie on MS § 28 lg 4 p 2 alusel üks MS alusel lubatud hooldusraie alaliikidest, mille tegemisel ei tohi vastavalt MS § 31 lõikele 2 puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks MS § 31 lg 4 alusel kehtestatud 6 alammäärast. MS § 67 lg 2 p 1 kohaselt tekitatakse keskkonnale MS tähenduses kahju, kui ei peeta kinni puistu rinnaspindala lubatud määrast. Metsaseaduse lisa 3 järgi arvestatakse kahju 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest eurodes 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. 51-60-aastase kuuse enamusega puistus on kahju hüvitamise määr rinnaspindala alammäärast väiksemaks viimisel 480 eurot 1 ruutmeetri kohta, 41-50-aastase kuue enamusega puistus 640 eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. 17. Xxxx maaüksuse osas koostatud takseerandmete järgi kasvas eraldisel 6 enne raiet 42-aastane, 13 m kõrgune ja 13 cm keskmise läbimõõduga kuuse enamuspuuliigiga puistu, mille esimese rinde rinnaspindala oli 20 m2 /ha. Keskkonnaministri 27.12.2006. a määruse nr 88 ``Metsa majandamise eeskiri`` lisa 1 ``Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2 /ha`` kohaselt pidi er 6 kasvava puistu (13 m kõrgune kuusik / kuuse enamusliigiga puistu) esimese rinde rinnaspindala alammäär olema (jääma) pärast harvendusraie teostamist 14,7 m2 /ha. Tegelikult oli saemeeste poolt korraldatud raietööde tulemusena pärast raie teostamist jäänud er 6 harvendusjärgseks esimese rinde rinnaspindalaks 4,1 m2 /ha. Seega oli raiet teostatud suuremas mahus (oli toimunud üleraie) ja ebaseaduslikult oli vähendatud rinnaspindala 10,6 m 2 /ha kohta. Juhindudes MS § 67 lg 2 p 1 ja MS lisas 3 ``Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad``, mille kohaselt tekitatu keskkonnale kahju 6444,80 eurot. Kahjuarvestuse kohaselt moodustub keskkonnakahju järgmiselt: 10,6 m2 /ha (ebaseaduslik vähenemine 1 ha kohta m 2 ) x 640 (kahju arvutamise määr 41-50 a vanuses kuuse enamusega puistus) x 0,95 (raieala pindala). 18. Kriminaalasjas on seega tuvastatud ja tõendatud kahju arvestus ehk üleraide hindamine, so MS § 67 lg 2 p 1 rikkumine, mille kohaselt tekitati keskkonnale MS tähenduses keskkonnakahju, kui ei peeta kinni puistu rinnaspindala lubatud määrast. 19. Arvestus on määratud keskkonnale tekitatud kahju arvestamise aktis nt Xxxx, 12.03.2020, mille aluseks on võetud kehtiv metsa majandamisekava ja takseerkirjeldused (milles on ära näidatud (raiutav) puude tagavara), kändude lugemise leht, kluppimisandmed, sortimentatsiooni arvestus jms järgi (tl 32-37). 20. Süüdistatavate ja nende kaitsjate vastuväidetele kahju arvestuse ebaõigsuse kohta, märgib kohus, et kohtule esitatud fotode põhjal ei saa teha järeldust juurepessu või haigete puude laialdasest levikust eraldiselt nr 6. 17.05.2022. a täiendavast SKV-protokollist nähtuvalt (tl 22-31) oli er 6 valitud juhuvalikul välja 7 kändu, mille asukoha koordinaadid määrati kindlaks. Neist vaid 2 olid juurepessu kahtlusega, kusjuures juurepessu viljakehi näha ei olnud. Edasi pildistati veel juhuvalikul erinevaid kände, millel juurepessu tegelikult ei fikseeritud. Ühtlasi kinnitab antud tõend pigem seda, et kuigi metsas oli juurepessu nakatunud puid, ei olnud neid samas protsentuaalselt sellises ulatuses, mis tinginuks nende mõju kahjuarvestusele. Sisuliselt tõendab antud protokoll, et haiged/võimaliku juuremädanikuga puud ei olnud raiutud puude hulgas enamuses (selliseid puid olid raiutute hulgas vaid vähesel määral). Lisaks märgib kohus, et A. Fokini kaitsja väide, et metsas oli 30-40 % haigeid puid, mida tulnuks kriminaalasjas arvestada, ei vasta tõele. Nimelt kinnitasid tunnistajad H M, T T ja U L, et haigeid (seenhaiguste või ka mehhaaniliste kahjustustega) puid ei olnud niivõrd, mida oleks vaja eraldi fikseerida. Ka kinnitas tunnistaja metsakonsulent K J kohtuistungil, et lageraiet Xxxx kinnistu eraldiselt nr 6 metsas ei oleks saanud teha, ainult harvendusraiet, samuti polnud põhjust teha sanitaarraiet (viimasel juhul oleks võinud langetada vaid haigeid / kuivanud / väga suure kahjustusega / pikali puid, milliseid selles kuusikus polnud piisavalt. Lisaks kinnitas tunnistaja H V, et vastavalt tema koostatud metsa majandamise kavale ja ka tema kohtuistungil antud selgitustele 2018. a suvel er 6 asuv kuusik polnud märkimisväärsel/kajastamist vajaval määral kahjustatud. Tunnistaja H V kinnitusel ei saanud ta ka kuni kava registreerimiseni ja selle andmete sisestamiseni Metsaregistrisse (2019. a septembris) omanikult vähimatki indikatsiooni, et metsa seisund on vahepeal muutnud ja et 7 kavas olevaid andmeid oleks vajalik korrigeerida. Tunnistaja H V kinnitas, et välitööde käigus sai tunnistaja kinnitusel pööratud mh eraldise kaupa tähelepanu metsa tervislikule seisundile ja et eraldisel nr 6 osas tal tarvidust taolisi kahjustusi märkida kavasse polnud/ järelikult selliseid kahjustusi ta ei avastanud. Tuulemurdu ta selles metsaosas 2018. a ei fikseerinud. Ka polnud er 6 kasvav kuusik nii vana ja kõrge, mis andnud alust rääkida tuulemurru ohust. Tuulemurd võiks tekkida, kui kõrvalt eraldistelt või maaüksustelt teostataks raiet (mida eeldusena polnud) ja tekiksid tuulekoridorid. Tunnistaja H V hinnangul oli mets ulatuslikuks võimalikuks juurepessu kahjustuseks liialt noor, kuivõrd selline seenhaigus hakkab välja lööma pigem 50-aastases metsas. Seega süüdistatavate ja nende kaitsjate väide, et metsas oli 30-40 % kahjustunud või haigeid puid, mida kahjuarvestuses tulnuks arvestada, on ümberlükatud sündmuskoha vaatluste protokollide, Xxxx maaüksuse kehtiva metsa majandamisekava, takseerandmete ja tunnistajate H Mi, T Ti, U Li, K Ji ja H V ütlustega. Sama kehtib ka juurepessu ja tuulemurru väite kohta, et selliste puude korral oleksid need olnud arvestatud kahjuarvestuses. Ühtlasi kinnitavad eelpool märgitud tõendid, et haigeid jms puid ei olnud protsentuaalselt sellises ulatuses, mis tinginuks nende mõju kahjuarvestusele. 21. Kaitsja poolt esitatud fotode puhul (tl 107-127) tuleb märkida, et need on tehtud teadmata ajal. Ka antud piltide osas üle kuulatud kaitse tunnistaja P V ei suutnud enamiku piltide osas tõsikindlalt kinnitada, kas antud pildid on tehtud eralduselt nr 6. Ühtlasi oli piltidel kujutatud väidetavat tuulemurdu või kasvavaid kõveraid puid, mis isikute omaenda väidete kohaselt pidanuks olema teostatud raie käigus esmajoones metsast eemaldatud ja küttepuudeks tehtud. Miks sellised puud siis endiselt metsas on, ei suutnud tunnistaja selgitada. Pigem tõendabki see seda, et maha langetati hoopis paremad puud, mitte tuulemurd jms. Lisaks märgib kohus, et kohtus ülekuulatud tunnistaja H V ei toetanud samuti kaitsjate väidet juurepessust ja suurest haigestunud puude mahust, vaid kinnitas, et maksimaalselt oleks võinud olla kahjustunud puude määr 10-25%, kuivõrd 2018. a sellist kahjustust polnud ning kahjustus võiks ilmneda 5-10 aasta jooksul, mitte varem. Ta kinnitas ka, et metsas olnud puude vanust ja kõrgust arvestades, pole suuremõõtmeline kahjustus tavapärane. Kaitsja poolt toodud fotode kohta selgitas, et peale raiet võivad kännud nakatuda või saada kahjustusi. Tunnistaja H V kinnitas ka seda, et pildi järgi pole võimalik öelda, mis on selle või teise kahjustuse põhjuseks. 