4-12-6496/2

Väärteoasi nr.4-12-6469 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.detsembril 2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-6469 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Väärteoasi R.E väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi. Menetlusalune isik R.E isikukood xxxxxxxxxxx, kodakondsus: EV kodanik, elukoht: XXX, alates 10.12 X OÜ, hetkel ei tööta. Raivo Bergson Kaitsja Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklustalitusmenetlus esindaja Hannes Küünarpuu Süüdi tunnistada R.E Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel arest 15 (viisteist) päeva. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 06.12.2012.a. kell 15.28 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo poolt on 06.12.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1321006 selle kohta, et R.E 06.12.2012 kell 15:28 Kõue vald, Harju maakond, TALLINN - TARTU - VÕRU - LUHAMAA, 60 km juhtis mootorsõidukit BMW 525 registrimärgiga xxxxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 20.12.2011 kuni 19.12.2012, Juhtis mootorsõidukit kiirusega 118+-4km/h, lubatud 90 km/h, ületas mitte vähem kui 24km/h. R.E rikkus LS § 90 lg 1 p 1, § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi ettenähtud väärteod. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 07.12.2012.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Kohtuväline menetleja ja kaitsja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik R.E kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb oma ütluste juurde. Kahetseb väga. Eile arutati Paide kohtumaja tema väärteoasju ja karistati arestiga 8 päeva, kuid lubab enam mitte nii käituda. Pidi tüdruku tööle viima, teab, et on olemas ka muud võimalused tööle sõitmiseks. On arestiga nõus, kuid palub seda edasi lükata, mitte määrata kohesele ärakandmisele, kuna alates 10.12.2012.a. on võimalik asuda tööle ja saab hakata tasuma ka trahve. Kaitsja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning leidis, et isik tunnistab end süüdi, seega palub karistada leebema karistusega kui seda palus kohtuväline menetleja. On võimalus alates 10.12.2012.a. asuda tööle, kahetseb toimepandut. Kaitsja on keerulises olukorras, kuna peab möönma, et tõepoolest eile arutati tema kaitselause väärteoasju maakohtus Paide kohtumajas ja täna tegi kohus otsuse ning karistas 8 päevase arestiga. Samas palub kaitsja aresti kandmist mitte pöörata kohesele täitmisele, kuna tõepoolest tema kaitsealune saab asuda tööle alates 10.12.2012.a. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et R.E tuleks karistada LS § 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi arestiga 22 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Ka eelnev arest 8 päeva ei ole mõjutanud õiguskuulekale käitumisele, kuna peale kohtuistungit asus taas juhtima sõidukit, mis näitab isiku suhtumist õiguskorda. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü täieliku omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.2); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, millest nähtub, et isiku tunnistab end süüdi temale inkrimineeritud väärtegudes (t lk.3); liiklusjärelevalve kiirumõõteseadme kasutamise protokoll, millega tuvastatud lubatud sõidukiiruse ületamine ( t lk. 5); Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et juhtimisõigus on äravõetud 20.12.2011.a. kuni 19.12.2012.a. ( t lk. 7); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ( t lk.10); teatisega ( t lk.11-14) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. R.E ´le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada R.E edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, R.E ´t ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. R.E kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel R.E ´ le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. R.E näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust. R.E on varem karistatud samasuguse väärteo eest, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt R.E suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte 2 lühiajaliselt, arvestades toimepandud tegusid ja süü suurust. Ka eelnev karistus aresti näol ei ole avaldanud menetlusalusele isikule mõju, kuna isiku suhtes oli alles 07.12.2012.a. kohaldatud karistusena 8 päeva aresti Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt ( t lk.15), kuid see ei takistanud isikul jätkamast samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega peab olema mõistetud karistus suurem. Samas ei pea kohus vajalikuks karistada isiku ka maksimummääras, vaid see võib jääda sanktsiooni keskmise määra lähedale. Kuigi R.E ei ole taotlenud tema karistuse asendamist üldkasuliku tööga, peab kohus siiski märkima järgmist. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Üldkasulik töö lähtub põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. R.E ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna R.E on süstemaatiliselt pannud toime väärtegusid ning teda on ka eelnevalt karistatud arestiga ( t lk.14), kuid aresti asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks, kuid R.E suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut väärtegu ja süüdlase isikut, kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. R.E arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid arest. Kohtul puudub igasugune usk, et R.E suudaks vabaduses viibides hoiduda uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest Samuti leiab kohus, et eripreventiivses mõttes tuleb karistus täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest. Samuti leiab kohus, et R.E suhtes ei esine KarS § 66 lg 1 toodud aluseid karistuse kandmiseks ositi. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik 3