Obsah (7)

§ 88§ 33§ 28§ 84§ 55§ 68§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2024.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-23-16266 Tsiviilasi A S hagiavaldus Mellog Trans OÜ

§ 88lg 1 p 3 alusel.

Kanne on tehtud tagasiulatuvalt 04.09.2023.a. Hageja oli veel 04.09.2023.a tööl ja alates 05.09.2023.a. oli hageja töövõimetuslehel.

1. Kogu töösuhte perioodil ei kasutanud töötaja puhkust seega on töötajal õigus puhkusehüvitisele 10,66 päeva osas. Töötasu oli kokku lepitud miinimumpalgas. Töötaja nõuab palka ajavahemiku 01.08.2023 kuni 04.09.2023.a. eest. Töötaja haigestus 05.09.2023.a. ja oli töövõimetuslehel kuni 11.09.2023.a. Kostja vastus
2. 07.03.2024.a. kostja vastuses Mellog Trans OÜ esitatud hagi ei tunnista. Hageja proovib jätta muljet, et ütles töölepingu üles alles 03.10.2023.a tegelikult saatis ta 04.09.
3. sõnumi, et on haige ja peale haiguslehte tööle enam ei tule. Tegemist on töölepingu rikkumisega töötaja poolt. Sellest tekkis tööandjale kahju, kuna otsida tuli asendustööjõud. Selles osas soovib kostja esitada vastuhagi summas 1 200 eurot. Tunnistaja I. T teab tõendada, et töölepingu rikkumise põhjuseks ei olnud terviserike, vaid ootamatult saadud parem tööpakkumine. Tunnistaja saab kinnitada, et hageja asemel otsiti ajutine töötaja ja selle töö eest tasuti. Kostja palub tõendina välja nõuda hageja terviseandmed, et tõendada, et hagejal puudus terviserike. Kohtuotsuse põhjendused
4. Hageja ja kostja vaidlevad hageja töötasu üle perioodil 01.08.2023 kuni 04.09.2023.a. summas 794,05 eurot. Vaidlus on ka puhkusehüvitise üle summas 228,07 eurot ja haigushüvitise üle summas 66,88 eurot. Kostja ei ole ühelegi konkreetsele faktiväitele vastuväiteid esitanud. Kostja on märkinud, et ei tunnista hagiavaldust.
5. Töölepingu seaduse (

) § 1 lg 1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Hageja on menetluses esitanud nõude, et kostja on jätnud talle tasumata töötasu perioodi 01.08.2023 kuni 04.09.2023.a. eest. Hageja väidetel lepiti tööle asumisel kokku miinimumpalgas /dtl 131/. Kostja nimetatud faktiväitele vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja on esitanud konto väljavõtte, kust nähtub palga laekumine kostjalt /dtl 30-47/. Kostja on maksnud hagejale palka 07.06.2023.a. summas 412,99 eurot, 06.07.2023.a. summas 689,92 eurot, 04.08.2023.a. summas 689,92 eurot /dtl 34, 38, 41/. Rohkem makseid hageja konto väljavõttelt ei nähtu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5 lg 2 kohaselt peab kumbki poolt tõendama neid väiteid ja vastuväiteid, millele ta tugineb.

§ 33

lg 1 järgi tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks 3 ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega.

§ 33

lg 4 sätestab, et tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hageja pangakonto, mille väljavõte on kohtule esitatud, on sama numbriga, mis hageja on kostjale saatnud 27.05.2023.a. /dtl 139/. Eeltoodud tõendite alusel on hageja tõendanud, et ta sai kostjalt viimati töötasu juuli kuu eest, mis laekus 04.08.2023.a. Kostja vastavalt

§ 28

lg 2 p 2 ei ole tõendanud, et ta on täitnud oma töölepingu järgse kohustuse töötasu maksmiseks.

