← Eesti

2-23-3897/28

Obsah (7)§ 100§ 99§ 96§ 97§ 101§ 102§ 105

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-23-3897 4. juuli 2024, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised

) sätestatud korras ning ei osale hagejate ülalpidamisel. Seega leiavad hagejad, et kostja ei täida oma vanema hooldusõigusi ja hoolduskohustusi

mõttes. Poolte vahel puudub igasugune ülalpidamisleping. Kostja ei osale laste kasvatamises ehk lapsed elavad pidevalt hagejate seadusliku esindaja (ema) juures. Alates 01.02.2023 ei viibinud hagejad kostja elukohas ühtegi ööpäeva. Hagejate igakuised vajadused on hetkel järgmised: NG Toidukulud ~100 eurot Eluasemekulud (sh. kommunaalkulude osa) ~80 eurot Riided ja jalatsid ~75 eurot Hügieenitarbed ~50 eurot Kulud arendavate mängudele ja tarbetele ~50 eurot. DG Toidukulud ~100 eurot Eluasemekulud (sh. kommunaalkulude osa) ~80 eurot Riided ja jalatsid ~75 eurot Hügieenitarbed ~50 eurot Kulud arendavate mängudele ja tarbetele ~50 eurot. On ilmselge, et iga aastaga hakkavad loetletud kulud kasvama ja lisatakse uued Tulenevalt sellest esitavad hagejad hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. kulud. 3

(10)Tsiviilasi nr 2-23-3897 Hagejad on toonud välja elatiskalkulaatori abil väljaarvutatud elatise suuruse arvutuskäiku.
  1. Kohus
  2. märtsi
  3. a määrusega võttis hagi menetlusse (tl 26-27).
  4. Kostja hagi ei tunnista (tl 31). Kostja on seisukohal, et menetluskulusid peavad tasuma hagejad. Kostja ei teadnud sellest (?) ning kuna tal raha pole ja võlgu on, siis ei saa ta menetluskulusid maksta. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega ja ei soovi asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Alates 01.02.2023 elavad hagejad koos hagejate seadusliku esindajaga kostjast eraldi, sest kostja elab teises elukohas, ent ilmus 8.,
  5. ja
  6. kuupäeval. Alates 01.02.2023 ja siiamaani ei ole kostja maksnud hagejatele elatist perekonnaseaduse (

) sätestatud korras ning ei osale hagejate ülalpidamisel, sest oli töötu, küll aga alates

  1. aprillist 2023 leidis töö. Alates 01.02.2023 ei viibinud hagejad kostja elukohas ühtegi ööpäeva, sest kostja oli naisega tülis ja lapsi polnud võimalik ööbimisega kaasa võtta. Kostja ei ole nõus nõutud igakuise elatise suurusega, sest suurus on liiga suur, kostjal on palju võlgu. Kõik vajaliku võib kostja maksta lastele isiklikult või laste ema juuresolekul, misjärel saab selle hagejale üle anda.
  2. Kohus
  3. juuli
  4. a määrusega (tl 42-43) tagas hagi ja kohustas kostjat maksma tsiviilasja nr 2-23-3897 menetluse ajal hagejate ülalpidamiseks elatist 100 eurot kuus kummalegi, alates määruse tegemise päevast kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Elatist kanda iga kuu
  5. kuupäevaks J N pangakontole nr XXX.
  6. Hagejad ei esitanud seisukohta hagi vastuse kohta, vaid täpsustasid kohtule
  7. juulil 2023 esitatud menetlusdokumendis (tl 46-47) oma nõude raha tasumise pangakonto osas seoses nende seadusliku esindaja (laste ema) panga ja pangakonto muutmisega. Hagejad paluvad kohustada kostjat tasuma igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, J N pangakontole XXX iga kuu
  8. kuupäevaks. Muus osas jäid hagejad hagiavalduses esile toodud juurde.
  9. Hagejate lepinguline esindaja teatas
  10. mail 2024 (tl 55a) kohtule, et hagejad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
  11. Kohus
  12. mai 2024 määrusega (tl 161-164) määras vajalikud tähtajad kirjalikus menetluses. Ühtlasi andis kohus teada, et lisab asja materjalide juurde erinevatest vararegistritest saadud andmed hagejate vanemate varalise seisundi kohta. Ka andis kohus pooltele teada, et, määramaks hagejate vanemate varalist seisundi kindlaks, teeb kohus päringud ka Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale ja AS-ile Pensionikeskus. Samuti on kohus teinud osapooltele ettepaneku anda täiendavad selgitused ning sõlmida kompromissi.
  13. Pooled ei kompromissi ega täiendavaid avaldusi, seisukohti, selgitusi ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb seetõttu rahuldada. 4

(10)Tsiviilasi nr 2-23-3897 Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 nähtub, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hagejate isa (tl 12, 13). Seega, kostja on hagejate vanem ja hagejatele ülalpidamist andma kohustatud isik (

§ 96

) ning hagejad on ülalpidamist saama õigustatud isikud

§ 97p 2 tähenduses.

Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejad elavad kostjast eraldi ning kostja ei tasu elatist, seega rikub kostja hagejate ülalpidamiskohustust. Samuti puudub vaisdlus, et hagejad ei viibi kostja juures. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hagejad nõuavad kostjalt elatist

§ 101

lg 1 alusel arvutatud suuruses hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Alates hagi esitamisest 12. märtsil 2023

§ 101lg 1 alusel arvutatud elatise suurus on seega: 1.

Ajavahemikul 12.03.2023 – 31.03.2023 - kostja I elatis 215,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot); - kostja II elatis 183,29 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) ₌ 215,64 eurot – 32,35 eurot (hagejate vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu hageja II saab 15% vähendatud määra 215,64 * 0,85 (85%)).

  1. Ajavahemikul 01.04.2023 – 31.12.2023 - kostja I elatis 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot); - kostja II elatis on 221,28 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) ₌ 260,33 eurot – 39,05 eurot (15% võrra vähendatud määr 260,33 * 0,85 (85%)).
  2. Ajavahemikul 01.01.2024 – 31.03.2024 - kostja I elatis 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot); - kostja II elatis on 221,28 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) ₌ 260,33 eurot – 39,05 eurot (15% võrra vähendatud määr 260,33 * 0,85 (85%)).
  3. Alates 01.04.2024 5

(10)Tsiviilasi nr 2-23-3897 - kostja I elatis 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot); - kostja II elatis 244,56 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) ₌ 287,72 eurot – 43,16 eurot (15% võrra vähendatud määr 287,72 * 0,85 (85%)).

§ 101

alusel väljaarvutatav elatise suurus võib muutuda tulenevalt baassumma indekseerimisest ja perekonnaseaduse § 101 lg-te 3 ja 4 kohasest brutokuupalga muutusest ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kostja ei ole nõus nõutud igakuise elatise suurusega kuna see on liiga suur. Samuti kostjal on palju võlgu. Kostja ei osale hagejate ülalpidamisel, sest oli töötu, hakkas töötama alates 1. aprillist 2023. Kõik vajaliku võib kostja maksta lastele isiklikult või laste ema juuresolekul, misjärel saab selle hagejale üle anda.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101

lg 1 järgi eelduslikult sama sätte alusel arvutatud summa ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13 teine lõik ja seal viidatud kohtupraktika). Hagejad nõuavad elatist seaduses sätestatud miinimummääras, seega ei pea nad oma kulutuste suurust tõendama. Seetõttu puudub ka kohtul vajadus otsuses hagejate igakuiste kulutuste tõendatud suuruse kindlaks teha ja omasoodu igat kululiiki hinnata. Alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes

§-s 102 sätestatud alustel.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks töövõimetu või tal oleks teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Kostja varaline olukord 6

