Obsah (7)

§ 454§ 231§ 361§ 464§ 465§ 221§ 660

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (vaheotsus aegumise vastuväite kohta) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ahti Kuuseväli Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht teatavaks13.12.2023, kell 13.00; Lubja tn 4, T

) § 452 lõikest 7 juhindudes avalikult teatavaks vaheotsuse resolutsiooni ja põhjendused. Käesolevaga vormistab kohus otsuse kirjalikult, juhindudes

§ 454lõikest 21. Kohtu põhjendused Hageja nõuete aegumisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) §-st 150, mille kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Aegumise vastuväite esitamisel tugineb kostja sellele, et 22.11.2015 sai hageja teada tema kohta ilmunud raamatust „Kaval Kilk ja kaksteist lolli. Pankrottimine kui uue aja hobusevargus.“ (dtl 137). Hageja ei ole selgesõnaliselt vaidlustanud kostja väidet ning vaidlustamise tahe ei ilmne ka hageja muudest avaldustest.

§ 231

lõike 4 kohaselt eeldab kohus kostja eelnimetatud väite omaksvõttu ning loeb hagi aegumise alguse päevaks 23.11.

1. 01.10.2018 esitas hageja kostja vastu hagi kohtusse (dtl 17). TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Seega loeb kohus hageja nõude aegumise peatunuks hagi esitamisest, s.o alates 01.10.
2. TsÜS § 160 lg 4 sätestab, et kohtumenetluse peatamise korral lõpeb nõude aegumise peatumine kolme aasta möödumisel poolte või kohtu poolt viimase protsessitoimingu tegemisest. Menetluse jätkamisel peatub aegumine uuesti. Selle normi kohaldamisel tuleb arvestada, et 15.01.2020 tegi kohus määruse (dtl 92) käesoleva asja menetluse peatamise kohta. Pooled määrust ei vaidlustanud. Viimaseks protsessitoiminguks, enne menetluse peatumist, oli kohtumääruse kätte toimetamine 16.01.
3. Kostja leiab, et tulenevalt eeltoodust ning asjaolust, et kohus tegi käesoleva menetluse uuendamise määruse 17.04.2023, olid hageja nõuded menetluse uuendamise ajaks aegunud. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et käesolev menetlus tuleb lugeda uuendatuks 01.11.2022, mil oli mõlemale menetlusosalisele kätte toimetatud 26.10.2022 koostatud kohtunõue (dtl 125), milles oli ühemõtteliselt väljendatud kohtu soov menetlusega jätkata. 26.10.2022 kohtunõue vastab vorminõuetele

§ 361

lg 1 sätestab, et kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.

§ 464lg 3 sätestab, et määrus, mida kohus ei tee kohtuistungil, tehakse kirjalikult.

26.10.2022 kohtunõue (dtl 125) oli vormistatud kirjalikult ning allkirjastatud kohtujuristi, Sandra Maide, poolt. Asjaolu, et kõnealuse dokumendi pealkiri oli kohtunõue, mitte kohtumäärus, ei ole käsitletav 2 vorminõude puudusena, vaid kuna selle sisuks oli menetlusosaliste teavitamine menetluse jätkumisest, tuleb kohtunõue lugeda kohtumääruseks

§ 361lõike 1 mõttes1.

26.10.2022 kohtunõue vastab sisunõuetele Vaidlustamisõiguseta määruste sisu kohta on seaduses (

§ 465

lg 1) sätestatud, et sellisest määrusest peab nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Kohtunõudest nähtub, et see on tehtud käesoleva tsiviilasja menetluse kohta. Kohtunõue on adresseeritud nii hageja kui kostja lepingulistele esindajatele, seega kõigile menetlusosalistele. Kohtunõudega määrati pooltele tähtaeg seisukoha esitamiseks selles, kas pooltel on taandusi asja lahendava uue kohtuniku suhtes ning kas menetlusosalised jäävad seni esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Samuti teavitas kohus menetlusosalisi sellest, et uus koosseis vaatab asja materjalid läbi esimesel võimalusel ja annab menetlusosalistele teada asja edasist käigust ning vajadusel täidab selgitamiskohustust. Menetluse jätkamise osas oli kohus küsinud poolte seisukohta varem, s.o 13.09.2022 e-kirjaga (dtl 97), milles palus pooltel oma seisukoht avaldada hiljemalt 19.09.2022. Lisaks sellele oli selleks ajaks ära langenud menetluse peatamise alus – jõustunud kohtulahend teises tsiviilasjas, mille tõttu käesolev menetlus oli peatatud. Kohus leiab, et 26.10.2022 kohtunõudes antud kohtu korraldustest ja selgitustest pidid pooled aru saama, et kohus on otsustanud jätkata asja menetlemist ning kohtu nõutud seisukohad olid vajalikud asja sisulise arutamise jätkamiseks, mitte menetluse uuendamise otsustamiseks. Kohtujuristil oli pädevus teha menetluse uuendamise määrus

§ 221

lg 3 sätestab, et vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädev muu kohtuametnik võib teha ka asja lahendamist ettevalmistava või muu korraldava määruse, mille peale ei saa edasi kaevata. Harju Maakohtu kodukorra § 8 lg 1 p 1 kohaselt on õigusteenistusse kuuluval kohtuteenistujal õigus allkirjastada korraldavat määrust, mille peale ei saa õigusaktidest tulenevalt edasi kaevata. Kohtujurist on õigusteenistusse kuuluv kohtuteenistuja.

§ 660

lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Seadus ei näe ette vaidlustamisõigust menetluse uuendamise määruse peale. Seega oli kohtujuristil pädevus teha menetluse uuendamise määrus.

§ 361

lg 3 sätestab, et menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. Kohtumäärus (26.10.2022 dtl 125) toimetati hageja esindajale kätte 01.11.2022 (kostja esindajale 27.10.2022). Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja nõuded ei ole aegunud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli Kohtunik 1 Vt sarnase olukorra kohta RKTKm 2-19-13966 p 14 3