Obsah (7)

§ 121§ 120§ 64§ 73§ 78§ 16§ 56

1-23-345 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2023. a, Paide Kriminaalasja number 1-23-345 (22263000233) Kohtunik Tambet Grauberg Kohtuistungi

§ 121

lg 1, § 120 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Merike Lugna Kaitsja Süüdistatav Määratud korras vandeadvokaat Kersti Põld Ove Aasorg, Isikukood: 36208124918; Elukoht: x x x x x; Kodakondsus: Eesti; Haridus: x; Emakeel: eesti; Töökoht või õppeasutus: x; Karistatus: kriminaalkorras karistamata; Tõkend: ei kohaldatud Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Ove Aasorg

§ 121lg 1 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.

2. Süüdi tunnistada Ove Aasorg

§ 120lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel raskeima karistuse suurendamise teel mõista Ove Aasorule liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 4.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata karistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Ove Aasorg ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 5.

§ 78p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 16.11.2023.a. 6. Kr

MS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Ove Aasorult menetluskuluna riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud 1525,92 eurot ning sundraha 1087,50 eurot, kokku 2613,42 eurot.

1. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida 1 1-23-345 maksekorraldusele menetluskulude tasumisel viitenumber
2. Selgituseks märkida: ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja number, menetluskulud.
3. Välja mõistetud menetluskulud 2613,42 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Ove Aasorgu tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu
4. kuupäevaks 217,78 eurot ning viimase osamaksena 217,84 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Kohtuotsus saata süüdistatavale, tema kaitsjale, prokurörile ja kannatanutele. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 07.12.2023.a kell 15:00 Pärnu Maakohtu kantselei kaudu. Süüdistuse sisu Ove Aasorgu süüdistatakse selles, et tema 23.04.2022 kella 23 ajal x x x x x x korteris nr x peksis XXit rusikatega korduvalt näo-ja peapiirkonda, mille tagajärjel põhjustas XXile vasaku silma verevalumi, turse ning füüsilist valu. Teise inimese suhtes valu tekitava kehalise väärkohtlemisega pani Ove Aasorg toime

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 04.07.2022 kella 09.00 ajal x x x x läks x x korteri ukse taha, peksis vastu ust ja nõudis, et WW avaks ukse vastasel juhul lõhub ukse maha ja tapab ta ära. WW tundis reaalset ohtu oma elule, tervisele ning kartis ähvarduste täideviimist, kuna varasemalt oli ta Ove Aasorgiga kakelnud, teab, et Ove Aasorg sageli kakleb ka teistega, samuti Ove Aasorg helistab talle korduvalt ja ähvardab ning teab, et Ove Aasorgil on alati kaasas kasteet, nunchak ja nuga. Tapmisega ähvardamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, pani Ove Aasorg toime

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad 1.1. Prokurör leidis, et süüdistatava Ove Aasoru (Aasorg) süü on talle

§ 120

1 järgi inkrimineeritud kuritegudes tõendamist leidnud ja taotles süüdistatava karistamist vangistusega 6 kuud,

§ 121

lg 1 järgi kvalitseeritud kuriteo eest 7 kuud vangistust, liitkaristusena mõista 8 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata karistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Ove Aasorg ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2 1-23-345 1.

1. Kaitsja leidis, et Ove Aasorg ei ole etteheidetud kuritegusid toime pannud. Süüdistatav Ove Aasorg ei ole enda süüd kuritegude toimepanemisel tunnistanud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
2. Kohus leiab, et Ove Aasorule (Aasorg)

§ 120

lg 1 ja § 121 lg 1 järgi süüks arvatud kuritegu on leidnud tõendamist kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. 3. Ove Aasorgu süüdistatakse selles, et ta peksis 23.04.2022 kella 23:00 ajal x x x x x x korteris nr x peksis XXit rusikatega korduvalt näo- ja peapiirkonda, mille tagajärjel põhjustas XXile vasaku silma verevalumi, turse ning füüsilist valu. Kuriteona on karistatav teise inimese suhtes valu tekitava kehaline väärkohtlemine, mis on kvalifitseeritav

§ 121lg 1 järgi.

3.