(10)Tsiviilasi nr 2-23-3897 Kostja varalise olukorra kindlakstegemiseks tegi kohus päringuid erinevatele registritele ja ametitele. Kinnistusraamatus pole andmeid kostjale kuuluvate kinnisasjade kohta. Äriregistris puuduvad andmed kostja kohta, et talle kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri. Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed, et kostjale kuuluks sõidukid või et ta oleks kolmandale isikule kuuluva sõiduki vastutavaks kasutajaks. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel (tl 65-70) algatati kostja vastu kokku neli täitemenetlust ja nendes moodustab nõuete suurus kokku 5476,42 eurot. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmetel (tl 60-64) töötas kostja viimati ajavahemikul 01.04.2023–31.10.2023 OÜ-s M kokana. Hagi vastusele lisatud Maksu- ja Tolliameti
  1. aprilli
  2. a teatisest (tl 32) nähtuvalt tehti ajavahemikul 11.2022–02.2023 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostjale väljamakseid OÜ W kokku 2575,14 eurot ja Tervisekassa kokku 221,49 eurot. Maksu- ja Tolliameti
  3. mai
  4. a teatisest (tl 180) nähtuvalt tehti ajavahemikul 01.09.2022– 30.04.2024 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostjale väljamakseid 12 858,90 eurot. Sellele lisatud TSD kokkuvõtetest (tl 137181-187) nähtuvalt tegid väljamaksed alljärgnevalt: -
  5. a novembris OÜ W 623,31 eurot, Tervisekassa 111,62 eurot, seega kokku 734,93 eurot; -
  6. a detsembris OÜ W 404,63 eurot, Tervisekassa 109,87 eurot, kokku 514,50 eurot; -
  7. a jaanuaris OÜ W590,98 eurot; -
  8. a mais OÜ M 689,92 eurot ja Eesti Töötukassa 38,92 eurot, kokku 728,84 eurot; -
  9. a juunis, juulis ja augustis OÜ M 689,92 eurot igakuiselt; -
  10. a septembris ja oktoobris OÜ M 701,52 eurot igakuiselt ja AS Pensionikeskus
  11. a septembris 3017,87 eurot; -
  12. a novembris OÜ M 1009,34 eurot; -
  13. a detsembris Eesti Töötukassa 87,77 eurot; -
  14. a jaanuaris ja veebruaris Eesti Töötukassa 302,31 eurot; -
  15. a märtsis Eesti Töötukassa 282,81 eurot; -
  16. a aprillis Eesti Töötukassa 270,32 eurot. AS-i Pensionikeskus
  17. mai
  18. a teatise (tl 193) kohaselt on A G nimel avatud pensionikonto ja ta on esitanud raha väljavõtmise avaldus. Väljamakse on teostatud alljägnevlt: 04.09.2023 04.09.2023 04.09.2023 14.09.2023 768.18 EUR Arest 2030.16 EUR Arest 138.95 EUR Arest 80.58 EUR Arest XXX kohtutäitur Andrei Krek XXX kohtutäitur Kristel Maalman XXX kohtutäitur Tatjana Afanasieva XXX kohtutäitur Tatjana Afanasieva Sotsiaalkindlustusameti
  19. mai
  20. a (tl 190) vastuse kohaselt ei ole A. G pensioni ja/või toetuseid alates 01.09.2022 kuni 28.05.2024 määratud. Eesti Töötukassa
  21. mai
  22. a teatise (tl 171) kohaselt Eesti Töötukassa otsusega nr TA230176139 on A G (XXX) töötuna registreeritud alates 15.11.
  23. A G on olnud ajavahemikul 01.09.2022–23.05.2024 töötuna/ tööotsijana arvel: töötu 27.06.2022–02.10.
  24. A G ei ole saanud ajavahemikul 01.09.2022–23.05.2024 töötutoetust. 7
(10)Tsiviilasi nr 2-23-3897 A G oli ajavahemikul 01.09.2022–23.05.2024 määratud töötuskindlustushüvitis perioodiks 22.11.2023–19.05.
  1. Väljamakseid on tehtud järgmistel kuupäevadel ja summas: Makse kp Algus kp Lõpp kp 22.05.2023 11.10.2021 14.10.2021 07.12.2023 22.11.2023 30.11.2023 08.01.2024 01.12.2023 31.12.2023 08.02.2024 01.01.2024 31.01.2024 07.03.2024 01.02.2024 29.02.2024 08.04.2024 01.03.2024 31.03.2024 08.05.2024 01.04.2024 30.04.2024 Summa 38,92 87,77 302,31 302,31 282,81 270,32 261,60 Ajavahemikul 01.09.2022–23.05.2024 ei ole A G töövõimet hinnatud. A G ei ole saanud ajavahemikul 01.09.2022–23.05.2024 töövõimetoetust. Kohus
  2. mai 2024 määruses (tl 161-164) tegi kostjale ettepaneku selgitada, millest ta elatub ja peab ennast ülal. Kostja kohtu ettepanekule ei reageerinud.

§ 102

lg-st 2 tulenevalt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja väikene sissetulek või sissetuleku puudumine ega võlad ei ole aluseks elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Küll kostja peab tegema kõik endast sõltuva vahendite hankimiseks oma laste ja enese ülalpidamiseks. Kostja leiab võimalust maksta välja võlad, seega peab ta leidma ka võimalust anda ülalpidamist oma lastele seadusega sätestatud miinimummääras ning elatise vähendamiseks alla

§ 101alusel arvutatud määra ei ole alust.

Eelneva alusel rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Hagejad paluvad kohustada kostjat tasuma igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, J N pangakontole XXX iga kuu 10. kuupäevaks. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva kindlaks. Kohus leiab, et tuleb rahuldada hageja tetaotlus.

§ 100lg-st 4 tulenevalt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Hagejate ema varaline olukord

§ 105lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.

Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega peab kohus analüüsima ka hagejate ema varalist seisundit ja võimekust anda hagejatele ülalpidamist. Kinnistusraamatus pole andmeid hagejate seadusliku esindajale J N kuuluvate kinnisasjade kohta. Äriregistris puuduvad andmed, et hagejate seadusliku esindajale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri. Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed, et hagejate seaduslik esindaja oleks kolmandale isikule kuuluva sõiduki vastutavaks kasutajaks. 8

(10)Tsiviilasi nr 2-23-3897 Transpordiameti liiklusregistri andmetel (tl 71) kuulub hagejate emale J N
  1. ehitusaasta sõiduauto FORD GALAXY alates
  2. aprillist
  3. Sõiduautole on seatud keelumärked kohtutäiturite poolt. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel (tl 72-160) algatati hagejate seadusliku esindaja vastu kokku üheksa täitemenetlust ja nendes moodustab nõuete suurus kokku 21 123,88 eurot. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmetel (tl 56-59) lahkus hagejate seaduslik esindaja
  4. mail 2024 töölt V AS-is ja
  5. mail 2024 töölt XXX korteriühistus. Kohus
  6. mai 2024 määruses (tl 161-164) tegi hagejatele ettepaneku selgitada, millest elatub nende ema ning peab ülal ennast, hagejaid ja sõiduautot. Hagejad ega nende esindajad kohtu ettepanekule ei reageerinud. Maksu- ja Tolliameti
  7. mai
  8. a teatisest (tl 173) ja sellele lisatud TSD kokkuvõtetest (tl 174-178) nähtuvalt tehti ajavahemikul 01.09.2022–30.04.2024 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hagejate emale väljamakseid 3153,65 eurot. Väljamakseid tegid Sotsiaalkindlustusamet, V AS, XXX korteriühistu. AS-i Pensionikeskus
  9. mai
  10. a teatise (tl 193) kohaselt on J N nimel avatud pensionikonto ja ta on esitanud raha väljavõtmise avaldus. Väljamakse on teostatud alljägnevlt: 03.05.2022 1566.00 EUR Raha väljavõtmine (RAVA) XXX 13.05.2022 86.26 EUR Täiendav väljamakse XXX 13.05.2022 1.01 EUR Täiendav väljamakse XXX. Sotsiaalkindlustusameti
  11. mai
  12. a (tl 190) vastuse kohaselt alates 01.09.2022 kuni 28.05.2024 määratud ning makstud: J N (XXX): - lapsetoetus perioodil 09.2022- 12.2022 igakuiselt kogusummas 120 eurot, - lapsetoetus perioodil 01.2023- 05.2024 igakuiselt kogusummas 160 eurot, - hinnatõusu leevendamise toetus 11.2022 kogusummas 100 eurot, - vanemahüvitist on 09.2022 makstud netosummas 640,64 eurot, - vanemahüvitist on 10.2022 makstud netosummas 623,20 eurot, - vanemahüvitist on 11.2022 makstud netosummas 640,64 eurot, - vanemahüvitist on 12.2022 makstud netosummas 392,40 eurot, - elatisabi on 08.2023 makstud kogusummas 380,64 eurot, - elatisabi on 09.2023- 11.2023 makstud igakuiselt kogusummas 200 eurot. N G (XXX): - puudega lapse toetus määratud alates 27.12.2023 summas 138,08 eurot kuus. D G (XXX): - ei ole määratud. Eesti Töötukassa
  13. mai
  14. a teatise (tl 171) kohaselt Eesti Töötukassa otsusega nr TA220173063 on J N (XXX) töötuna registreeritud alates 21.11.
  15. J N on olnud ajavahemikul 01.09.2022–23.05.2024 töötuna/tööotsijana arvel: tööotsija 14.11.2022–20.11.
  16. J N sai ajavahemikul 01.09.2022–23.05.2024 talle määratud töötutoetust perioodil 28.11.2022– 24.08.
  17. Väljamakseid on tehtud järgmistel kuupäevadel ja summas: Makse kp Algus kp Lõpp kp Summa 13.01.2023 28.11.2022 12.01.2023 446,88 10.02.2023 13.01.2023 09.02.2023 295,40 09.03.2023 10.02.2023 08.03.2023 284,85 9
(10)Tsiviilasi nr 2-23-3897 29.03.2023 26.04.2023 17.05.2023 15.06.2023 13.07.2023 11.08.2023 07.09.2023 09.03.2023 29.03.2023 26.04.2023 17.05.2023 15.06.2023 13.07.2023 11.08.2023 28.03.2023 25.04.2023 16.05.2023 14.06.2023 12.07.2023 10.08.2023 24.08.2023 211,00 295,40 221,55 305,95 295,40 305,95 147,70. J N ei ole saanud ajavahemikul 01.09.2022–23.05.2024 töötuskindlustushüvitist. Ajavahemikul 01.09.2022–23.05.2024 ei ole J N töövõimet hinnatud ega ta saanud ajavahemikul 01.09.2022– 23.05.2024 töövõimetoetust. Hagejate ema varaline olukord on kehv, aga kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hagejad oleksid näljas, et nendel ei oleks riideid olemas jne, millest on kohtu hinnangul järeldada, et hagejad on ema poolt vajaminevaga kindlustatud. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja

§ 102alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes. MENETLUSKULUD Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.