← Eesti

2-17-18600/41

Obsah (4)§ 175§ 173§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuli 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-18600 Tsiviilasi A Pi kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoimi

) § 175 lg-le

  1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha järgmised võlausaldajad: • Kohtutäitur K V märgib, et ole võlgniku kohustustest vabastamise vastu, võlgnikult laekus 10,99 eurot. • E L Aktsiaselts märgib, et võlgnik on võlausaldajale teinud makseid summas 43,96 eurot ja võlgnevuse jääk on 749,80 eurot. Võlausaldaja leiab, et võlgnikku ei tohiks kohustustest vabastada ja menetlus tuleks pikendada. • S AS märgib, et kogu menetluse jooksul on võlgnikult võlausaldajale laekunud 1561,77 eurot. Võlausaldaja leiab, et võlgniku taotlus tuleks jätta rahuldamata ja võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleks pikendada. Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik esitas 15.03.2024 viimase aruande koos lisadega. Võlgnik palub ennast kohustustest vabastada. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
  2. aasta
  3. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (

) redaktsiooni.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 175

lg-le 1.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi nende suuliseks ärakuulamiseks võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel. Võlausaldajad E L Aktsiaselts ja S As paluvad jätta võlgniku kohustustest vabastamise taotlus rahuldamata ja pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Võlausaldaja kohtutäitur K V ei ole vastu võlgniku kohustustest vabastamisele. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on menetluse kestel olnud enamasti hõivatud tööga ja saanud miinimum või alla selle töötasu. Võlgnik on igaaastaselt teinud võlausaldajatele makseid. Kokku on võlgnik tasunud viie aasta jooksul võlausaldajatele kokku 1670 eurot. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud talle seaduses ettenähtud kohustusi. Kohus arvestab, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud usaldusisiku aruandeid koos ettenähtud lisadega. Võlgnik on menetluse kestel olnud enamasti hõivatud tööga. Töötu olles on võlgnik otsinud uut töökohta. Võlgniku igakuise sissetuleku suurus on olnud igakuiselt erinev jäädes alla arestimisele kuuluva määra (vt

§ 173lg 5, TMS § 132 lg 1, 2).

Vaatamata eeltoodule on ta andnud endast parima ja teinud võlausaldajatele väljamakseid endale jõukohases ulatuses. Võlgniku käitumisest nähtub tahe täita talle seadusega pandud ülesandeid nõuetekohaselt ja rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses. Kohus on seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole

§-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud. Võlgniku saab jätta kohustustest vabastamata üksnes olukorras, kus ta on rikkunud talle seadusega ettenähtud kohustusi süüliselt. Käesolevas asjas kohus selliseid asjaolusid tuvastanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku A Pi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb A Pi tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku A Pi majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176lg 1).

Kohus märgib täiendavalt, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (

§ 176

lg 2).

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt

§ 175

lg-st 7 avaldab kohus teate A Pi (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.