) § 134 lg 3 ja
p 1 alusel jätta menetlusaluse isiku G.P kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 28.06.2021.a otsus väärteoasjas nr 2780,21,005966 oma sisus muutmata, täpsustades vaidlustatud otsust sellega, et jätta sellest esilehelt välja: 2 väärteo toimepanemise aja juurest eksitav kellaaeg: „00:53“ (lk 19 keskel, lk 3 keskel), kuna ülejärgmisel real ja väärteoprotokollis on õige väärteo toimepanemise aeg kella 00:40 paiku 27.05.2021.a õigesti kajastatud; väärteokirjelduse juurest eksitav: „Tartus xxxxx“ (lk 19 keskel, lk 3 keskel), kuna 1 rida ülevalpool väärteo toimepanemise koha juures ja väärteoprotokollis on väärteo toimepanemise koht: Tartus xxxxx õigesti kajastatud. Karistusseadustiku § 66 lg 2,3 alusel võimaldada vähese sissetulekuga G.P väärteoasjas nr 2780,21,005966 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 28.06.2021.a otsusega talle karistuseks määratud rahatrahvi 240€ tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgneva 12 kuu jooksul ositi – igakuiselt 12 kuu jooksul tasuda vähemalt 20 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 28.06.2021.a otsusega G.P-le karistuseks mõistetud rahatrahv 240€ tasuda kohtuvälise menetleja 28.06.2021.a otsuses nr 2780,21,005966 märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga. Rahatrahvi ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates tasumata jätmise korral edastatakse
lg 3 ja
Kohtutäituri kaudu võlgnevuse sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Kui ka kohtutäituri kaudu jääb rahatrahv 240€ sisse nõudmata, asendatakse tasumata jäänud rahatrahv karistusseadustiku § 72 alusel kas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumise järgselt G.P-le mälupulk (asub ümbrikus lk 2). Juhul kui G.P mälupulgale kohtu kutse peale järele ei ilmu, siis KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta mälupulk väärteoasja juurde toimikusse leheküljel 2 asuvasse ümbrikusse, kus see ka praegu asub. Kohtuotsus edastada G.P-le ja kohtuvälisele menetlejale.
lg 3 alusel edastada jõustunud otsus viivitamatult teadmiseks ja täitmiseks kohtuvälisele menetlejale – Politsei- ja Piirivalveametile Lõuna prefektuuri. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras ringkonnakohtus vaidlustada.
lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus.
lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni Riigikohtule esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
lg 4 alusel saab menetlusalune isik kassatsiooni Riigikohtule esitada advokaadi vahendusel.
lg 1, 1¹ ja
lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud juhul kui üks kohtumenetluse pool on juba tähtaegselt teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ja ei ole sellest loobunud.
lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.
lg 2 alusel teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult ka teate esitamisest kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda. 3 Käesolevas väärteoasjas tehakse põhiosaga tervikkohtuotsus kohtu kantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks hiljemalt 14.detsembril 2021.a alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise
lg 1 ja
lg 4 p 3 mõttes.
lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates maakohtu kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest.
lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. PÕHIOSA 27.05.2021.a väärteoprotokoll 27.05.2021.a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna politseiametnik H.V. väärteoprotokolli menetlusaluse isiku G.P (G.P) suhtes selle kohta, et tema 27.05.2021.a kella 00:40 ajal Tartu linnas xxxx tekitas kestvalt ja korduvalt müra valjuhäälselt ropendamise, naermise ja helisüsteemist erinevate helide laskmise teel, millega häiris oluliselt naabri rahu. Rahu häirimine pühapäevast neljapäevani on keelatud ajavahemikul kell 22-
lõikes 4 sätestatu kohaselt oli 28.06.2021.a üldmenetluses tehtud otsuse peale võimalus esitada maakohtule kaebus 15 päeva jooksul, alates 4 päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.
