← Eesti

2-21-20190/42

Obsah (11)§ 376§ 363§ 423§ 168§ 663§ 667§ 392§ 436§ 367§ 173§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 16.08.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-20190 Kohtuasi

) § 363 lg 1 p 1 järgi hagi ese. Hagi eseme all mõistetakse hageja protsessuaalset taotlust, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis (RKTKm 31.03.2014, 3‑2-1-16-14, p 13). 28.12.2021 hagiavalduses palusid hagejad lõpetada kinnisasja kaasomandi. 24.10.2023 menetlusdokumendis palusid hagejad jagada pärandvara. Seega, erinevalt esialgses hagis esitatud nõudest lõpetada kaasomand, asusid hagejad viimastes menetlusdokumentides nõudma pärandvara jagamist. Kuigi hagiavalduses ning 24.10.2023 menetlusdokumendis on hagejate nõuded esitatud sarnases sõnastuses, mis on seletatav sellega, et pärandvara jagamisel kohaldatakse pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 2 järgi kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, sisaldub hagejate viimastes menetlusdokumentides uus protsessuaalne taotlus – kaasomandi lõpetamise asemel pärandvara jagamise nõue. Seega on hagejad muutnud 24.10.2023 menetlusdokumendis hagi eset. Üleminek kaasomandi lõpetamise nõudelt pärandvara jagamise nõudele ei ole hinnatav

§ 376lg 4 p-des 2 või 3 nimetatud olukorraga, mida ei loeta hagi muutmiseks.

Hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on

§ 363lg 1 p 2 järgi hagi alus.

Hagi aluse all mõistetakse neid hageja esitatud asjaolusid tegeliku elujuhtumi (elulise sündmuse) kohta, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude (RKTKM 31.03.2014, 3‑2‑1-16-14, p 13). 28.12.2021 hagiavalduses tõid hagejad faktilise asjaoluna välja, et vaidlusalune kinnisasi kuulub nende ja kostjate kaasomandisse, tuues mh välja ka iga hageja ja kostja mõttelise osa suuruse ühises asjas. 24.10.2023 menetlusdokumendist järeldub pigem see, et pärandvara on jagamata ja kinnisasi kui pärandvara ühisusele kuuluv asi on kõikide kaaspärijate ühisomandis (ei ole teada iga kaaspärija mõttelise osa suurus kinnisasjas). Seega on kohtu ette toodud uued faktilised 3 2-21-20190 asjaolud. Kohtu hinnangul ei ole tegemist

§ 376lg 4 p-s 1 sätestatud olukorraga, mida ei loeta hagi muutmiseks.

9.1.2. Hagejatel ei ole õigust muuta korraga nii hagi alust kui ka hagi eset. Ka juhul, kui hagejad oleksid muutnud üksnes hagi alust või eset, ei ole kostjad sellega

§ 376

lg 1 järgi nõustunud ning pole alust anda hagi muutmiseks kohtu nõusolekut, sest see ei võimaldaks lahendada hagi eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Kuigi hagejate 24.10.2023 menetlusdokumendis kajastatud asjaolud kattuvad osaliselt algses hagis esitatuga, eeldaks hagejate uue nõude menetlemine kostjatelt täiendavate seisukohtade esitamist nende asjaolude kohta, mida ei ole seni käsitletud. 9.2. Hagi kaasomandi lõpetamiseks tuleb jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Pärandvara kuulub Pär

S § 147 järgi kaaspärijatele ühiselt, st kaaspärijad on pärandvaras olevate asjade ühisomanikud ja need kuuluvad kaaspärijatele üheaegselt kindlaks määramata osades. Kaaspärijale ei kuulu mõttelist osa pärandvara hulka kuuluvatest üksikutest esemetest, mistõttu ei või ta pärandvara hulka kuuluvaid üksikuid esemeid iseseisvalt käsutada. Pärandvara ühisus kaaspärijate vahel kestab kuni pärandvara jagamiseni. Alles pärandvara jagamisel selgub, millised üksikud esemed jäävad igale kaaspärijale. Seni väljendub iga kaaspärija õiguslik positsioon peamiselt õiguses saada pärandvara jagamisel PärS § 152 lg 2 kohaselt enda pärandi murdosale vastavas ulatuses esemeid kogu pärandist (RKTKo 24.03.2021, 2-18-18277, p 17). Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et hagejad I–III ja kostjad pärisid IN vara ning kuna kõiki pärijaid ei õnnestunud välja selgitada, määras kohus IN pärandvara ²/16 mõttelise osa hooldajaks Ivo Mahhovi. IN pärandvara ei ole kaaspärijate vahel jagatud, st pärijate ühisus ei ole lõppenud ning kinnisasi ei kuulu pärijate kaasomandisse. Hagejad on kaaspärijad ja pärandvara hulka kuuluv kinnisasi ühisomandis (kindlaksmääramata osades), mitte kaasomandis. 9.3. Menetluskulud tuleb jätta

§ 168lg 2 ja § 165 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda.

