4-22-1087/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 4-22-1087 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus V.S-ile mõistetud asenduskaristuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse süüdlane V.S (ik XXX), määruskaebus Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond pooled RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. juuni
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja või Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida Prefektuuri
7. septembri
8. a kiirmenetluse otsusega 1 väärteoasjas nr 2440,20,004522 määrati V.S-ile NPALS § 15 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Otsus jõustus
9. septembril
11. PPA Ida Prefektuur esitas
12. aprillil 2022 Viru Maakohtule avalduse asenduskaristuse määramiseks, sest V.S ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult ja kohtutäitur teatas rahatrahvi täitmise võimatusest, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahatrahvi täita.
13. Viru Maakohtu
14. mai
15. a määrusega asendati rahatrahv viie päeva pikkuse arestiga ning see omakorda viie üldkasuliku töö tunniga, mille tegemise tähtajaks määrati üks kuu.
16. Tallina Vangla Viru kriminaahooldusosakond esitas
17. juunil 2022 Viru Maakohtule taotluse määratud tundide tegemise tähtaja kulgemise peatamiseks, sest V.S viibib kuni
18. maini 2023 vangistuses.
19. Viru Maakohtu
20. juuni 2022 määrusega peatati üldkasuliku töö tähtaja kulgemine ning pikendati üldkasuliku töö tegemise tähtaega ühe aasta võrra, s.o kuni
21. maini
23. Tallinna Vangla Viru Kriminaalhooldusosakond esitas
24. mail 2023 Viru Maakohtule erakorralise ettekande aresti täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt ei ole V.S käesolevaks hetkeks sooritanud ühtegi üldkasuliku töö tundi.
25. Viru Maakohtu
26. juuni
27. a määrusega ettekanne rahuldati ja V.S-ile määratud arest pöörati täitmisele.
28. V.S-i rahatrahv asendati mais 2022 viie üldkasuliku töö tunniga, mille tegemiseks oli tal aega üks kuu alates kohtumääruse jõustumisest. Juunis 2022 pikendati töö tegemise tähtaega kuni maini 2023, sest ta viibis vangistuses. V.S ei ole tunde seniajani ära teinud, vaid viibib vangistuses. Talle ei ole võimalik anda uut võimalust tundide tegemiseks, sest töö tegemise tähtaega on juba maksimaalses ulatuses pikendatud ja seda ei ole võimalik enam KarS § 69 lg 3 järgi pikendada. Rahatrahvi asendamine ei täitnud oma eesmärki ja seega tuleb tema karistus – viis päeva aresti – täitmisele pöörata.
29. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V.S , kes taotleb selle tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Ta ei saanud üldkasulikku tööd teha, sest oli vangistuses. Ta soovib teha viis tundi üldkasulikku tööd. Ta sooviks endale töökoha leida. Samuti on aiamaal palju tööd ja tal on rahaliselt ning ajaliselt väga keeruline viieks päevaks ära sõita. Viis tundi tööd teeks ta ära ühe päevaga. Ringkonnakohtu järeldused
30. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult V.S-i karistuse täitmisele.
31. Mis puudutab aresti asendamist üldkasuliku tööga, siis KarS § 69 lg 1 annab kohtule aresti asendamisel üldkasulikku tööga kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasulikku tööga asendada, aga ei pea seda tegema. Kohus andis V.S-ile võimaluse ja asendas talle määratud aresti viie tunni üldkasuliku tööga. Samuti pikendas tundide tegemise tähtaega KarS § 69 lg 3 alusel aasta võrra, sest V.S viibis vangistuses. Sellest hoolimata on määratud tunnid seniajani tegemata.
32. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õigustatud V.S-i tundide tegemise tähtaega veelkord KarS § 69 lg 3 alusel pikendada. V.S on enda käitumisega näidanud, et üldkasulik töö jääks taaskord suure tõenäosusega tegemata. Seda kinnitab ka tema varasem elukäik. V.S on kaheksa kehtivat kriminaalkaristust ja kuus kehtivat väärteokaristust. Ta on uusi kuritegusid mitmeid kordi toime pannud katseajal ja korduvalt rikkunud ka kriminaalhooldusnõudeid. See nähtub ka praegusest väärteoasjast, s.o V.S-ile anti võimalus teha aresti asemel üldkasulikku tööd ja talle anti selleks tähtaeg. Selle asemel pani ta aga toime uue kuriteo (rahatrahv asendati
33. mail 2022 ja uue kuriteo pani V.S toime
34. mai 2022) ja sattus taaskord vanglasse. Seega saab öelda, et tegemist on äärmiselt õiguskuuletu inimesega – ja juba seetõttu pole kuigivõrd alust loota, et ta tundide tegemise tähtaja pikendamise korral määratud tunnid korrakohaselt ära teeks. Ühtlasi ei ole ringkonnakohus veendunud, et pärast sellist karistatust, sealhulgas korduvat vangistuses viibimist, muudaks üldkasuliku töö tegemine, kui vabadusekaotuslikust karistusest kergem meede, tema hoiakuid ja suhtumist sedavõrd, et ta 2 enam taolisi õigusrikkumisi toime ei paneks. Sellest tulenevalt ei ole sellekohase riski olemasolul enam õigustatud pikendada üldkasuliku töö tähtaega ja määratud arest kuulub kandmisele.
35. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
36. juuni
37. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3