22. A. Fokini kaitsja väide, et langetatud puid ei saanudki vaadelda, kuna need olid välja veetud, märgib kohus, et Keskkonnaameti kahjunõude aluseks on rinnaspindala viimine alla lubatud määra. See tähendab kahjusuuruse arvestamisel tuleb kindlaks teha raiejärgne rinnaspindala ehk mõõdetakse ära raiejärgselt kasvama jäänud puude rinnaspindala ning võrreldakse seda metsaseadusega kehtestatud lubatud alammääraga konkreetse puistu vanust ja I rinde koosseisu arvestades. Seetõttu ei ole asjakohane Fokini kaitsja väide, et puid, mis tuli vaadelda ja mida kahjunõuedes ei arvestatud, olid välja veetud. 23.Süüdistatavate ja nende kaitsjate väitele, et kriminaalasjas ei ole arvestatud asjaolu, et metsaomanikul on õigus iga aasta ilma metsateatisete maha võtta 20 tm puitu, märgib kohus järgmist. Keskkonnaameti kahjunõude alusel on esimese puistu rinnaspindala alla lubatud määra viimine, mitte aga metsast raiutud tm kogus, seega ei saa kahjunõudest veelkordselt maha lahutada 20 tm puitu, et kahjusumma oleks väiksem. Kohus rõhutab, et metsaraie teostamisel peab nii 20 tm raiumisel ilma metsateatiseta kui ka metsateatise alusel raiumisel järgima seaduses kehtestatud esimese puistu rinnaspindala alammäära. Metsaomanikule on Metsaseaduse § 41 lg 14 kohaselt õigus metsateatist esitamata raiuda kuni 20 tm puitu kinnisasja kohta aastas. Antud õigus ei tähenda, metsaomanik ei pea raie teostamisel järgima metsaseaduses ja selle alusel vastu võetud õigusaktides kehtestatud nõudeid sh rinnaspindala alammäära. Keskkonnaameti kahjunõude aluseks on rinnaspindala viimine alla lubatud määra, mistõttu ei saa kohus Keskkonnaameti kahju arvestusest veelkordselt maha arvestada 20 tm puitu, kuna keskkonnaameti poolt kriminaalasjas esitatud arvestusel on lähtutud kõigepealt Xxxx maaüksuse kehtivast metsa majandamiskavast ja 8 takseerkirjeldusest (milles on ära näidatud (raiutav) puude tagavara), sh välja toodud kändude lugemise leht, kluppimisandmed, sortimentatsiooni arvestus jms. Kohus märgib, et kahjuarvestuse kohaselt Xxxx maaüksusel (tl 34) oli eraldisel nr 6 lubatud raiuda 37 tm puitu, metsateatis võeti 25 tm puidule, faktiliselt aga raiuti 112 tm puitu. Seega oli lubatust rohkem raiutud arvestuslikult (112-37
5. tm)on 75 tm puitu. Eraldiselt 6 raiuda lubatud kogused, tegelikult raiutud kogused ja lubatust rohkem raiutud kogused on arvestatud raie-eelse takseerkirjelduse alusel vastavalt harvendusraiel lubatud puistu rinnaspindala alammäärale ja pärast raiet kasvava puistu rinnaspindalale. 24. Süüdistatavate ja nende kaitsjate väitele, et kriminaalasjas ei ole vaadeldud kõike kände, märgib kohus järgmist. Keskkonnaameti kahjunõude aluseks on rinnaspindala viimine alla lubatud määra. See tähendab, et kahjusuuruse arvestamisel tuleb kindlaks teha raiejärgne rinnaspindala ehk mõõdetakse ära raiejärgselt kasvama jäänud puude rinnaspindala ning võrreldakse seda metsaseadusega kehtestatud lubatud alammääraga konkreetsepuistu vanust ja I rinde koosseisu arvestades. See tähendab, et kahju arvestuses ei ole raiutud kändude vaatlus või kändude lugemine asjakohane. Kohus märgib, et Keskkonnameti kahju suurus on õigesti arvestatud, võttes arvesse kõiki metsaseaduses ja selle alusel vastuvõetud määruses märgitud arvestamise aluseid. 25. Seega saab lugeda tuvastatuks, et Xxxx maaüksuse (katastritunnus xxxx; xxxx) eraldiselt nr 6 teostati ebaseaduslik metsaraie, millega tekitati oluline kahju keskkonnale. Koostatud kahjuarvestus on loogiliselt jälgitav, vastab faktilistele asjaoludele ning kinnitab koosseisulise kahju esinemist kogusummas 6444,80 eurot. 26. Kohtus leidis tõendamist ja saab nõustuda süüdistusaktis välja toodud asjaoludega, et Xxxx maaüksuse raiet teostasid faktiliselt raiemehed A R ja K K, kelle palkas Aap Vels, kes leppis saemeestega kokku tingimustes ja maksis neile edasiselt vahetult ka töötasu . Samuti leidis tõendamist, et 2020. a alguses palkas A. Vels ka langetatud metsamaterjali langilt koondaja / kokkuvedaja. Samuti leidis tõendamist, et raietöödele eelnevalt pöördus A. Vels metsakonsulendi poole maaüksuse piiride kindlaksmääramiseks ja raievõimaluste väljaselgitamiseks. Pärast seda esitas I. Vels kinnistu omanikuna 08.10.2019. a elektroonilise metsateatise, mille kohaselt oli er 6 (pindalaga 1
6. ha)kavandatud / lubatud teostada harvendusraiet (hinnangulise raiutava mahuga) 25 tm. Samuti leidis tõendamist, et seejärel vormistati A. Velsi initsiatiivil toimuvasse kaasatud A. Fokini ja I. V poolt 01.11.2019. a allkirjastatud dokument (``leping``), mille kohaselt Xxxx kinnistul raietöid teostas ning nimetatud tööde eest vastutas A. Fokin. 04.02.2020. a peeti A. Fokin teise kriminaalasja raames kuriteos kahtlustatavana kinni. Nimetatud asjaolud on kriminaalmenetluses tõendatud allpool analüüsitud tõenditega. 27. Samas ei saa nõustuda süüdistusaktis märgituga, et tõendatud on, et Aap Vels ja Aleksander Fokin, juhtisid ja juhendasid raietöid ja hoidsid raie kulgu pidevalt oma kontrolli all. Samuti ei saa nõustuda, et tõendatud on, et Aap Vels ja Aleksander Fokin valitsesid raiemahu hindamise ja harvendusraie nõuete osas ebapiisavaid teadmisi omavaid raietöölisi ülekaaluka teadmisega, kasutades ära saemeeste teadmatust ning kinnitades, et toimuv on igati korrektne ja seda teostatakse kooskõlas kehtivate nõuetega. Kohus tuvastas, et A. Vels küll kutsus raiemehed metsa metsatöid teostama ja lasi oma emal I Vil sõlmida A. Fokiniga lepingu metsatööde korraldamise ja vastutuse osas, kuid, et nii A. Fokin kui A. Vels oleks raiet oma kontrolli all hoidnud ja valitsenud raiemahu hindamisel ja harvendusraie nõuete osas ebapiisaavaid teadmisi omanud raiemehi ülekaaluka teadmisega, seda asjaolu kohus ei tuvastanud kuna see jäi tõendamata. Samuti ei saa nõustuda prokuröriga, et saemeeste juhendamist, raietööde kulgemise kontroll all hoidmist ja töökäskude jagamist jätkas A. Vels üksinda kuni 26.02.2020. a. Tuvastatud on, et A. Fokin peeti teises kriminaalasjas kinni ja vahistati (tl 71-75), mistõttu ta ei saanud 9 metsaraiet teostada, kuid pole võimalik teha taaskord järeldust, et just A. Vels oli see, kes raietööde kulgemist hoidis oma kontroll all. Kohus tuvastas, et A. Vels küll kutsus saemehed metsa metsatöid teostama ja kutsus metsa väljavedaja metsa välja vedama, kuid, et ta oleks raiet oma kontrolli all hoidnud ja valitsenud raiemahu hindamisel ja harvendusraie nõuete osas ebapiisaavaid teadmisi omanud saemehi ülekaaluks teadmisega, seda asjaolu kohus ei tuvastanud, kuna see jäi tõendamata. 28.