Hagejad on vältimatud kaashagejad. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

  1. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada. 10.
  2. Määruskaebuse väidete kohaselt leidis maakohus vääralt, et hagejad muutsid 24.10.2023 menetlusdokumendis hagi alust ja eset. Hagejad ei muutnud hagi eset. Algses hagiavalduses ja 24.10.2023 menetlusdokumendis esitatud nõuete sõnastus (p-d 2.1 ja 2.2) langeb kokku. Hagejad täpsustasid üksnes nõude õiguslikku kvalifikatsiooni. Kuna pärandvara jagamist reguleeriv PärS § 152 lg 3 viitab kaasomandi lõpetamise sätetele, on hagi ese sõnastatud korrektselt ka pärandvara jagamise puhul. Hagejad ei esitanud uusi faktilisi asjaolusid ega muutnud seeläbi hagi alust. Asjaolu, et kinnisasi kuulus pärijatele ühis- mitte kaasomandina, oli algusest peale teada ning nähtus hagiavaldusele lisatud tõenditest. Kaasomandi lõpetamise asemel ühisomandi lõpetamise nõudmist saab pidada nõude ebaoluliseks laiendamiseks, mis ei kujuta endast hagi muutmist. Hagi alus ja ese ei muutu, kui hageja jääb algselt esitatud menetlusliku nõude ja asjaolude juurde, kuid muudab hagi 4 2-21-20190 rahuldamise põhjendamiseks õiguslikku käsitust. Hagejad üksnes täpsustasid, et nad tuginevad kaasomandi lõpetamise sätetele PärS § 152 lg 3 kaudu ega muutnud õiguslikku kvalifikatsiooni. 10.
  3. Maakohus jättis vääralt hagi muutmiseks nõusoleku andmata. Siinse menetluse jätkamine on otstarbekas. Kuna pärandvara jagamisele kohaldatakse kaasomandi lõpetamise sätteid, ei eelda muudetud hagi menetlemine senisest erinevaid menetlustoiminguid ega teki uute tõendite esitamise kohustust. Siiani esitatud seisukohad on asjakohased, neid saab kasutada ja neid on vaja vaid täiendada. Kohus ja menetlusosalised on asja materjalidega tuttavad. Menetluse jätkamine hoiab kokku kulusid. Nõusoleku andmisest keeldumine on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega, sest see viiks uue identse pärandvara hulka kuuluva asja jagamiseks kvalifitseeritud kohtuvaidluseni, kus tuleks teha kõik samad menetlustoimingud. Arvestades seda, et kohus võttis hagi menetlusse ning menetles seda peaaegu kaks aastat, enne kui hagiavalduse lisadele tähelepanu pööras, õigustab hagi muutmiseks nõusoleku andmist ka menetlusosaliste õigustatud ootus, et asja menetlemine on esitatud kujul võimalik.
  4. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde ja nõustudes maakohtu põhjendustega. Menetluse edasine käik
  5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada.

Asi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks samas staadiumis, kus see oli enne hagi läbi vaatamata jätmist.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et hagejad muutsid 24.10.2023 menetlusdokumendis hagi eset ja alust. 14.
  2. Maakohus juhtis õigesti tähelepanu sellele, et hagi esemeks on

§ 363

lg 1 p 1 järgi hageja selgelt väljendatud nõue, s.o protsessuaalne taotlus, millega hageja taotleb kindla sisuga otsuse tegemist. Maakohus jättis aga arvestamata, et hagi ese ei ole nõue materiaalõiguslikus mõttes. Haginõudest peab nähtuma õiguslik tagajärg, mida hageja kohtuotsusega soovib saavutada. Seejuures ei ole hagi ese seotud materiaalõigusliku nõude alusega ning üks menetluslik nõue võib hõlmata mitut kumulatiivset või alternatiivset materiaalõiguslikku nõudealust (vt

