alusel, koos
Pankrotihalduri hinnangul on menetluse edasine jätkamine perspektiivitu, menetluses on selgunud, et puuduvad muud täiendavad võimalused pankrotivara moodustamiseks. Puudub vara pankrotimenetluse edasise menetlemise kulude katteks.
Pärast
lg 2 nimetatud toimingute tegemist peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid (
Kohus lõpetab pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks (
7. Pankrotihaldur on esitanud kohtule teate, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohtule esitatud andmed kinnitavad seda. Pankrotihaldur on avaldanud, et võlgniku pärandvaras puudub igasugune vara. Järelikult puuduvad ka vahendid menetluse kulude katmiseks ning esineb raugemise olukord. Kuna vara puudub, ei ole pankrotihaldur saanud teha
Raugemise vältimiseks määras kohus
lg 6 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. 8. Pankrotimenetluse lõpetamist raugemisega ei välista praegusel juhul
lg 41, mille kohaselt tuleb enne menetluse raugemisega lõpetamist kinnitada võlausaldajate nimekiri, kui tegemist on füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlusega ning isiku suhtes on algatatud ka kohustustest vabastamise menetlus. Kohus lõpetas 26.06.2024 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, mistõttu ei ole viidatud säte asjakohane ning puudub vajadus kohustustest vabastamise menetluse jaoks fikseerida võlausaldajate ringi ja nende nõuete suurusi. 9. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada
Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (
10. Kuna käesolevas asjas ei ole menetluse lõpetamise hetkeks toimunud nõuete kaitsmist, ei ole kohtul ka võimalik märkida määruses, millises osas on võlausaldajate nõuded tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite (
11. Kohus vabastab menetluse lõpetamise tõttu ka pankrotihalduri (
Menetluskulud 12.
lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku pärandvara kanda. 2 13.
lg 1 p 3 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas halduri tasu.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui TsMS § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 14. Kohus kuulutas käesoleval juhul võlgniku pankroti välja FIMS § 45 lg 2 alusel, s.o sõltumata raugemise olukorrast koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgniku pärandvaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks (vt ülal, p 7). Halduri tasu tuleb seega
lg 11 kohaselt määrata
15. Halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (
Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (
16. Pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu määramiseks, kulutuste hüvitamist haldur ei taotle. Haldur palub määrata oma töötasuks 462 eurot (lisandub käibemaks). Haldur on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (
Kohus leiab, et arvestades käesoleva menetluse ning kohtule esitatud toimingute sisu, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 66 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab halduri tasuks 462 eurot, koos käibemaksuga 563,64 eurot (
Vastavalt halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb (
17. Kuna võlgniku pärandvaras puudub vara halduri tasu kandmiseks ning haldur on vastava taotluse esitanud, määrab kohus halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest (
Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (TsMS § 183 lg 2). Riigi vahenditest hüvitatava halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (
Määruse kohaselt saab haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). 18. Eelnevat arvesse võttes tuleb määruse alusel hüvitada riigi vahenditest haldurile kogu tasu 7 tunni eest summas 462 eurot (alustatud pooltunde 14 x 33), mis ei ületa ka TsMS § 183 lõikes 2 sätestatud piirmäära. Koos käibemaksuga kuulub haldurile seega riigi vahenditest hüvitamisele 563,64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.