§ 356

lg-1 sätestatud süüteokoosseisu puhul peab vahendliku täideviimise jaatamiseks kindlaks tegema, et raietööde tegijate arvates oli neil lubatud raiuda puitu mahus, nagu nad seda tegid (viide Riigikohtu lahendile 3-1-1-64-05 p 11). Nimetatud asjaolu kohus kogutud tõenditega ei tuvastanud, kuna see jäi tõendamata.

1. Kohus tuvastas tunnistaja K K ütluste alusel, et süüdistatav Aap Vels palkas saemehed Xxxx maaüksusele, näitas neile ka metsateatist, kuid kuna Aap Velsil oli elektroonine valve, siis ei saanud ta metsas raietöid organiseerida ja kutsus sellel põhjusel endale appi Aleksander Fokini, kes sõidutas saemehed kinnistule, näitas kas ühele saemehele või mõlemale neist ette raiepiirid ja metsateatise. Aap Vels aitas muretseda töövahendi (sae) ja andis raha töömeestele maksmiseks.
2. Süüdistatavate Aleksander Fokini, Aap Velsi ja raietöid vahetult teinud isikute A Ri ja K K ütlustest nähtub, et Aleksander Fokin ja Aap Vels ei osalenud vahetult puude langetamises ega viibinud iga päev metsas, kuid nad käisid raietöid aeg-ajalt kontrollimas. Tunnistajad K K ja A R kinnitasid kohtus, et nad nägid metsateatist ja said aru, et langetav metsamaht on väike, samuti näitas A. Fokin ära kohad, millistes piirides tuli raiet teha. Nimelt kinnitas tunnistaja A.R, et A. Fokin näitas talle metsapiirid ette ja K.K kinnitas, et temale näitas metsapiirid ette A.R. Raietöid vahetult teinud isikud on väitnud, et mõne kahjustunud puu korral nad pöördusid Aap Velsi või Aleksander Fokini poole nõu saamiseks, et kas võtta puu maha, aga muidu nad otsustasid ise, kui palju puid raiuda. Nimelt arvas tunnistaja K K metsa polegi rohkem võimalik raiuda kui 20 tm. Tunnistaja K K sõnul näitas Aap Vels neile ka metsateatist, aga ei näidanud sihti ette, seda tegi Aleksander Fokin, kui oli vaja nõu pidada, kas võtta puu maha või mitte, siis nõustas neid selles osas Aap Vels. Tunnistaja A Ri sõnul kutsus metsa neid Aleksander Fokin, kes näitas ka metsapiirid ette. Tunnistaja A.Ri ütlustest nähtub, et A. Fokin nõustas neid, kui oli vaja puid maha võtta. Tunnistaja A.R märkis kohtus, et tema tegi tööd oma kogemuse pinnalt, kelleltki juhtnööre ei saanud. Samas kinnitas tunnistaja A.R, et Aleksander Fokini käest sai sae ja kutsus viimase välja, et saada nõu, kas võtta puu maha. Tunnistaja A.Ri sõnul tegi tema metsa Fokini saega, Aap Velsi kodus küttepuud Aap Velsi saega.
3. Süüdistatava Aap Vels end süüdistuses

§ 356lg 1 järgi süüdi ei tunnistanud.

Tema sõnul ei andnud tema töömeestele mingeid töökäske, sai töömeestest teada alles siis, kui Aleksander Fokin oli kadunud. Aap Vels soovis küttepuid ja käis isiklikult K Kt palumas, et ta teeks küttepuid metsast väljaveetud puudest. Aap Velsi vend P V tellis väikese traktori, et metsast maha võetud puud saaks metsast välja veetud. Aleksander Fokini sõnul näitas tema piirid ette, ja näitas ka haigeid puid, mida tuleb maha võtta, lisaks maksis töömeestele raha. Tunnistas end süüdi selles, et ei kutsunud langile Keskkonnaametit, et teavitada metsa halvast olukorrast.