1. Kohtuistungil on kannatanuna üle kuulatud XX, kelle ütluste kohaselt tuli süüdistatav Ove Aasorg koos kahe tundmatu mehega kannatanu XXi elukohta aadressile x x x x x x korterisse nr x (edaspidi: korter). Süüdistatav O. Aasorg nõudis kannatanult võlgnevuse tasumist, kui viimane keeldus, siis lõi süüdistatav kannatanut XX korduvalt rusikatega näkku. Kannatanu ei mäleta mitmel korral süüdistatav teda lõi, kuid mäletab, et peksmine toimus pika aja jooksul, mis tekitas kannatanule valu. Näkku peksmisega tekitatud tervisekahjustuse tekitamise kohta on kohtule esitatud tõendina kiirabikaart, millelt nähtub XXile vasaku silma verevalum ja turse (tl 33). Kannatanu XXi ütlustega haakuvad tema venna QQi poolt tunnistajana ülekuulamise protokollist nähtuvad ütlused, mis on kohtuistungil avaldatud KrMS § 2911 alusel. Tunnistaja QQ ütluste kohaselt ta nägi, kuidas O. Aasorg peksab korteri köögis XX rusikatega näkku. Kui QQ käskis peksmise lõpetada, siis hakkas süüdistatavaga kaasas olnud mees tunnistajat näkku lööma, mille tulemusena kukkus QQ põrandale. Peksmine kestis vähemalt 30 minutit. 3.
2. Järgmisel hommikul helistas kannatanu XX Häirekeskusele, et teavitada juhtunust politseile (tl 21). Kannatanu ütluste kohaselt ei soovinud ta öösel politseile peksmisest teatada, kuid tegi seda kohe, kui oli oma vanematega rääkinud. Tunnistajana üle kuulatud kannatanu ema elukaaslane AA on andnud ütluseid, mille kohaselt helistas kannatanu oma emale ja teatas peksmisest, kui tunnistaja jõudis korterisse, siis „oli näha, et nad olid peksa saanud. Kutsusime kiirabi kohale.“ Tunnistaja AA sõnutsi oli Q ja XXil näha näo piirkonnas sinikaid ja marrastusi. Kannatanu selgitas tunnistajale, et peksjaks oli Ove Aasorg. AA ütlused kinnitavad kaudse tõendina Q ja XXi ütluste usaldusväärsust, et 23.04.2022 peksis O. Aasorg korteris kannatanut. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga selles, et Q ja XX ütlused ei ole usaldusväärsed, sest nad on invaliidid, kellele on seatud eeskoste. Pärnu Maakohtu 20.04.2022 määrusega on XXile seatud eestkoste kõigi asjade ajamiseks oma vaimse seisundi tõttu (tl 31). Kohtuistungil on XX andnud ristküsitlemisel ütluseid, kohtul ei tekkinud seejuures kahtlusi, et ta ei saaks ümbritsevast aru või oleks milleski eksinud, varem antud ütlustega ei ole vastuolusid esile toodud. Süüdistatava ütluste kohaselt on X omavahel kakelnud, et teda kuriteos süüstada. Kaitseteesi kinnituseks ei ole esitatud ühtki toetavat argumenti, miks see oleks pidanud nii toimuma. Puuduvad andmed selle kohta, et X või QQ oleks eelnevalt süüdistatava või x x suhtes vägivalda kasutanud, et vastutuseks vabanemiseks süüdistada O. Aasorgi vägivalla kasutamises. 3.
3. Kohus leiab, et tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendamist

§ 121lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused, s.o O.

Aasorg poolt XXi löömine näo-ja peapiirkonda, mis põhjustas XXile vasaku silma verevalumi, turse ning füüsilist valu. 3.4. Kohus leiab, et süüdistatav Ove Aasorg on

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime pannud kavatsetusega.

