) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja asjaolude kirjeldus
) § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguse rikkumisest, sh isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele
alusel koosmõjus
Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid (tegu); 2) kahju tekitamine on õigusvastane; 3) tekkinud on kahju (tagajärg); 4) teo ja kahju vahel on põhjuslik seos; 5) esineb kahjustaja süü. Alljärgnevalt analüüsib kohus kõiki kahju hüvitamise eeldusi. Tegu 10. Pooled ei vaidel selle üle, et vaidlusalune kommentaar kirjutati kostja poolt. Kostja on isegi oma 12.10.2023 e-kirjas hagejale kirjutanud, et kuna hageja ettevõte on esitanud nõude ts.asjas 2-23-10278, on seega T R käitumine jätkuvalt ebaeetiline ja kostja ütlused googlis peavad paika (dtl 46).
lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus on sätestatud
, mille lõike 1 esimese lause järgi on isiku au teotamine, mh ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Seega au teotamise puhul eristatakse faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo nr 3-2-1-507, p 27). 3 Riigikohus on muu hulgas selgitanud, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis tema kohta käivad (vt RKTKo nr 3-2-1-161-05, p 12; nr 3-2-1-5-07, nr 2-18-17980/127, p 19 , nr 2-21-5449, p 11 jt). Praegusel juhul võib kostja avaldatust mõistliku isiku arusaama järgi välja lugeda, et hageja käib internetis alusetult laimamas ja ahistamas. Kohus leiab, et kostja avaldatu näol on tegu kaudsete faktiväidete avaldamisega, mille tõesus on tõendatav. Teo õigusvastasus 11. Järgnevalt tuvastab kohus kahju tekitamise õigusvastasuse.
Selle osas on
lg 1 p 4 üksnes taustanorm ning õigusvastasust tuleb hinnata täiendavalt
Riigikohus on ts.asjas nr 2-21-5449 selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude eelduste esinemise aspektist peab kõigepealt hindama, kas kostja avaldatud kaudsed faktiväited olid hageja au teotavad ehk tema mainet kahjustavad. Faktiväite au teotav iseloom 12.
lg-st 2 tuleneb, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et isiku au teotavateks andmeteks on mistahes faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga (vt Varul, P, Kull, I jt. Võlaõigusseadus IV kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2020, lk 787, II lõik). Hageja leidis, et kostja sõnakasutuse eesmärgiks sai olla vaid soov hagejat mõnitada ja hagejale moraalset kahju tekitada, sest avalikult taunitavate tegevuste toimepanemises süüdistamine on halvustava tähendusega. Hageja ei ole avaliku elu tegelane ega pea taluma selliste väidete avaldamist. Kostja ei ole selgitanud, millele tuginedes kostja postitas Google keskkonda X OÜ profiili alla vaidlusaluse kommentaari. Kohtu hinnangul oli hageja suunal väidetel „hageja laimab internetis“ ja „hageja ahistab internetis“ au teotav iseloom. Kellegi alusetu laimamine ja ahistamine on Eesti kultuurikeskkonnas halvustava või negatiivse tähendusega, sest viitab selgelt isiku õigusvastasele käitumisele. Selline väide võib kutsuda tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse ning see võimaldab isiku väärtustamist „negatiivse hinnanguga“. Seega arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et kostja poolt avaldatul on au teotav iseloom. Faktiväite tegelikkusele vastavus 13. Isiku mainet kahjustavaid andmeid avaldanud isik saab avaldamise õigusvastasust
Isiku au teotavate faktiväidete avaldamise õigusvastasus tuleneb lg 2 kohaselt mitte isiku maine kahjustamisest, vaid isiku mainet kahjustavate (au teotavate) andmete tõele mittevastavusest ehk ebaõigsusest (RKTKo nr 3-2-1-5-07, p 31). Riigikohus on samuti selgitanud, et kohtul tuleb tuvastada, kas see faktiväide vastas tõele. Selleks lasus kostjal tulenevalt
4 Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja avaldatud faktiväited vastavad tõele. Seega ei ole asjas leidnud tõendamist, et hageja üldse laimab ja ahistab internetis kolmandaid isikuid ning ta teeb seda alusetult. Avaldaja käibekohustuse täitmine 14.