lg 4 alusel oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 13.06.2021.a, nagu see on kajastatud ka 28.06.2021.a kohtuvälise menetleja otsuses. G.P esitas kaebuse 28.06.2021.a otsuse peale koos sellele lisatud mälupulgaga kaebetähtaja sees, s.o 12.07.2021.a (lk 1-2). Kaebuse menetleja 30.08.2021.a taandus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtunik Peet Teidearu G.P kaebuse menetlemisest (lk 7) ja 02.09.2021.a määrati G.P kaebuse menetlejaks Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtunik Heli Sillaots (lk 8). G.P kaebus G.P 12.07.2021.a kaebuses (lk 1, 13-14) taotletakse kohtuvälise menetleja 28.06.2021.a otsuse tühistamist, kuna G.P pole selles otsuses kajastatud väärtegu toime pannud. Kaebuse kohaselt on politsei otsuse teinud kokkuleppel majaelanikuga korterist x, kus elavad politseitöötajad, kes on sinna spetsiaalselt elama sokutatud selleks, et fabritseerida kaebuse esitajale öörahurikkumisi. Kaebuse esitaja võttis sellel korral politsei lavastuse ka videosse. Kaebuse kohaselt on see politsei ja korteri nr X elanike tavaline etendus, mille kohaselt naaber kutsub kohale politsei ja politsei, tuvastamata vahetult mingit rikkumist, hakkab rikkumises süüdistama. Politsei põhiline tõestus on, et naaber helistas. Kaebuse kohaselt esitatakse kohtule koos kaebusega video tõelise ja objektiivse tunnistajaga, kes on kaebuse esitaja naaber xxx korterist x, kellega sai tänaval kokku ja tema öeldust selgub, et kaebuse esitaja pole tema öörahu rikkunud. Kaebuse lisadeks on märgitud USB mälupulk videotega ja digitaalselt allkirjastatud kaebusega. Kaebus on allkirjastatud käsitsi kirjas 12.07.2021.a (lk 1 pöördel). G.P kaebusele on lisatud mälupulk (asub ümbrikus lk 2). Sellel mälupulgal on kaks videosalvestust ja digitaalselt 12.07.2021.a allkirjastatud kaebus (kaebuse väljatrükk asub lk 13-14). Digitaalselt allkirjastatud kaebus on identne käsitsi allkirjastatud 12.07.2021.a kaebusega. Mälupulgal olevatest videosalvestustest üks, nimega „Patrull“, kajastab G.P häälega meesterahva ja kaheliikmelise politseipatrulli suhtlust 27.05.2021.a G.P elukoha juures. Teine videosalvetus nimega „Naaber kr. x (kõrval korter)“ kajastab G.P häälega meesterahva suhtlust eakama naisterahvaga. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht kaebuse kohta Kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas kaebuse kohta taotletakse jätta G.P kaebus rahuldamata (lk 17). G.P poolt väärteo toimepanemine on piisavalt tõendatud. Väärteomenetlust alustati tunnistaja A.B. ülekuulamise protokolli põhjal, mille kohaselt A.B. ärkas 27.05.2021.a kell 00:40 üles selle peale, et xxxx korteri nr x alla jäävast korterist kostus kõva lärm, mis väljendus meesterahva valjus ropendamises ja naermises ning helides, mis võisid tulla sisselülitatud kõlaritest või mõnest muust muusikasüsteemist. KarS § 262 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Riigikohus on 05.10.2017.a otsuses väärteoasjas nr 4-16-6493 selgitanud, et tegemist on blanketse süüteokoosseisuga, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse (KorS) sätete kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas, ja et selle teoga rikuti mõnda KorS § 55 või KorS § 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Seejuures avaliku koha mõiste on sätestatud KorS § 54 ning selle kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. KorS § 56 lg 2 kohaselt on ka mujal kui avalikus kohas keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra ja seda ajavahemikus kell 22-06 või puhkepäevale eelneval 5 ööl kell 00-07. Kuigi KorS § 56 lg 2 sätestatud nõude rikkumise puhul ei ole tegu toime pandud avalikus kohas, on Riigikohus eelviidatud lahendis selgitanud, et ka selle nõude rikkumine on KarS § 262 sätestatud väärteokoosseisust hõlmatud. Seda põhjusel, et kuigi KorS § 56 lg 2 reguleerib olukorda, kus rikkumine ise leiab aset mujal kui avalikus kohas, avaldub selles teos kahjulik mõju või häiriv efekt teistele asjasse puutumatutele isikutele ja seega ka avalikule korrale. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et G.P kaebus tuleb jätta rahuldamata. 26.11.2021.a kohtuistung G.P kaebust menetleti kohtuistungil 26.11.2021.a (reedel) ja kohtuotsuse lõpposa kuulutati 29.11.2021.a (esmaspäeval). 26.11.2021.a kohtuistungil jäid menetlusalune isik G.P ja kohtuväline menetleja enda varasemate seisukohtade juurde. G.P taotles kaebuse rahuldamist ja 28.06.2021.a otsuse tühistamist. Kohtuväline menetleja taotles G.P kaebuse rahuldamata jätmist. 26.11.2021.a kohtuistungil andsid ütlused tunnistajad A.B. ja I.P. , vaadati kaebusele lisatud mälupulgal olevat kahte videosalvestist ja digitaalselt allkirjastatud kaebust ning viimasena andis enda ütlused menetlusalune isik G.P. Kohtule ühtegi uut tõendit 26.11.2021.a kohtuistungil ei esitatud. Kohtule ei esitatud ka ühtegi taotlust kohtuliku uurimise täiendamiseks. Kohtu seisukoht Ehkki asjas olev tõendite kogum on napp, on sellega kohtu hinnangul veenvalt tõendatud, et G.P pani 27.05.2021.a kella 00:40 ajal enda Tartu linnas xxxx asuvas elukohas toime naabrite öörahu rikkumise sellega, et tekitas kestvalt ja korduvalt müra valjuhäälselt ropendamise ja helisüsteemist erinevate helide laskmise teel. See on tõendatud G.P naabri A.B.(B) 26.11.2021.a kohtuistungil tunnistajana antud sellekohaste ütlustega (lk 53, 5660). Tunnistaja A.B.(B) ütlustega on tõendatud, et alumine naaber Tartus xxxx korterist nr x meesterahvas, kelleks on kohtusaalis viibiv G.P, 27.05.2021.a kella 00:40 ajal röökis ja ropendas tulistamisega arvutimängude mängimise ajal, mille peale ärkaski üles, ning samal ajal oli kodus ka 11-aastane laps, kes on ka sellist alumise naabri käitumist pidanud taluma ning kannatama sellist ropendamist juba esimesest klassist peale, õppides juba siis ära kõik taolised väljendid nagu munnid, putsid jmt. A.B. ütluste kohaselt on taolised allkorruselt kostuvad sündmused sarnased ja sagedased, kui alt korterist on üles tema kasutuses olevasse korterisse nr x kuulda röökimist, metsiku häälega karjumist, arvutimängude mängimist, kuigi G.P ise väidab selle kohta, et ta vaatab ameerika jalgpalli öisel ajal. Tunnistaja A.B. ütlustega on tõendatud, et aeg-ajalt on alumisest korterist nr x kuulda, kuidas seal telekast jalgpallimäng käib paralleelselt tulistamistega arvutimänguga ning on kuulda, kuidas seal korteris isik läheb närvi ja nende emotsioonide ajendil hästi palju ropendab ja karjub, tehes seda röögatustega ning karjetega hästi valjusti, mõnikord kestavad need röögatused kuskil 5 minutit, siis ta vaikib. Tunnistaja A.B. ütlustega on tõendatud, et vahetult enne seda 27.05.2021.a juhtumit on G.P maikuus samuti röökinud nii päevasel kui ka öisel ajal ning G.P ongi nii, et kui tal on hetkelised emotsioonid, siis ta röögib, siis on 10 min vaikust, siis võib jälle seda korrata. A.B. ütluste kohaselt võis 27.05.2021.a politsei kohale saabudes olla all korteris vaikus ja selleks hetkeks rikkumine vaibunud. Tunnistaja A.B. ütlustega on kooskõlas 27.05.2021.a patrullpolitseinikuna töökohustusi täitnud I.P (P) tunnistajana antud ütlused (lk 52, 55-56) selle kohta, et said koos politseipraktikandi H.V. 27.05.2021.a kell 00:54 kolmapäeva öö vastu neljapäeva väljakutse öörahu rikkumise kohta aadressile xxxxx, mille sisuks oli, et