§ 16

lg 2 alusel paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Ove Aasorg on tegutsenud selge kuriteoplaani järgi, mille järgi ta on läinud kannatanu 23.04.2022 korterisse, et nõuda tagasi väidetavat võlga. Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta kannatanu XXi juurde korterisse põhjusel koos veel kahe mehega, kus nõudis 3 1-23-345 kannatanult lisaks 200 eurole veel 1000 eurot, mis olevat süüdistatava x CC pangakontolt ära võetud. Süüdistatava ütluste kohaselt oli ta XXilt küsinud: „kas maksate rahas või tervisega, millega te maksate?“ Seepeale olid süüdistatavate sõnade kohaselt kannatanuga kokku lepitud, et süüdistatav lööb teda otsaette, mida ta ka tegi. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed osas, milles ta kirjeldab peksmist „löögikesena,“ mis ei saanud haiget teha. O. Aasoru ütlused on olnud vastuolulised, kohtuistungil on KrMS § 289 lg 1 alusel avaldatud varem antud ütluseid, mille kohaselt ta ei viibinud kuriteo toimepanemise ajal 23.04.2022 x. Seega on süüdistatava ütlused vastuolulised, need ei haaku teiste tõenditega, mistõttu tuleb need tõendikogumist kõrvale jätta. Süüdistatav ei eita, et ta on kannatanult XXilt raha nõudnud. AA, Q ja XXi ütluste kohaselt oli süüdistatav korduvalt helistanud, saatnud ähvardavaid SMS-e ja ka 23.04.2022 nõudis süüdistatav kannatanult võla tasumist. Kohus leiab, et süüdistatav seadis eesmärgiks vägivalla kasutamise, et saavutada väidetava võla tagastamine. Seega on süüdistatav täitnud O. Aasoru

§ 121lg 1 kuriteokoosseisu subjektiivsed tunnused.

4. O. Aasorule heidetakse süüdistuses ette ka tapmisega ähvardamist, mis on kvalifitseeritav

§ 120lg 1 järgi.

Süüdistuse kohaselt läks O. Aasorg 04.07.2022 kella 09.00 ajal x x x x läks x x korteri ukse taha, peksis vastu ust ja nõudis, et WW avaks ukse vastasel juhul lõhub ukse maha ja tapab ta ära. 4.

1. Kohtuistungil on WW andud ütluseid selle kohta, et 04.07.2022 tuli O. Aasorg tema elukohta x x korteri ukse taha ja hakkas ust lõhkuma. O. Aasorg oli WW ütluste kohaselt karjunud: „tapan su ära ja nii kui nii sa siia elama ei jää.“ WW ütluste kohaselt pidas ta võimalikuks, et süüdistatav võib teda rünnata. WW sõnade kohaselt oli tal raskusi kohalikus poes käimisega, sest süüdistatav helistas ja saatis pidevalt SMS-e, mistõttu ei saanud WW enam x elada. WW ütlustega riimuvad YY ütlused, mille kohaselt lõhkus süüdistatav ust ja ähvardas tapmisega. WW oli palunud YY politsei kutsuda, sest oli arvata, et läheb kakluseks, sest süüdistatava häälest oli aru saada, et ta on ebaadekvaatses seisundis (joobes). Kui politsei kohale saabus, siis selgus, et korteri metalluks oli ära mõlgitud ja rõduklaas katki. Turvalisuse huvides viis politsei YY tema ema juurde. 4.
2. Süüdistava O. Aasoru ütluste kohaselt käis ta süüdistuses nimetatud ajal WW elukohas, kuid „vaikselt koputas ja kui me läksime sinna, seal ukse taga oli mingi inimjõuk, kes ka koputas.“ Kaitseversiooni kohaselt oli süüdistatav sattunud juhuslikult koos mitme teise võlausaldajaga ühel ajal WW ukse taha, mis ei ole usutav. Nii WWi kui ka YY ütluste kohaselt oli ähvardaja selgelt ära tunda, sest mõlemad olid enne süüdistatava O. Aasoruga korduvalt kokku puutunud ja tundsid seetõttu ta hääle järgi ära. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava ütlused tuleb ebausaldusväärsetena tõendikogumist kõrvale jätta. 4.
3. Kohus nõustub prokuröriga, et WW tundis reaalset ohtu oma elule, tervisele ning kartis ähvarduste täideviimist. Ove Aasorg oli WWi vendade Q ja XXi suhtes vägivalda kasutanud, mistõttu võis WW pidada tõenäoliseks ka tema suhtes vägivalla kasutamist. Lisaks oli O. Aasorg korduvalt WWle ja tema vendadele helistanud, ähvardades seejuures vägivallaga. YY ütluste kohaselt oli neile teada, et süüdistatav on vägivaldne, mille kohta on prokurör esitanud PPA andmebaasist väljavõtted, millest nähtub, et O. Aasorg on
4. aastal korduvalt ebaadekvaatselt käitunud ja teisi isikuid tülitanud. Kohus leiab, et tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendamist, et O. Aasorg on süüdistuses nimetatud ajal ja kohas ähvardanud WWi tapmisega, kellel oli alust karta ähvarduse täideviimist. WW on täitnud oma käitumisega

§ 120lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.