lg 3 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
lg 3 reguleerib faktiväite avaldaja hoolsuskohustust ehk käibekohustusi, mida teise isiku kohta faktiväiteid avaldav isik peab enne andmete avaldamist täitma, et vältida oma tegevuse õigusvastasust ning sellega kaasnevat kahju hüvitamise kohustust
jj alusel.
lg 3 kohaldub juhul, kui teise isiku kohta ebaõigeid andmeid avaldanud isik ei olnud selliste andmete avaldamisel pahauskne lg 1 mõttes või kui ta ei suutnud lg-s 2 nimetatud juhtudel tõendada avaldatud andmete tegelikkusele vastavust. Riigikohus on ts.asja nr 3-2-1-15914 p-s 11 selgitanud, et
lg 1 teise lause järgi tuleb au teotamise õigusvastasuse tuvastamisel muu hulgas arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
lg 2 esimese lause järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve.
lg 2 teise lause järgi tuleb õigusvastasuse tuvastamisel sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (vt RKTKo nr 3-2-1-152-09, p 11–14). Seega juhul, kui teise isiku au teotava faktiväite avaldaja ei suuda tõendada
lg 2 järgi selle faktiväite tõesust, siis vabaneb ta vastutusest üksnes juhul, kui kohus ei pea sellist rikkumist
Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja kontrollis enne oma väidete avaldamis nende väidete õigsust. Samuti ei ole kostja toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et temal või avalikkusel oli avaldamise suhtes põhjendatud huvi. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena lisaks väljenduse adressaadi õigusele heale nimele ka avaldaja väljendusvabadust. Kohtul tuleb hinnata, kas kostja kommentaaris avaldatud faktiväide oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatu kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus on aga piiratud teiste isikute õigustega, sh iga isiku õigusega tema reputatsiooni säilitamisele. Kohtu hinnangul oli vaidlusaluses kommentaaris ebaõigete faktiväidete avaldamine hageja õiguste rikkumine ning sõnavabadusse tuleb sekkuda. Kõnealune väide „hageja laimab ja ahistab kolmandaid isikuid internetis“ solvas ja alavääristas hagejat, mistõttu kohus leiab, et hageja õigused au kaitsele kaaluvad üles kostja õiguse sõnavabadusele selle kommentaari avaldamisel. Tuginedes eeltoodule ei ole kohtu hinnangul kostja täitnud omapoolset hoolsuskohustust
Samuti puuduvad muud õigusvastasust välistavad asjaolud nagu avalik huvi ning kohus ei tuvastanud kostjal mõistlikku põhjust või ajendit au teotava ebaõige faktiväite avaldamiseks kui üksnes hageja maine kahjustamine. Seega asub kohus seisukohale, et kostja poolt hageja isiklike õiguste rikkumine ebaõigete faktiväidete avaldamisega oli õigusvastane. Kahju 15. Kahju tuvastamiseks kontrollitakse, kas esineb kahju, mille hüvitamist kannatanu nõuab. Kahju tekkimine tuleb kindlaks määrata üldiste kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi 5 (
Isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (
Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (
Isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit (
lg 6).
lg-st 2 järeldub, et selles sättes loetletud õiguste rikkumise korral tuleb lähtuda sellest, et kannatanule on mittevaraline kahju tekkinud (RKKKo 3-1-1-116-12, p –d 16 ja 17). Seega ei pea kannatanu tõendama muud peale isikliku õiguse rikkumise ja teo õigusvastasuse (RKTKo 3-2-1-127-16, p 19; 3-2-1-153-16, p 17.5). Küll aga sõltub konkreetsel juhul tuvastatud rikkumisest see, kui suur mittevaralise kahju hüvitis on põhjendatud (RKTKo 3-2-1-153-16, p 17.5). Kannatanu võib tõendada
lg 2 järgi suurema hüvitise saamiseks täiendavaid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid seoses isiklike õiguste rikkumisega. Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte sõnastusega ei näe
lg 2 kehtiv sõnastus ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-15-16007, p 18). Ts.asjas nr 2-21-5449 on Riigikohus selgitanud, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (vt RKTKo nr 2-20-2032/63, p 13). Kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel (RKTKo nr 3-21-18-13, p 21) ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus (
Kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (TsMS § 233 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTKo 3-2-1-159-14, p 16 ja seal viidatud lahendid). Arvesse tuleb võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas (RKTKo 3-2-1-18-13, p 28). Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised peavad aga vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTKo 3-2-1-80-13, p 20). Samuti saab kohus arvestada kostja käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist, samuti hüvitiste suurust sama liiki asjade kohtupraktikas (RKTKo 3-2-1-105-01). Mittevaraline kahju mõistetakse välja ühtse summana, st kohus ei erista, kas ja kui palju ühe või teise mittevaralise kahjuliku tagajärje eest rahalist hüvitist arvestatakse. Kohaldades
lg-d 5 ja 6 peab kohus mõistma hüvitise välja ühtse summana, mitte eraldi lg 5 ja lg 6 osas. Seega ei pea kohus ei otsuse resolutsioonis ega ka põhjendavas osas kajastama, millises osas on hüvitis välja mõistetud
lõike alusel (RKTKo 3-2-1-18-13, p 27). 6 Samuti saab kohus hüvitise määramisel arvestada kannatanu osa (RKTKo 3-2-1-34-05, p 22). Kahju suuruse hindamisel saab hinnata, kus ja missugusel viisil andmed avaldati. Kahju suuruse kindlaks määramise osas märgib kohus, et ebaõiged faktiväited avaldati Google keskkonnas X OÜ profiili all, mistõttu saab see jõuda nendeni, kes otsivad teavet X OÜ kohta. Seega ei pruugi see teave nii suurele lugejaskonnale teatavaks saada, kui seda oleks tehtud kuskil väljaande kommentaariumis. Hageja selgitas 15.01.2024 istungil, et kostja ei ole olnud ei X OÜ ega ka R OÜ klient. Hageja sõnul võeti temaga pärast vaidlusalust postitust ühendust ühel korral, helistati varjatud numbrilt ning parastati ja mõnitati. Kohtuistungi aja seisuga ei olnud seega hageja rohkem postituse negatiivset mõju otseselt tunda saanud. Hageja esitatud väljavõttest nähtub (dtl 14), et X OÜ on pärast kostja postitust avaldanud omapoolse kommentaari „S R pole kunagi meie klient olnud, vaid on sarivõlgnik korduvalt süüdimõistetud kurjategija ja endine vang, kes muu hulgas on süüdimõistetud ahistamisega seotud kuriteos. Kohtuotsus leitav, https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=282471979“. Kostja kommentaari all on veel kolme isiku hinnangud X OÜ kohta ning need on positiivsed, sest X OÜ tegevust on hinnatud viie tärniga. Hinnangutele sõnalisi kommentaare lisatud ei ole. Kuigi tegemist oli ebaõigete faktiväidetega hageja suunal, millel on Eesti kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus ning kuigi loomulikult on igal inimesel õigus enda arvamusele, tuleks oma arvamust avaldada viisakalt, eelkõige mitte eelnevalt mittekontrollitud ebaõigeid andmeid avaldades. Seda enam, et kostja postitusest ei tule välja, mis seos on hagejal X OÜ-ga. Hageja ei ole kohtu hinnangul avaliku elu tegelane ning ilmselgelt ei ole õigustatud tema suhtes au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamine ja ta ei pea seda taluma. Kohus asub seisukohale, et kuigi vaidlusalune postitus on kohtu hinnangul nähtav eelkõige vaid isikuteringile, kes otsib teavet X OÜ kohta, põhjustas kostja hagejale läbi ebaõigete faktiväidete avaldamise moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et teda on avalikkuse ees sildistatud negatiivsete sõnadega ning see jätab hageja isikust mulje kui moraalitust ja ebaseadusliku käitumisega inimesest. Hageja on küll märkinud, et hageja on pidanud tundma avalikku häbitunnet ja taluma enesehinnangu negatiivset muutust ning kuna hageja töötab juristina, siis negatiivne kuvand tähendab hageja jaoks olulist mainekahju ning võimalik, et ka klientide kaotust, ei ole see menetluses tõendamist leidnud. Seda ei kinnita ka X Google keskkonnas oleva profiili teised postitused. Küll aga on kohus veendunud, et hoolimata eeltoodust võis hageja tunda kostja poolt avaldatud väite järel meelehärmi ning ebamugavustunnet. Arvestades kohtueelselt hagejale saadetud vastust nõudele (dtl 13) ja menetluses saadetud vastust (dtl 46), võib järeldada, et kostja ei pea oma tegu õigusvastaseks. Samuti on vaidlusalune kommentaar jätkuvalt avalikkusele kättesaadav. Riigikohus on käesolevas ts.asjas märkinud, et