naaber karjub, kuulab muusikat kõvasti, mängib 6 arvutimänge ning lisatud oli, et tegemist on pideva probleemiga, ja et teataja ei saa magada. Tunnistaja I.P. ütlustega on tõendatud, et politseipatrulli kohale jõudes oli Tartus xxxxx asuva korteri ukse taga vaikus ja patrull sellel hetkel rikkumist ei tuvastanud, kuid arvestades asjaolu, et rikkumine oli juba toime pandud ja naabri rahu oli rikutud, ta ei saanud magada, siis oli tunnistaja ütlustele tuginedes olemas piisav põhjus menetluse alustamiseks, tunnistajaks oligi väljakutse tegija, kellega kohtusid ka kohapeal, kui kuulasid ta tema kasutuses olevas korteris nr x üle. Tunnistaja I.P. ütlustega on tõendatud, et kui politseipatrull käis väljakutse ajal Tartus xxxx asuva korteri ukse taga, siis menetlusalune isik G.P tuli sellest korterist välja ja hakkas patrulli peale karjuma. I.P. ütlustega on tõendatud, et temal oli see juba kolmas kord samas kohas samasisulise väljakutse peale kohal käia, aga kahel eelneval korral ei pääsenud nad korterisse, kuna keegi ust ei avanud. Tunnistaja I.P. ütlustega selle kohta, et 27.05.2021.a sündmuskohal väljakutse peale Tartus xxxx kohal käies seal elav G.P karjus politseipatrulli peale, on kooskõlas G.P kaebusele lisatud mälupulgal olevalt videosalvestuselt nimega „Patrull“ nähtuv selle kohta, et kahe patrullpolitseinikuga suhtlev meesisik, kelleks on hääle järgi G.P , on väga ärritunud ja valjuhäälne ning kohati lausa karjuv ja negatiivselt meelestatud ümbritseva suhtes, sealhulgas kahe töökohustusi täitva patrullpolitseiniku suhtes. Eelkajastatud tunnistajate A.B. ja I.P. ütlustega ning videosalvestiselt „Patrull“ kostuvaga selle kohta, et 27.05.2021.a oli G.P valjuhäälne ja karjuv, on kooskõlas ka menetlusaluse isiku G.P 26.11.2021.a kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et vaatas talle ette heidetava väärteo toimepanemise ajal jalgpalli, mis oli tema jaoks suur spordisündmus ja politseipatrulli uksele koputusi ta ei kuulnud. Ütlusi andes võttis G.P õigeks, et ta on emotsionaalne inimene ja jalgpalli vaadates loomulikult audio kostab, ning tal endal on ka kõva hääl, kuna ei kuule korralikult. Eelkajastatud omavahel üldjoontes kooskõlas olevate tõenditega on veenvalt tõendatud, et 27.05.2021.a kella 00:40 ajal kostus G.P kasutuses Tartus xxxxxx asuvast korterist ülesse tema kohal asuvasse A.B. kasutuses asuvasse korterisse, kus A.B. viibis koos enda 11aastase lapsega, öörahurikkumine, mis väljendus G.P valjult häälitsemises (karjumises, röökimises), s.h ebatsensuursete väljendite kasutamises (ropendamises), ja kuvariga tehniliste seadmete helisüsteemidest (telerist, arvutist) valjult kostuvates helides (jalgpalli vaatamine, arvutimängude mängimine). Ka kohtuistungil, kui G.P ärritus, oli tal kalduvus muutuda valjuhäälseks, kohati peaaegu karjuvaks ning kellegi korraldustele tal soovi alluda polnud. Sama nähtub ka kaebusele lisatud videosalvestiselt „Patrull“, kus ärritunud olekus G.P on kohtus toimunuga võrreldes veelgi valjuhäälsem ja patrulli peale ka karjuv ning kohati ka ebaviisakalt väljenduv. Neil asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et emotsionaalse pinge tõustes muutub G.P käitumine, mis tema puhul avaldub valjus hääles ja kohati ka karjumises, millele vabamas õhkkonnas kodus lisanduvad ka ebatsensuursed väljendid. Kohtu hinnangul pani G.P teiste majaelanike öörahurikkumise 27.05.2021.a toime vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Vaadates jalgpalli, mängides arvutimänge ning neile emotsionaalselt valjuhäälselt kaasa elades pidi G.P vähemalt möönma võimalust, et rikub sellega teiste majaelanike öörahu. Mis puutub kaebusele