1. Tunnistaja K Ji ütlustega on tõendatud, et Xxxx maaüksuse metsa raiesoov oli Aap Velsil, kes käis juba
2. a sügisel koos Aap Velsiga Xxxx kinnistul ja koos määrati kindlaks maaüksuse piiripunktide asukohad. Tunnistaja K Ji sõnul avaldas raiesoovi just Aap Vels, kes selgitas tunnistajale, et tal on igav niisama kodus istuda (ehk siis tahab millegagi tegeleda –võsa või metsa lõigata), kuna tal on jalavõru ja ta ei tohi kinnistu piiridest välja minna. Metsas/ kinnistu piirides käia polnud tal sel ajal aga probleemi. Konsulent K J omalt poolt soovitas seepeale kuusikus harvendusraiet teha, selgitades et antud raie puhul on vaja maha võtta peenemad puud ja jämedamad alles jätta. 10
3. Asjaolu, et (
4. a alguses) palkas A. Vels eraldiselt nr 6 langetatud metsamaterjali kokkuvedaja tõendavad tunnistaja R.Ü ja vahetult tõid teinud isiku T.L ütlused. Nimelt kinnitas kohtus tunnistaja R.Ü, kes omas väljaveo traktorit, et temale helistas Aap Vels, kes tellis metsa alt okste ja kõvamaterjali kokku-veo. Töö pidi toimuma tellija maja taga oleval kinnistul. Kokkulepe töödeks oli suuline. Töid teostas faktiliselt T.L, kuna tunnistajal endal polnud parajasti aega. Töid teostati tunnistaja firmale kuuluva tehnikaga. Enne töödega alustamist käis tunnistaja ise töödega tutvumas. Sama asjaolu kinnitas tunnistaja T L, kes teostas eraldiselt nr 6 metsa väljavedu, ja andis kohtus ütlusi, et teab süüdistatavatest vaid Aap Velsi seoses sellega, et aitas tuttavast R.Ül metsa vedada ja langil kohtus A. Velsiga, kes töid juhendas.
5. Kohtu hinnangu on seega tõendatud, et metsaraie soov oli A. Velsil, kes korraldas läbi A. Fokini Xxxx maaüksuse raide. Samas uuritud tõendid kogumis ei kinnita, et süüdistatavad Aleksander Fokin ja Aap Vels valitsesid raiet vahetult teinud töölisi ülekaaluka teadmisega ega nende teadmatust kasutati ära nende eksimusse viimiseks. Kohus loeb tõendatuks tunnistajate K K ja A Ri ütlustega, et raietöid vahetult teinud isikud pöördusid mõne kahjustunud puu korral kas süüdistatavate Aap Velsi või Aleksander Fokini poole, et saada nõu, kas võtta puu maha, aga muidu nad otsustasid ise, kui palju puid raiuda.
6. Seega kohus tuvastas eelpool analüüsitud tõendite alusel, et põhiteo sooritasid raietöid vahetult teinud isikud A.R ja K.K. Raietöid teostanud isikud ei saanud lähtuda teadmisest, et nad võisid puid raiuda sellises mahus ja piirides, nagu nad seda tegid, kuivõrd kohus tuvastas, et raiele eelnenud ajal näitas süüdistatav Aleksander Fokin raiemeestele metsaeraldise piirid kätte ja andis neile ka metsateatise, samuti kinnitas tunnistaja K.K, et talle näitas metsateatist A. Vels, milles kajastus muu hulgas raiutava puidu maht ja raie liik. Mõlemad tunnistajad kinnitasid kohtus, et nad said aru, et raiutav puude kogus on väike, metsatöid tegid nad oma kogemuse pinnalt ja kelleltki juhtnööre ei saanud, vaid mõnel korral kutsuti kas A. Fokin või A. Vels välja, et saada nõu, kas võtta puu maha. Kuigi A.Rit ja K.Kt pole ebaseaduslikus metsaraies süüdistatud ega süüdi tunnistatud, ei välista see võimalust võtta seisukohta, et niisugust käitumist saab hinnata tahtliku õigusvastase teona

§ 356lg 1 mõttes (Riigikohtu lahend 1-17-5210/59, 28.11.2019).

Kohtu hinnangul panid raietöid vahetult teinud isikud A.R ja K.K kohtus uuritud tõendite alusel toime õigusvastase teo

§ 356lg 1 mõttes.

Kohus hindab järgnevalt tõendeid, mis puudatavad kaasaaitamistegu. II. Kaasaaitamistegu 36.

§ 22

lg 1 kohaselt on osavõtjad kihutaja ja kaasaaitaja.

§ 22

lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kaasaaitamisena

§ 22

lg 3 mõistes loetakse teise isiku õigusvastase teo ehk põhiteo toetamist ehk soodustamist, füüsilise, vaimse või ainelise kaasabi osutamisega. Füüsiline kaasabi on täideviija tegevuse positiivne mõjutamine – nt eeltingimuste loomine, takistuse kõrvaldamine, valvamine jms, aga ka füüsiline tegu, nt kannatanu lahkumise takistamine vms. Vaimne kaasabi on teo täideviija psüühika mõjutamine, kas nt plaani koostamine teo täideviimiseks või nõuande või lisamotiivi andmiseks, samuti kahtluse hajutamises olemasoleva tahtluse tugevdamiseks. Aineline kaasabi on kuriteo toimepanemiseks vajaliku raha või muu vahendi andmine. 37. Kuigi süüdistatavad on eitanud oma süüd põhiteo toimepanemises ehk

§ 356

lg-s 1, so puude ja põõsaste ebaseadusliku raide toimepanemises, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, kinnitavad nende poolt metsa ebaseaduslikule raidele kaasaaitamist uuritud tõendid 11 ja eelkõige tunnistajate K K, A Ri, K Ji, H V, R Ü ja T L ütlused.