4.4. Kohus leiab, et süüdistatav Ove Aasorg on

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime pannud kavatsetusega.

WWi ja YY ütluste kohaselt peksis süüdistatav intensiivselt korteri ust ja karjus samal ajal, nõudes väidetava võla tagastamist. Seejuures lubas süüdistatav korterisse igal juhul sisse tungida, kas siis uksest, katuselt või rõdu kaudu. Kohus leiab, et ähvardus tappa oli piisavalt veenev, et WW tunneks ennast ohustatuna, mis oligi süüdistatava tegevuse 4 1-23-345 eesmärgiks. Kohus ei nõustu kaitsja vastuväidetega, et WW ei saanud hirmu tunda, sest teda on varem vangistusega karistatud, ja pärast ähvardamist on YY suhelnud süüdistatavaga. Tuleb aga silmas pidada, et ähvardati WW, mitte YYt, mistõttu ei oma eeltoodud asjaolu tähtsust. Tähtsust ei oma ka see, et WW on varem kriminaalkorras karistatud isik, mis ei välista seda, et ta võib hirmu tunda. Seega on süüdistatav käitumises ka

§ 120lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu subjektiivsed tunnused.

5. Kohus leiab, et süüdistatava Ove Aasoru (Aasorg) teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. O. Aasorg on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Ove Aasorg on pannud toime talle etteheidetava kuriteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 120lg 1 ja § 121 lg 1 järgi, seega tuleb ta süüdi tunnistada ning mõista karistus.

Karistus 6. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2). 6.1.

§ 121

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse, seega tuleb O. Aasorule mõista karistus nimetatud karistusraamides. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kehtiv karistatus puudub. Süüdistatava süü hindamisel tuleb võtta arvesse, et süüdistatav on peksnud korduvalt kannatanut rusikaga poole tunni jooksul näkku, millega on olulisel määral kahjustatud

§ 121kaitstavat õigushüve.

Rahaline karistus ei täida kohtu hinnangul karistuse eesmärke, mistõttu tuleb Ove Aasorule karistuseks mõista vangistus sanktsiooni keskmise määra lähedal, s.o 5 kuud vangistust. 6.2.

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohus leiab, et O. Aasorg tuleb karistuseks mõista vangistus, sest ta on väga intensiivselt tegutsenud selleks, et tekitada WWs hirmutunnet, luues viimasele pikema aja vältel reaalse tunde, et ta elu on ohustatud. Kohus leiab, et Ove Aasorule tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmise määra lähedal, s.o 4 kuud vangistust. 6.3.

§ 64

lg 1 alusel raskeima karistuse suurendamise teel mõista Ove Aasorule liitkaristuseks 6 kuud vangistust. Kohus nõustub kaitsjaga, et karistuse mõistmisel tuleb võtta arvesse O. Aasoru puuduvat töövõimet, samuti asjaolu, et ta on läbi teinud insuldi, misjärel on täheldatud temal käitumishäireid. Seega ei ole vajadust vangistuse täitmisele pööramiseks, sest ta saab vabaduses olles tegeleda enda ravimisega.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata karistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Ove Aasorg ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulud

1. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Ove Aasorult menetluskuluna riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud 1525,92 eurot ning sundraha 1087,50 eurot, kokku 2613,42 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul. 5 1-23-345 /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik Pärnu Maakohtu otsus tühistati osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2024 otsusega: RESOLUTSIOON
2. Tühistada Pärnu Maakohtu
3. novembri
4. a otsus osaliselt, s.o süüdistatavalt Ove Aasorult menetluskulude väljamõistmise osas.
5. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Ove Aasorult Eesti Vabariigi kasuks välja kriminaalmenetluse kulud summas 1320 eurot, määrates, et Ove Aasorg peab tasuma selle summa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 110 eurot. Menetluskulu tasumiseks vajalikud andmed on maakohtu otsuses. Kriminaalmenetluse kulud summas 1293,42 eurot jätta riigi kanda.
6. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
7. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
8. Määrata Advokaadibüroole Kersti Põld seoses vandeadvokaat Kersti Põllu poolt Ove Aasorule apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 644,16 eurot, sealhulgas käibemaks, ja jätta menetluskulu riigi kanda. 6