lisatud teise videosalvestisse nimega „Naaber kr. x (kõrval korter)“, siis sellelt asjas tähtsust omavaid asjaolusid ei nähtu. Sellelt videosalvestiselt on küll aru saada, et G.P häälega meesterahvas suhtleb eakama valge-lilla triibulises džempris naisterahvaga, vestlust juhib G.P , kes juhib juttu eelmisele nädalale ja soovib, et naisterahvas teeks politseile avalduse, et temaga kõnelev meesterahvas (G.P ) pole eelmisel nädalal öörahu rikkunud, millest aga naisterahvas sõbralikult keeldub ja eemaldub teda 7 kõnetanud meesterahvast ning siis video lõpebki. Sellelt videolt nähtuvalt ei lükka naisterahvas midagi ümber ja ka ei kinnita midagi. G.P käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. G.P käitumise õigusvastasust ei välista asjaolu, et tema kasutuses oleva korteri peal elav A.B. ei tulnud teda 27.05.2021.a öösel ise esmalt allkorrusele korrale kutsuma. Tunnistaja A.B. ütlustest nähtuvalt on ta varasemast suhtlusest allkorrusel elava G.P-ga 2021.a suvel tajunud hirmu, kuna korterist nr x joostes väljunud G.P tuli siis talle joostes trepist üles järgi ja karjus, et tahab näha, kuidas seal elad, mistõttu põgenes tollel korral kiiresti G.P eest enda korterisse ja helistas Häirekeskusesse. Mis puutub G.P kaebuses ja tema ütlustes esitatud väidetesse, et nii käesolev väärteoasi kui ka teised samasugused asjad on kõik politsei ja majaelanike ning just korteris nr x elavate politseitöötajate kokkumäng talle öörahurikkumiste fabritseerimiseks, siis on oluline täheldada, et korteris nr x alaealise lapsega elav A.B. ei tööta politseis, tema töökohaks on xxxx. Väited nagu oleksid kuidagi politsei, politseipatrull ja korteris nr x elav A.B. milleski omavahel kokku leppinud, s.h kokku leppinud korteris nr x elava G.P öörahurikkumistes süüdi lavastamises, on meelevaldsed ja pole vähimalgi määral usutavad olukorras, kus sündmuskohale korteri nr x ukse taha saabunud patrull öörahurikkumist sellel hetkel ei tuvastanud, kuna siis oli vaikus. 27.05.2021.a kella 00:40 ajal öörahu rikkudes jättis G.P täitmata KorS § 56 lõikes 2 sätestatu selle kohta, et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra. A.B. avaldas, et talle ja ta alaealisele lapsele mõjus G.P käitumine nende öörahu oluliselt häirivalt, kuna enam edasi magada polnud võimalik. G.P kasutuses olnud korterist nr x kostus tema toimepandu väljapoole, omades sellega avalikku mõju, mistõttu kvalifitseerub G.P toimepandu KarS § 262 lg 1 järgi. Karistus KarS § 262 lõikes 1 sätestatu kohaselt karistatakse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. G.P süü on võrdlemisi suur. Vähemasti kahe majaelaniku öörahu oli tema teisi mitte arvestava käitumise tõttu rikutud. Öörahu rikkumise pani G.P toime vähemalt kaudse tahtlusega. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Eelkajastatud asjaoludel, õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna G.P edaspidiselt hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest, on kohtuväline menetleja põhjendatult karistanud G.P kergemaliigilise karistusega, s.o rahatrahviga selle keskmise määra lähedal – 60 trahviühikut, s.o 240 eurot riigituludesse. Kuna G.P ei tööta, tal on xxx, elatub xxxx, mida saab kätte veidi üle x siis on KarS § 66 lg 2,3 alusel põhjendatud võimaldada vähese sissetulekuga G.P väärteoasjas nr 2780,21,005966 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 28.06.2021.a otsusega talle karistuseks määratud rahatrahvi 240€ tasuda ositi. Igakuiselt kohtuotsuse jõustumisest alates tuleb 12 kuu jooksul tasuda vähemalt 20 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. 8 Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.