II komm

(2017), § 363, p 3.2.2.1 alapunktid a ja b, p 3.2.2.7.a). Siinses asjas taotlesid hagejad algses hagiavalduses kinnisasja kaasomandi lõpetamist selle avalikul enampakkumisel müümise ja vastavalt kaasomanike mõtteliste osade suurusele saadud raha jagamise teel. 24.10.2023 menetlusdokumendis esitatud menetluslik nõue erines algselt esitatud nõudest üksnes selle poolest, et hagejad palusid kinnisasja kaasomandi lõpetamise asemel kinnisasja ühisomandi lõpetamist. Lisaks täiendasid hagejad 31.10.2023 menetlusdokumendis hageja III nõuet talle müügist saadud raha jagamise osas, märkides hageja III osaks ¹/16 (algses hagiavalduses oli hageja III osa ilmselt ekslikult märkimata jäänud). Muus osas oli hagejate menetluslik taotlus sama: müüa vaidlusalune kinnisasi enamapakkumisel ja jagada saadud raha menetlusosaliste vahel vastavalt taotluses märgitud 5 2-21-20190 murdarvule. Seega oli hagejate menetluslikuks nõudeks kogu maakohtu menetluse vältel kinnisasja müümine avalikul enampakkumisel ja saadud rahast osa väljamaksmine hagejatele ning hagejad ei muutnud hagi eset. Eeltoodud järeldust ei muuda ka see, et hagejad pidasid oma nõuet algselt kinnisasja kaasomandi lõpetamise nõudeks ning hiljem pärandvara hulka kuuluva kinnisasja jagamise nõudeks. Nagu ülal märgitud, võib kohtule esitatud menetlusliku nõude rahuldamine olla võimalik erinevatel materiaalõiguslikel alustel. Kohus peab küll

§ 392

lg 1 p 3 järgi selgitama eelmenetluses välja poolte õiguslikud väited esitatud nõuete kohta, kuid

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes poolte esitatud õiguslike väidetega seotud.

Seetõttu võib hageja õiguslikke väiteid menetluses vabalt muuta (vt ka

II komm

(2017), § 367, p 3.4.1.a). 14.2. Hagi alust puudutavalt juhtis maakohus õigesti tähelepanu sellele, et hagi aluseks on

§ 363

lg 1 p 2 järgi nõude aluseks olevad faktilised asjaolud, s.o asjaolud tegeliku elujuhtumi ja elulise sündmuse kohta, mille tuvastamisega seob hageja oma nõude. Maakohus jättis aga ka hagi aluse puhul tähelepanuta selle, et hagi aluseks olevaid asjaolusid tuleb eristada õiguslikest väidetest. Kohtumenetluses peab hageja esitama kohtule asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning kohus peab andma esitatud asjaoludele õigusliku hinnangu. Juhul, kui asjaolud on esitatud puudulikult, peab hagejal olema võimalik asjaolusid edasises menetluses täiendada ning kohus peab selleks andma hagejale võimaluse (vt

II komm

(2017), § 363, p-d 3.2.3.1.a ja 3.2.3.2.a). Seejuures ei peeta esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid,

§ 367lg 4 p 1 järgi hagi muutmiseks.

Siinses asjas tõid hagejad algses hagiavalduses esile, et kinnisasi on menetlusosaliste kaasomandis ja igale menetlusosalisele kuulub teatud suurusega mõtteline osa sellest, kinnisasi on kostjate kasutuses ning kostjad on huvitatud kinnisasja väljaostmisest, kuid madalama hinna, mitte õiglase hüvitise eest. Seejuures tõid hagejad nõude õigusliku alusena esile asjaõigusseaduses sisalduvad kaasomandi lõpetamise sätted. Olukorras, kus maakohus leidis, et kaasomandi lõpetamise nõue võib olla

§ 423

lg 2 p 2 tähenduses õiguslikult perspektiivitu, sest kinnisasi kuulub menetlusosaliste kui kaaspärijate ühisomandisse ega kuulu menetlusosaliste kaasomandisse, juhtis maakohus 19.10.2023 kirjas õigesti hagejate tähelepanu selle õiguslikule hinnangule. Arvestades seda, et hagejad nõustusid 24.10.2023 menetlusdokumendis maakohtu õigusliku käsitusega, parandasid hagejad sellega oma õiguslikke väiteid, mida ei saa

§ 367lg 4 p 1 järgi pidada hagi muutmiseks.