see, et kostja ei ole vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ning on sellega põhjustanud kohtuvaidluse, kahjustab hagejat mittevaraliselt veelgi rohkem võrreldes sellega, kui kostja oleks hageja nõude vabatahtlikult täitnud, seda enam, et kohtueelselt palus hageja kostjal kommentaar eemaldada. Kohus arvestab neid asjaolusid kahjuhüvitise suuruse kindlaks määramisel. Hageja on leidnud, et arvestades üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, hageja maine kahju kahjustamist ning kostja ükskõiksust pärast temaga kontakteerumist, on õiglaseks hüvitiseks vähemalt 4000-5000 eurot (tlk 10, p 65). Kohus arvestab kahjuhüvitise määramisel, et kostja ei ole vabatahtlikult oma postitust eemaldanud ega vaevunud käesolevas ts.asjas isegi selgitama ja tõendama oma väidete alust. Kohus lähtub mittevaralise kahju suuruse määramisel ka sellest, et hageja hinnangul ei ole välistatud, et hageja saab kostja postituse ise kohtulahendi alusel Google poole pöördudes eemaldada (dtl 61, 00:05:17), kostja postitusest tulenevalt on hageja tundnud otsest negatiivset mõju ühel korral (tundmatult numbrilt mõnitav ja parastav telefonikõne), postitus on peamiselt 7 nähtav vaid isikutele, kes otsivad teavet X OÜ kohta ning peale kostja postitust ei ole keegi kommenteerinud hageja tegevust ning X OÜ tegevusele on antud kolm positiivset hinnangut. Tuginedes eeltoodule ning arvestades Riigikohtu poolt 2023. aastal avaldatud analüüsiga mittevaralise kahju hüvitamise nõuete kohta tsiviilasjades 2020-2022. aastal ehk kohtupraktikaga, leiab kohus, et kõike ülalviidatut arvestades tuleb kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista 250 eurot. Kuigi esmapilgul võib tunduda 250 eurot kahju hüvitisena preventiivset eesmärki silma pidades väiksena, siis kohus asub seisukohale, et kahjuhüvitise, kui ka menetluskulude kostja kanda jätmisega on kogumis täidetud kahju hüvitamise preventiivne eesmärk. Põhjuslik seos 16. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (
Samuti on vajalik hagi rahuldamiseks tuvastada, kas kaitstava õigushüve riive on toonud kaasa deliktiõiguslikult hüvitatavat kahju (
Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on kostja teo tagajärg ehk esineb põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks avaldanud hagejat teotavat hinnangut, ei oleks hagejal kahju tekkinud. Süü 17. Viimaseks tuleb tuvastada kostja süü õigusvastase kahju tekitamise eest. Süü tasandil eristatakse subjektiivset süüvõimelisust ehk deliktivõimet ning süü vorme (tahtlus, raske hooletus ja hooletus,
). Tulenevalt
Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (
lg 5).
Erinevalt otsesest tahtlusest, mis seisneb teo õigusvastasusest arusaamises, kahjulike tagajärgede ettenägemises ja soovimises, asendub kaudse tahtluse korral tagajärje ettenägemine tagajärje ettekujutamise ja tagajärje soovimine tagajärje möönmisega (RKTKo 3-2-1-6-06, p 12; 3-2-1-150-15, p 13). Kui kahjutekitaja tahtlust ümber ei lükka, siis on käitumine süüline
lg 5 ja õigusvastane alternatiivselt ka
Välise hoolsuse hindamisel ei lähtuta
lg 1 regulatsioonist, vaid objektiivne käitumisstandard tuleneb
lg-st 3, st et hinnata tuleb, kas avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Sisemise hoolsuse tasandil ehk süü subjektiivsel tasandil saab kahju tekitaja tugineda
lg-le 2 ja tõendada, et ta ei olnud subjektiivselt võimeline
Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on leitud, et interneti kommenteerija tegevus ei saa loogilisel võttes olla muud kui otsese tahtlusega toime pandud tegu (vt Varul, P, Kull, I jt. Võlaõigusseadus IV kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2020, lk 779 viimane lause). Tuginedes eeltoodule seega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud, mistõttu kohus tuvastab, et kostja rikkumine oli süüline. Viivis 18. Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga 8 ettenähtud intressimäär. Kooskõlas
lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (250 eurot)
sätestatud määras alates 19.07.2023, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. MENETLUSKULUD
lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.