1. Tunnistaja K Ji ütlustega on tõendatud, et Xxxx maaüksuse metsa raiesoov oli Aap Velsil, kes käis juba
2. a sügisel koos Aap Velsiga Xxxx kinnistul ja koos määrati kindlaks maaüksuse piiripunktide asukohad. Tunnistaja K Ji sõnul avaldas raiesoovi just Aap Vels, kes selgitas tunnistajale, et tal on igav niisama kodus istuda (ehk siis tahab millegagi tegeleda –võsa või metsa lõigata), kuna tal on jalavõru ja ta ei tohi kinnistu piiridest välja minna. Metsas/ kinnistu piirides käia polnud tal sel ajal aga probleemi. Konsulent K J omalt poolt soovitas seepeale kuusikus harvendusraiet teha, selgitades et antud raie puhul on vaja maha võtta peenemad puud ja jämedamad alles jätta. Asjaolu, et (
3. a alguses) palkas A. Vels eraldiselt nr 6 langetatud metsamaterjali kokkuvedaja tõendavad tunnistaja R.Ü ja vahetult tõid teinud isiku T.L ütlused. Nimelt kinnitas kohtus tunnistaja R.Ü, kes omas väljaveo traktorit, et temale helistas Aap Vels, kes tellis metsa alt okste ja kõvamaterjali kokku-veo. Töö pidi toimuma tellija maja taga oleval kinnistul. Kokkulepe töödeks oli suuline. Töid teostas faktiliselt T.L, kuna tunnistajal endal polnud parajasti aega. Töid teostati tunnistaja firmale kuuluva tehnikaga. Enne töödega alustamist käis tunnistaja ise töödega tutvumas. Sama asjaolu kinnitas tunnistaja T L, kes teostas eraldiselt nr 6 metsa väljavedu, ja andis kohtus ütlusi, et teab süüdistatavatest vaid Aap Velsi seoses sellega, et aitas tuttavast R.Ül metsa vedada ja langil kohtus A. Velsiga, kes töid juhendas. Kohtu hinnangu on seega tõendatud A. Velsi plaan hakata Xxxx maaüksusel metsa tegema. Selleks lasi ta 01.11.2019 vormistada A. Fokini ja I. V vahel ``Lepingu``, mille kohaselt Xxxx kinnistul raietöid teostas ning nimetatud tööde eest vastutas A. Fokin.
4. Tunnistajate K K ja A Ri ütluste alusel kohus tuvastas, et Xxxx maaüksuse metsa raiesoov oli Aap Velsil, kes palkas neid Aleksander Fokini kaasabil metsa tegema. Tunnistaja K K ütluste kohaselt näitas Aap Vels talle metsateatist ehk lõi tingimused õigusvastase teo toimepanemiseks, ehk osutas tahtlikult füüsilist kaasabi õigusvastase teo toimepanemiseks, samuti aitas Aap Vels tunnistaja K K ütluste kohaselt nõuga, ehk andis soovitusi puude langetamise osas, seega osutas tahtlikult vaimset kaasabi õigusvastase teo toimepanemiseks. Lisaks andis raha tööde eest maksmiseks ehk osutas tahtlikult ainelist kaasabi õigusvastase teo toimepanemiseks.
5. Kuna A. Velsi initsiatiivil vormistati A. Fokini ja I. V poolt 01.11.
6. a allkirjastatud dokument („leping“) Xxxx kinnistul raietöid teostamiseks, siis süüdistatav A. Fokin lõi selle lepingu tõttu tingimused õigusvastase teo toimepanemiseks ehk näitas ette raiemeestele metsateatise ehk osutas tahtlikult füüsilist kaasabi õigusvastase teo toimepanemiseks. Lisaks aitas süüdistatav A. Fokin tunnistaja A Ri ütluste kohaselt muretseda talle sae ehk osutas tahtlikku ainelist kaasabi õigusvastase teo toimepanemiseks. Lisaks andis süüdistatav A. Fokin raha tööde eest maksmiseks ehk osutas tahtlikult ainelist kaasabi õigusvastase teo toimepanemiseks. Lisaks aitas tunnistaja A Ri ütluste kohaselt nõuga ehk andis soovitus puude langetamise osas, seega osutas tahtlikult vaimset kaasabi õigusvastase teo toimepanemiseks. III Põhjuslik seos
7. Põhiteo (puude ja põõsaste ebaseadusliku raie, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale) ja kaasaaitamisteo (A. Fokini ja A. Velsi poolt füüsilise, vaimse või ainelise kaasabi osutamise) vahel esineb kohtu arvates põhjuslik seos. Oma tegudega soodustasid A. Vels ja A. Fokin puude ja põõsaste ebaseaduslikku raiet, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. Kui A. Fokin ja A. Vels ei oleks põhitegu toetanud isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilise, ainelise ja vaimset kaasabi osutamise läbi, ei oleks põhitegu ka toime pandud.
8. A. Vels ja A. Fokin andes korraldusi saemeestele A.Rile ja K.Kle, kes ei ole professionaalsed metsamehed ja teostasid raiet n.ö omapäi, möönsid süüdistatavad algusest peal, et teostatakse 12 ebaseaduslikku raiet ja tekitatakse kahju keskkonnale. Süüdistatavate Aleksander Fokini, Aap Velsi ja raietöid vahetult teinud isikute A Ri ja K K ütlustest nähtub, et Aleksander Fokin ja Aap Vels käisid raietöid aeg-ajalt kontrollimas ja andsid veel soovitusi puude maha võtmiseks, siis olid nad väga hästi teadlikud, mis metsas tööde teostamise ajal toimub. Seega on tunnistajate ütlustega leidnud tõendamist, et süüdistatavad olid teadlikud raiemahtude ületamisest tööde teostajate poolt ning nad kiitis selle heaks. Süüdistatavad olid teadlikud raiemahtude ületamisest tööde teostamise ajal, seega on olemas seos süüdistatavatel toimepandud ebaseadusliku metsaraie kui põhiteoga.
9. Süüdistatav on väitnud, nemad andsid korraldusi maha võtta vaid haigeid, kahjustatuid puid ja juurepessuga puid, siis kohus märgib, et kuna kahjustunud puid polnud nii palju, siis süüdistatavad teadsid täpselt, et selliseid kahjustunud puid ei ole määras, mis välistaksid üleraie ja seetõttu Vels ja Fokin pidasid võimalikuks, et kui saemehed omapäi töötavad ja andsid veel soovitusi puude maha võtmise osas, siis saemehed panevad toime üleraide. Tegemist ei olnud ka kaasaaitaja koosseisueksimusega.
10. Seega kõik

§ 356lg 1 kaasaaitamise kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused on tuvastatud.

Subjektiivsete tunnuste poolest peab olema tuvastatud tahtlus kaasaaitamisteo ehk põhiteo soodustamise suhtes ja tahtlus soodustada täideviija tahtlikku põhitegu, mis peab ulatuma tulevase täideviimisteo koosseisu kõikide tunnusteni. 45. Kaasaaitamisteo suhtes tuvastab kohus sellist tahtlust kaudse tahtluse vormis.

§ 16

lg 4 isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on eelnevalt tuvastanud ja eelkõige tunnistajate K K, A Ri ütlustega, et süüdistatavad tegid raiemeestele võimalikuks panna toime ebaseaduslik metsaraie, nad pidasid võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönsid seda.

1. Kohus tuvastab, et A. Fokini ja A. Velsi tahtlus ulatus põhiteo kõikide tunnusteni ehk raiemeeste K.K ja A.Ri poolt ebaseadusliku metsaraie toimepanemiseni, millega kaasnes oluline keskkonnakahju. Selles osas tegutsesid nii A. Fokini ja A. Velsi kaudse tahtlusega.
2. Uuritud tõendid ei viita sellele, et nad oleksid seadnud endale omaette eesmärgiks keskkonnakahju põhjustamise, kuid nad pidasid seetõttu, et nad mõlemad olid teadlikud, kuidas raiet teostatakse (mõlemad süüdistatavad käisid metsas asja uurimas, kuidas puid maha võetakse, ja said aru, et puid võetakse maha suuremas mahus, kui harvendusraie maht (25 tm) lubab), siis nad pidasid võimalikuks ja möönsid seda, et metsaraiega võidakse tekitada oluline kahju keskkonnale. Seega olid nad teadlikud sellise tegevuse lubamatuses ja karistatavuses, teadlikult ja tahtlikult teostasid

§ 356

lg 1- 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo süüteokoosseisu ja panid kuriteo toime vähemalt kaudse tahtluse vormis.

1. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Aleksander Fokin osutades füüsilist, vaimset ja ainelist kaasabi, aitas kaasa saemeeste K K, A Ri põhiteole, so ajavahemikul 01.11.
2. a 26.02.
3. a toime pandud ebaseaduslikule metsaraiele Xxxx maaüksuse (katastritunnus xxxx; xxxx) eraldisel
5. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Aap Vels osutades füüsilist, vaimset ja ainelist kaasabi, aitas kaasa saemeeste K K, A Ri põhiteole, so ajavahemikul 01.11.
6. a - 26.02.
7. a toime pandud ebaseaduslikule metsaraiele Xxxx maaüksuse (katastritunnus xxxx; xxxx) eraldisel
9. Aap Velsi kaitsja väitele, et Aap Velsil oli elektrooniline valve ja ta ei saanud Xxxx 13 maaüksusel käia, vastab kohus järgist: tunnistaja K J kinnitas istungil, et käis septembri 2019 koos Aap Velsiga metsakinnistul, et teha I Vi kinnistul kindlaks piiripunktide asukohad. Samuti kinnitab Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna 20.05.
10. a vastus nõudekirjale (tl 58-66), et juba alates 10.09.
11. a oli antud Aap Velsile luba liikuda kogu Xxxx kinnistu piires. 21.10.
12. a laiendati isiku õigusi veelgi ja tal lubati liikuda kogu Xxxx kinnistu piires, seetõttu on põhjendatud arvata, et Aap Vels sai elektroonilise valve tingimustes liikuda maja taga asuvasse metsa. Lisaks ei näidanud valveseade piisava täpsusega, kus isik on (linnas või maja taga metsas), kui isik vastavalt ajakavale seadme raadiusest (80 m) välja läks. Samuti tuleb märkida, et elektroonilise valve ajakavad ei erista Xxxx ja Xxxx kinnistut, kasutades järjekindlalt vaid esimese kinnistu nimetust. Sellest saab järeldada, et piirangute täitmist ei jälgitud liiga suure rangusega ning tunnistaja K Ji selgitused vastavad tõele. KARISTUS 51.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 356

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolm aastat. Kohus mõistab isikud süüdi

§ 356

lg 1- 22 lg 3 järgi, siis kohus lähtub asjaolust, et tegemist on kaasaaitamisega teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. (Vangistuse keskmine määr

§ 356lg 1 järgi on 1,6 aastat vangistust).

Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (Riigikohtu 16.05.2007 otsus nr 3-1-1-14-07). 52. Nii Aleksander Fokinile kui ka Aap Velsile karistuse mõistmisel arvestab kohus, et nad panid süüteo toime

§ 356

lg 1- 22 lg 3 järgi ehk kaasaaitajana teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Aleksander Fokini süü suurust mõjutatavaid asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et karistuse eripreventiivseid ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades, jääb Aleksander Fokini toime pandud süütegu alla sanktsiooni keskmist määra, ehk kohus karistab Aleksander Fokinit 4- kuulise vangistusega. Aleksander Fokinile kohaldatakse

§ 64

lg 1 ja 65 lg 1 alusel liitkaristust, ehk

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendatakse Aleksander Fokinile Viru Maakohtu 08.09.2021 otsusega nr 1-20-3204 mõistetud liitkaristust (3 aastat 8 päeva vangistust) osaliselt Aleksander Fokinile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. Aleksander Fokinile mõistetud liitkaristuse kandmise algust tuleb lugeda alates 08.09.

2. Aap Velsi süü suurust mõjutatavaid asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et karistuse eripreventiivseid ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades, jääb Aap Velsi toime pandud süütegu alla sanktsiooni keskmist määra, ehk kohus karistab Aap Velsi 5- kuulise 14 vangistusega. Kohus leiab, et Aap Velsi tegevus Xxxx maaüksuse metsa raiet korraldades on veidi suurem kui Aleksander Fokinil. Aap Velsile kohaldatakse

§ 64

lg 1 ja 65 lg 1 alusel liitkaristust, ehk

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendatakse Aap Velsile Viru Maakohtu 22.04.2022 otsusega 1-21-3727 mõistetud liitkaristust (3 aastat 6 kuud vangistust) osaliselt Aap Velsile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 7 (seitse) kuud vangistust. Aap Velsile mõistetud liitkaristuse kandmise algust tuleb lugeda alates 08.02.

1. TÕKEND
2. KrMS § 306 lg 1 p 9 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. Seega on kohtul menetluslik pädevus kohaldada süüdimõistmise korral süüdistatava suhtes tõkendit, sh vahistamist.
3. Kohus peab vajalikuks kohaldada Aleksander Fokinile tõkendit vahistamine alates kriminaalasjas nr 1-20-3204 mõistetud vangistuse ärakandmisest või sellest vabastamisest, s.o hetkest, mil Aleksander Fokin viibib taas vabaduses, aga mitte kauemaks kui hetkeni, mil käesoleva otsuse jõustumise korral mööduks süüdistatavale mõistetud vangistuse tähtaeg. Kohus leiab, et kuna Aleksander Fokinile suurendati antud kriminaalmenetluses kohtuotsusega

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel Viru Maakohtu 08.09.2021 otsusega nr 1-20-3204 mõistetud liitkaristust (3 aastat 8 päeva vangistust) osaliselt Aleksander Fokinile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust, siis kohus pidas otstarbekaks muuta tõkendit ja kohaldada tõkendit vahistamine. Kohus lähtus asjaolust, et Viru Maakohtu 08.09.2021 otsusega nr 1-20-3204 mõistetud liitkaristus oli 3 aastat 8 päeva vangistust, mille karistusaja algus oli 08.09.2021 ja karistusaja lõpp 16.09.