Kuigi ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagejad toonud siiani selgelt esile kõiki nõude rahuldamise aluseks olevaid täiendavaid faktilisi asjaolusid (sh seda, et hagejad ja kostjad on tunnistatud surnud isiku kaaspärijateks vastavates mõttelistes osades ning nad on kantud kaaspärijatena vaidlusaluse kinnisasja ühisomanikena kinnistusraamatusse), saab maakohus vajadusel paluda hagejatel hagi alust selles osas täiendada. Ringkonnakohtu hinnangul saab selliste asjaolude täiendavat esile toomist pidada faktiliste asjaolude täiendamiseks, mida ei saa lugeda

§ 367

lg 4 p 1 järgi hagi muutmiseks, sest sellega ei muudeta hagi põhilisi asjaolusid (sh seda, et kinnisasi kuulub menetlusosalistele ühiselt). 14.

  1. Ülaltoodut arvestades pidas maakohus ekslikult hagejate I–III 24.10.2023 menetlusdokumenti, millega 25.10.2023 ühines ka hageja IV, hagi eseme ja aluse lubamatuks muutmiseks ja jättis selle arvestamata. 6 2-21-20190
  2. Lisaks märgib kolleegium, et ka juhul, kui hagejate 24.10.2023 menetlusdokumenti saaks pidada hagi eseme või aluse muutmiseks, väljus maakohus kaalumise piiridest, kui leidis, et kohtul ei oleks

§ 376

lg 2 järgi alust nõustuda hagi aluse või eseme muutmisega.

§ 376

lg 2 järgi nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Mõjuva põhjuse olemasolu hindab kohus kaalutlusõiguse alusel. Seejuures tuleb mõjuva põhjuse hindamisel lähtuda sellest, kas objektiivselt on hagi muutmine mõlema poole ja õigusemõistmisega seotud avalikke huve arvestades otstarbekas. Kui hagi muutmine hageja taotletud viisil võimaldab lahendada sisulise vaidluse poolte vahel lõplikult, saavutada õigusrahu ning vältida uute kohtumenetluste algatamist, saab pidada hagi muutmist otstarbekaks ja kohus peaks selleks nõusoleku andma (vt

komm

(2017), § 376, p 3.3.3.a). Siinses asjas tõid hagejad asjakohaselt määruskaebuses esile, et maakohus jättis hagi muutmise lubamiseks mõjuvat põhjust hinnates olulised asjaolud tähelepanuta, sh arvestamata, et siinses asjas täiendavate asjaolude ja seisukohtade esitamise korral saab asja lahendada kiiremini ja säästlikumalt. Sama menetluse jätkamine on siinses asjas otstarbekas nii menetlusosaliste kui ka kohtu vaates. 16. Arvestades seda, et hagejad ei muutnud 24.10.2023 menetlusdokumendis hagi eset, kuid parandasid õiguslikke väiteid ja võivad täiendada hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, ei saa hagejate hagiavaldust koos 24.10.2023 täiendustega pidada

§ 423

lg 2 p 2 alusel õiguslikult perspektiivituks ning maakohtul ei olnud alust jätta hagi läbi vaatamata. Riigikohus on leidnud, et hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 03.03.2014, 3-2-1-193-13, p 12 ja 13.09.2017, 2-16-17452, p 11). Siinsel juhul see nii ei ole. Kaaspärija võib PärS § 152 lg-te 1 ja 3 ning asjaõigusseaduse § 77 lg 2 järgi nõuda pärandvara jagamist, sh pärandvarasse kuuluva asja ühisomandi lõpetamist avalikul enampakkumise müügi ja saadud raha jagamise teel. 17. Ülaltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks samas staadiumis, kus see oli enne hagi läbi vaatamata jätmist. 18.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus, vastavalt asja läbivaatamise tulemusele. 19. Kuna ringkonnakohus ei jäta hagi läbi vaatamata ega tee

§ 427

I lause tähenduses lahendit, mis võimaldaks esitada Riigikohtule määruskaebuse, ei saa määruse peale määruskaebust esitada (vt ka RKTKm 21.02.2018, 2-14-7385, p 13). (allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.