1. Augusti töötasu vastavalt kehtivale töötasu alammäärale oli 725 eurot kuus tulenevalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusest nr
2. Septembris 2023.a. oli perioodil 01.09.2023 kuni 04.09.2023.a kaks tööpäeva. Kokku oli septembris 2023.a. tööpäevi
3. Seega oli hageja töötasu septembris 2023 kahe päeva eest 69,05 eurot. Kokku on hageja töötasu, mis kostja on jätnud talle välja maksmata summas 794,05 eurot (725+69,05). Kostja on maksnud hagejale töötasu 4, 6 ja 7 kuupäeval. Seega muutus hageja töötasu nõue augusti kuu eest sissenõutavaks hiljemalt
4. septembril 2023.a.
5. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et hageja saatis talle
6. septembril 2023.a. sõnumi, milles teatas, et on alates 05.09.2023.a. haiguslehel ja soovib töölepingu lõpetamist, kuna tervislik seisund ei võimalda töötamist /dtl 139/. Poolte vahel puudub vaidlus, et pärast
7. septembrit 2023.a. hageja tööle enam ei ilmunud. Kostja on seisukohal, et töötajal puudus terviserike. Hageja on tõendina esitanud töövõimetuslehe andmed, mille kohaselt oli ta töövõimetuslehel perioodil 05.09.2023 kuni 11.09.2023.a. Seega on hageja tõendanud oma töövõimetust. Kostja on kohtule esitatud kirjalikus vastuses kinnitanud, et sai aru, et hageja ei tule pärast töövõimetuslehe lõppemist tööle /dtl 192/. Eeltoodust tuleneb, et poolte töösuhe lõppes 11.09.2023.a.

§ 84

lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Seega pidi kostja hagejale tasuma töötasu septembri 2023.a. eest hiljemalt 11.09.2023, samuti tasumata augusti tasud, mis oli muutunud sissenõutavaks juba 07.09.2023.a. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu saamata jäänud töötasu nõudes summas 794,05 eurot. 12. Hageja töösuhe kostjaga oli perioodil 15.05.2023 kuni 11.09.2023.a.

järgi töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

§ 55

kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 68

lg 4 sätetel tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Hageja töötas kostja juures kokku 120 kalendripäeva (15.05.2023 kuni 11.09.2023). Seega on hagejal õigus saada puhkust 9,2 kalendripäeva (120/365*28).

§ 70

lg 1 sätetel töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu.

1. Vabariigi valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 91 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 3 kohaselt kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu 4 sissenõutavaks muutunud. Seega tuleb hageja puhkusetasu arvutamisel võtta aluseks mai, juuni, juuli ja augusti kuu töötasud kokku summas 2 603,41 eurot (428,41+725+725+725). Hageja keskmine kalendripäevatasu on 24,79 eurot (2 603,41/105). Puhkusehüvitis on summas 228,07 eurot (9,2*24,79). Puhkusehüvitis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2. Kohus on kohtuotsuse punktis 12 märkinud, mille alusel loeb tõendatuks hagejal terviserikke perioodil 05.09.2023 kuni 11.09.2023.a. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 122 lg 1 sätestab, et tööandja maksab töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis). TTOS § 122 lg 4 järgi tööandja maksab haigushüvitist, kui töötaja on tööandjat elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teavitanud või töötaja on tööandjale paberil haiguslehe või teda välisriigis ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõendi (edaspidi tõend) esitanud hiljemalt
3. kalendripäeval alates haiguslehel või tõendil märgitud töö- või teenistuskohustusi täitma asumise päevast. Hageja teavitas haiguslehele jäämisest 04.09.2023.a. Haigusleht lõppes 11.09.2023.a. Kostja ei ole tõendanud, et ta on täinud haigushüvitise maksmise kohustuse. Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 4 lg 1 ja 3 alusel on hageja haigushüvitise keskmine kalendripäevatasu 23,88 eurot (2 603,41/109). 70% keskmisest kalendripäevatasust on 16,72 eurot. Kokku haigushüvitis, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista on 66,88 eurot (4*16,72). Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista haigushüvitis summas 66,88 eurot.
4. Kohus rahuldab hageja nõude täies ulatuses, mõistes kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 794,05 eurot, puhkusehüvitise summas 228,07 eurot ja haigushüvitise summas 66,88 eurot.
5. Tsiviilasja hinnaks on 1 089 eurot TsMS § 124 lg1 ja 134 lg 1 järgi.
6. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud kostja kanda, kuna otsus on tehtud kostja kahjuks. Kui hageja soovib menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, siis tuleb hagejal esitada menetluskulude nimekiri kohtule 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kostjal on õigus esitada seisukoht hageja menetluskulude nimekirjale 7 päeva jooksul arvates menetluskulude nimekirja kättetoimetamisest kostjale. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5