1. Kohus suurendas antud kohtuotsusega karistust sisuliselt 1 kuu ja 22 päeva vangistust võrra ning käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusaja lõpp on siis 06.11.
2. Aleksander Fokinile mõistetud liitkaristuse kandmise algust tuli lugeda käesoleva kohtuotsuse järgi alates 08.09.
3. Kohus kohaldab käesoleva otsusega Aleksander Fokinile tõkendit vahistamine alates kohtuotsuse jõustumisest, et Aleksander Fokinil oleks võimalus otsust vaidlustada ja vabaneda eelmise otsuse alusel ennetähtaegselt.
4. Kohus peab vajalikuks kohaldada Aap Velsile tõkendit vahistamine alates kriminaalasjas nr 121-3727 mõistetud vangistuse ärakandmisest või sellest vabastamisest, s.o hetkest, mil Aap Vels viibib taas vabaduses, aga mitte kauemaks kui hetkeni, mil käesoleva otsuse jõustumise korral mööduks süüdistatavale mõistetud vangistuse tähtaeg. Kohus leiab, et kuna Aap Velsile suurendati antud kriminaalmenetluses kohtuotsusega

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel Viru Maakohtu 22.04.2022 otsusega 1-21-3727 mõistetud liitkaristust (3 aastat 6 kuud vangistust) osaliselt Aap Velsile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 7 (seitse) kuud vangistust, siis kohus pidas otstarbekaks muuta tõkendit ja kohaldada tõkendit vahistamine. Kohus lähtus asjaolust, et Viru Maakohtu 22.04.2022 otsusega 1-21-3727 mõistetud liitkaristust 3 aastat 6 kuud vangistust, mille karistusaja algus oli 08.02.2021 ja karistusaja lõpp 08.08.2024. Kohus suurendas antud kohtuotsusega karistust sisuliselt 1 kuu vangistust võrra ning kohtuotsusega mõistetud karistusaja lõpp on siis 08.09.2024. Kohus kohaldas käesoleva 15 otsusega Aap Velsile tõkendit vahistamine alates kohtuotsuse jõustumisest, et Aap Velsil oleks võimalus otsust vaidlustada ja vabaneda eelmise otsuse alusel ennetähtaegselt. TSIVIILHAGI 57. Eesti Vabariik (Keskkonnaameti kaudu) esitas kriminaalasjas tekitatud keskkonnakahju osas MS § 67 lg 1 alusel Aleksander Fokini ja Aap Velsi suhtes kahjunõude (solidaarseks väljamõistmiseks) kogusummas 6444,80 eurot. Faktilised asjaolud 1. Ajavahemikul 1.11.2019 kuni 26.02.2020 teostasid A. Vels ja A. Fokin Xxxx kinnistul eraldusel nr 6 ebaseadusliku raie, millega tekitasid keskkonnale kahju kokku 6444,80 eurot. Metsaseaduse (MS) § 31 lg 2 kohaselt ei tohi harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks MS § 31 lg 4 alusel kehtestatud alammäärast. MS § 31 lg 4 alusel puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad puistus teha hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskirja“ § 6 lg 4 nõuete kohaselt pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 (puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/

1. ha)märgitust. Metsateatise kohaselt oli Xxxx kinnistu eraldisel 6 lubatud teostada harvendusraie. Xxxx kinnistu eraldisel 6 kasvas takseerkirjelduse kohaselt enne raiet 42 aastane, 13 m kõrgune kuuse enamuspuuliigiga puistu, mille esimese rinde rinnaspindala oli 20 m2/ha. Eraldisel 6 teostati raie 0,95 ha suurusel pindalal. Puistu rinnaspindala enne raiet oli 20 m2/ha ja peale raiet lubatud 14,7 m2/ha asemel 4,1 m2/ha kohta. Seega on ebaseaduslikult vähendatud rinnaspindala 10,6 m2/ha kohta. Eraldisel 6 tekitati keskkonnale kahju 6444,80 eurot. Keskkonnakahju tekkis põhjusel, et Xxxx kinnistul eraldistelt 6 teostati ebaseaduslik raie, millega viidi rinnaspindala lubatust madalamaks. Kostjate kahjustava tegevuse puudumisel ei oleks kahjulikku tagajärge saabunud, järelikult esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Nõude alus MS § 67 lg 1 p 1 järgi hüvitab keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju tekitanud isik riigile MS § 67 sätestatud ulatuses ja korras. MS § 67 lg 2 p 1 järgi tekitatakse keskkonnale kahju, kui raiutakse lubatust nooremaid või väiksema keskmise rinnasdiameetriga puistuid, metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatud määrast. MS § 67 lg 3 kohaselt arvutatakse MS § 67 lg 2 p 1 nimetatud juhtudel keskkonnale tekitatud kahju vastavat metsaseaduse lisades 2 ja 3 sätestatud määrades. Metsaseaduse lisa 3 järgi arvestatakse kahju 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest eurodes 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. 51-60aastase kuuse enamusega puistus on kahju hüvitamise määr rinnaspindala alammäärast väiksemaks viimisel 480 eurot 1 ruutmeetri kohta, 41-50-aastase kuue enamusega puistus 640 eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. Keskkonnale tekitatud kahju arvestus Kahjuarvestuse kohaselt moodustub keskkonnakahju summa järgmise tehte tulemusel: 10,6 m 2/ha (nõutavast väiksem raiejärgne rinnas-pindala kogus) x 640 (kahju arvutamise määr) x 0,95 (faktiline raieala pindala) on 6444,80 eurot. Kahju tekkis ning kuritegu viidi lõpuni, kui raietööde tulemusel viidi metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks (tekkis reaalne negatiivne tagajärg – kahju keskkonnale). Keskkonda 16 kahjustava ja keelatud tegevuse puudumisel ei oleks kahjulikku tagajärge saabunud (keskkonnakahju tekkinud), millest tulenevalt esineb põhjuslik seos süüdistatavate teo ja tagajärje vahel. Eesti Vabariik (Keskkonnaameti kaudu) palub A. Velsilt ja A. Fokinilt välja mõista solidaarselt tekitatud keskkonnakahju 6444,80 eurot. Hüvitis kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Kohtu järeldus 58. Kohus leiab, et Eesti Vabariik (Keskkonnaameti kaudu) tsiviilhagi summas 6444,80 eurot on tõendamist leidnud kriminaalasja materjalidega ning tsiviilhagis välja toodud hagi aluseks olevate asjaoludega. Hageja on nõude aluseks märkinud Metsaseaduse § 67 lg 1, lg 2, lg 3. Metsaraie on puude ja põõsaste langetamine, langetatud tüvede laasimine ja järkamine ning metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu (MS § 28 lg 1 p-d 1-4). Harvendusraie on MS § 28 lg 4 p 2 alusel üks MS alusel lubatud hooldusraie alaliikidest, mille tegemisel ei tohi vastavalt MS § 31 lõikele 2 puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks MS § 31 lg 4 alusel kehtestatud alammäärast. MS § 67 lg 2 p 1 kohaselt tekitatakse keskkonnale MS tähenduses kahju, kui ei peeta kinni puistu rinnaspindala lubatud määrast. Metsaseaduse lisa 3 järgi arvestatakse kahju 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest eurodes 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. 51-60-aastase kuuse enamusega puistus on kahju hüvitamise määr rinnaspindala alammäärast väiksemaks viimisel 480 eurot 1 ruutmeetri kohta, 41-50-aastase kuue enamusega puistus 640 eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. 59.Tsiviilhagis välja toodud kahju arvestus on õigesti Metsaseaduse §-de 31 ja 67 ning metsaseaduse lisa 2 ja lisa 3 järgi välja arvutatud. Arvestus on määratud keskkonnale tekitatud kahju arvestamise aktis nt Xxxx, 12.03.2020, mille aluseks on võetud kehtiv metsa majandamisekava ja takseerkirjeldused (milles on ära näidatud (raiutav) puude tagavara), kändude lugemise leht, kluppimisandmed, sortimentatsiooni arvestus jms järgi. Xxxx maaüksuse osas koostatud takseerkirjelduste järgi kasvas eraldisel 6 (pindala 1
2. ha)2019. a enne raiet 42-aastane, keskmiselt 13 m kõrgune ja keskmiselt 13 cm läbimõõduga kuuse enamuspuuliigiga puistu (1.boniteet; täius 80%), mille esimese rinde rinnaspindala oli 20 m 2/ha. Takseerkirjelduste kohaselt pole er 6 osas märgitud, et selles metsaosas oleks märkimisväärseid metsakahjustusi (olgu siis juurepessi või tuulemurru või põdrakahjustuse kujul). Lageraie tegemine oli er 6 selle kava kohaselt lubatud, kui puistu vanus oleks 80 aastat või kui puistu keskmine rinnasdiameeter oleks 28 cm. Seega saab kohus lähtuda takseerkirjeldustest, mille alusel on tehtud Keskkonnaameti kahjuarvestus ja hagiavaldus. Kriminaalasjas on seega tuvastatud ja tõendatud kahju arvestus ehk üleraide hindamine, so MS § 67 lg 2 p 1 rikkumine, mille kohaselt tekitati keskkonnale MS tähenduses keskkonnakahju, kui ei peeta kinni puistu rinnaspindala lubatud määrast. Arvestus on määratud keskkonnale tekitatud kahju arvestamise aktis nt Xxxx, 12.03.2020, mille aluseks on võetud kehtiv metsa majandamisekava ja takseerkirjeldused (milles on ära näidatud (raiutav) puude tagavara), kändude lugemise leht, kluppimisandmed, sortimentatsiooni arvestus jms järgi (tl 32-37). 60. Süüdistatavate ja nende kaitsjate vastuväidetele kahju arvestuse ebaõigsuse kohta, märgib kohus, et on neile vastanud kohtuotsuse punktides 19-24 ja ei pea vajalikuks neid seisukohti korrata. 17 Kohus märgib, et Keskkonnameti kahju suurus on õigesti arvestatud, võttes arvesse kõiki metsaseaduses ja selle alusel vastuvõetud määruses märgitud arvestamise aluseid. 61. Seega saab lugeda tuvastatuks, et Xxxx maaüksuse (katastritunnus xxxx; xxxx) eraldiselt nr 6 teostati ebaseaduslik metsaraie. Koostatud kahjuarvestus on loogiliselt jälgitav, vastab faktilistele asjaoludele ning kinnitab koosseisulise kahju esinemist kogusummas 6444,80 eurot. Eeltoodu alusel kuulub kahju süüdimõistetutelt välja mõistmisele Eesti Vabariigi (Keskkonnaameti kaudu) kasuks. Kohus tuvastas, et Aleksander Fokin ja Aap Vels osutasid kaasabi teiste isikute (K K ja A Ri) tahtlikule õigusvastasele teole ehk puude ebaseaduslikule raiumisele, millega kaasnes keskkonnale olulise kahju tekitamine ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista

§ 356lg 1- 22 lg 3 järgi.

Antud juhul ei oma tähtsust, et kahju mõistetakse välja

§ 356

lg 1 - § 22 lg 3 järgi teost osavõtjalt, kuna ka teost osavõtjal lasub tsiviilvastutus. Seetõttu tuleb rahuldada kannatanu Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 7 ja metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 alusel välja Aap Velsilt ja Aleksander Fokinilt solidaarselt keskkonnakahju summas 6444,80 (kuus tuhat nelisada nelikümmend neli eurot ja 80 senti), mis kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE891010220034796011, viitenumbriga 2800081654 või Swedbank EE932200221023778606, viitenumbriga 2800081654 või LHV Pank EE777700771003813400, viitenumbriga 2800081654 või Luminor Bank EE701700017001577198, viitenumberiga

1. Kohus selgitab, et kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tasutud, on kannatanul õigus pöörduda nõude täitmiseks kohtutäituri poole täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. MENETLUSKULUD
2. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
3. Käesolevas kriminaalasjas on Aleksander Fokini menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale vandeadvokaat Heiki Kuningale välja mõistetud tasu riigi õigusabi korras kohtueelses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest summas 2532 eurot, mis tuleb Aleksander Fokinil tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.
4. Käesolevas kriminaalasjas on Aap Velsi menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale vandeadvokaat Sven Sillarile välja mõistetud tasu riigi õigusabi korras kohtueelses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest summas 2089,68 eurot, mis tuleb Aap Velsil tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.
5. Aleksander Fokinit on viimati karistatud Viru Maakohtu 08.09.2021 otsusega 1-20-3204

§ 199

lg 2 p 9, § 121 lg 2 p-de 2,3 ja § 274 lg 2 p-de 2,4 järgi vangistusega 3 aastat 8 päeva. Karistusaja alguseks on 08.09.2021 ja karistusaja lõpp 16.09.

1. Kohus leiab, et kuna arutatav süütegu on toime pandud ajavahemikul 01.11.
2. a - 26.02.2020, siis oleks sama süütegu saanud läbi vaadata juba varasemas kriminaalasjas tuginedes KrMS §-st 216 lg 1 p 2, (Riigikohtu lahend 02.05.2011 3-1-1-24-11 p 10.3), kuid menetleja on jätnud selle võimaluse kasutamata ning kohus sundraha antud kriminaalasjas enam Aleksander Fokinilt välja ei mõista. Samasugune olukord on ka Aap Velsi puhul. Teda on viimati karistatud Viru Maakohtu 22.04.2022 otsusega 121-3727

§ 121lg 2 p-de 1,3 ja § 183 lg 2 p 2 järgi vangistusega 3 aastat 6 kuud.

Karistusaja algus 08.02.2021 karistusaja lõpp 08.08.

1. Seega ei mõista kohus nii Aleksander Fokinilt kui ka Aap Velsilt välja sundraha ja jätab selle täielikult riigi kanda. 18
2. Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2023 otsusega jäeti A. Fokini menetluskulud Tartu Ringkonnakohtus summas 518,40 eurot riigi kanda. Sama otsusega jäeti A. Velsi menetluskulud Tartu Ringkonnakohtus summas 134,40 eurot riigi kanda. Kohus märgib käesolevas otsuses ära, et need kulud jäävad riigi kanda, kuna tühistati Viru Maakohtu 24.04.2023 otsus. Samuti tuleb nii Aleksander Fokini kaitsja vandeadvokaat Heiki Kuningase menetluskulud uue kohtuotsuse kuulutamisel maakohtus 11.12.2023 summas 43,20 eurot jätta riigi kanda, kui ka Aap Velsi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari menetluskulud kohtuotsuse kuulutamisel maakohtus 11.12.2023 summas 43,20 eurot jätta riigi kanda. ASITÕENDID
3. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juurde hoiule 2 (kaks) CD-plaati, millel Swedbank AS vastuskirja lisa ja Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna vastuskirja lisa. Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel on põhjendatud asitõendite säilitamine kriminaaltoimikus, et tagada kriminaaltoimiku terviklikkus. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik 19