KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.mai 2024 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-24-1507 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Väärteoasi Kristiina Lašmanova kaebus PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna uurimisgrupi I eriasjade uurija 15.04.2024 otsuse peale väärteoasjas nr 2610,24,000961 Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik: Kristiina Lašmanova (isikukood 49505016813; elukoht xxxxxx xxxxxxx x-xx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx; e-posti aadress xxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx.xxx) Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur (asukoht Riia 132, Tartu; e-posti aadress louna@politsei.ee), esindaja Toomas Lihtmaa Kohtuistungi toimumise aeg 14.mai 2024 RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o alates 14.05.
- Kui üks kohtumenetluse pool on ettenähtud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult lõpposana. Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja (Põlvas, Võru tn 12) kantseleis ning e-toimikus kättesaadav alates 31.05.
- Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult tervikuna teatavakstegemisest, s.o alates 31.05.
- Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kaevatava otsuse sisu Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna uurimisgrupi I eriasjade uurija 15.04.2024 otsusega väärteoasjas nr 2610,24,000961 (PPA tl 11-14; tl 4-5) on Kristiina Lašmanovat karistatud liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. K. Lašmanovat on karistatud selle eest, et ta 17.03.2024 kell 4.19 Xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxx x juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,45 mg/l +/- 0,05 mg/l. Otsuse kohaselt rikkus K. Lašmanova LS § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebaja nõue ja põhjendused K. Lašmanova on 2.05.2024 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale esitanud kaebuse (tl 1-3), milles palub muuta kohtuvälise menetleja 15.04.2024 otsust väärteoasjas nr 2610,24,000961 ja jätta kohaldamata karistusena juhtimisõiguse äravõtmine. Ta põhjendab kaebust järgmiselt. K. Lašmanova arvas autot juhtima asudes, et on kaine, sest alkoholi tarvitamisest oli möödas vähemalt 6 tundi. Autorooli istus selleks, et viia auto 500 m kaugusel asuva teise maja juurde ning kuhugi mujale ta sõita ei kavatsenud. Varast kellaaega ja lühikest vahemaad arvestades ei saanud ta kedagi ohustada, sest ühtegi inimest majade juures ei olnud. Tegemist oli juhusüüteoga. K. Lašmanova kasvatab üksi kolme last. K. Lašmanova töökoht on xxxxxx ning lapsed käivad xxxx xxxxxxxxxxx. Juhtimisõigus on vajalik tööle sõitmiseks ja laste kooli sõidutamiseks. Juhtimisõigusest ilma jäädes kaotab ta sissetuleku, tal ei ole võimalik enam lapsi üleval pidada ning lapsed ei saa täita koolikohustust. Nüüd on tal hea töökoht, saab tasuda võlgnevusi ning on võimeline tasuma ka uue määratava rahatrahvi. K. Lašmanova palub juhtimisõiguse äravõtmise asemel karistada teda rahatrahviga. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kohtuvälise menetleja 15.04.2024 otsus tuleb jätta muutmata. Menetlusaluse isiku näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt karistatud erinevate liiklusrikkumiste eest, sh ka alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimise eest. See iseloomustab isikut kui mitte seadusekuulekat inimest. Käesoleval juhul oleks menetlusalune isik pidanud oma varasema elukogemuse pinnalt aru saama, et ta polnud mootorsõiduki juhtima asumiseks lubatavas seisundis. Kõikide varasemate rikkumiste eest mõistetud rahatrahvid on tasumata. Ühel juhul asendati tasumata rahatrahv üldkasuliku tööga, mis on menetlusalusel isikul tehtud. Ülejäänud kaks rahatrahvi on tasumata ning need on täitmisel kohtutäituri juures. Seega ei täidaks uue rikkumise eest määratav rahatrahv oma eesmärki. Kohtuvälise menetleja esindaja möönab, et menetlusalusel isikul võib olla raske vajaduse tõttu transportida lapsi, kuid tal on võimalik vajadusel paluda abi teistelt. Kuna tegemist on juba mitmenda liiklusrikkumisega, on põhjendatud karistada menetlusalust isikut põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. 2
(7)Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis VTMS §-s 108 nimetatud küsimustes. K. Lašmanovale on 17.03.2024 koostatud väärteoprotokoll AB 1624521 väärteoasjas nr 2610,24,000961 (PPA tl 1-1 pöördel) selles, et tema 17.03.2024 kell 4.19 ajal Xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxx x juurest sama maja kõrvale juhtis mootorsõidukit Ford Focus registreerimismärgiga xxxxxxxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,45 mg/l +/- 0,05 mg/l. K. Lašmanova rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ning tema poolt toimepandu on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Tõendid (menetlusaluse isiku ja tunnistaja T.N kohtuistungil antud ütlused, samuti kirjalikud tõendid) on kattuvad asjaoludes, et kohtuvälise menetleja otsuses tuvastatud ajal ja kohas menetlusalune isik mootorsõidukit juhtis ning tema väljahingatavas õhus oli alkoholi. K. Lašmanova ütluste (tl 19 pöördel-20) kohaselt tarbis ta 16.03.2024 õhtupoolikul kella 19.0021.00 vahel koos oma xxxxxxxxxxxxxga alkoholi. Menetlusalune isik jõi ära kuni 250 ml 40% viina. Peale napsutamist läks magama. Kui järgmise päeva varahommikul üles ärkas, pani riidesse ja läks autot ära viima. Tema xxxxxxxxxxxxxl oli tuttavaga, kes elab paarsada meetrit eemal Txxxxx xxxxxx x majas, kokkulepe, et tuttav läheb selle sõidukiga järgmise päeva hommikul tööle. Menetlusalune isik arvas, et on mootorsõidukit juhtima asudes kaine, sest ei tundnud end joobes olevat. Pärast patrullautos pikemat aega istudes sai aru, et ta päris kaine ei ole. Tunnistaja T. N ütluste (tl 18 pöördel-19) kohaselt teostasid nad 17.03 varahommikul kell 4.00 koos patrullpolitseinik J.H liiklusjärelevalvet xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxx 5 poolt lähenes nende suunas sõiduk, mis sõitis 150-200 m ja pööras ära xxxxxxx xxxxxxx xxxx 1 parklasse. Nad andsid sellele sõidukile sinise-punase vilkuriga peatumismärguande ning sõitsid sellele järgi. J. H kontrollis sõidukijuhti indikaatorvahendiga, joove üle 0,40. Seejärel palus J. H sõidukijuhil tulla patrullsõidukisse, kus tunnistaja tundis ära temale varasemalt tööalaselt tuttava K. Lašmanova. Teine patrull tõi xxxxxxx tõendusliku alkomeetri, mille saabumiseni oli K. Lašmanova patrullautos. Ka tõendusliku alkomeetriga oli K. Lašmanoval joove üle 0,40 mg/l kohta. K. Lašmanova tegi politseiga igati koostööd. Patrullpolitseinikud võtsid sõiduki võtmed vallasasjana hoiule ning K. Lašmanova toimetasid koju. Seega on menetlusalune isik ise kinnitanud, et ta 17.03.2024 varahommikul mootorsõidukit juhtis ning ta vahetult peale seda patrullsõidukis istus, kus sai ise ka aru, et ta päris kaine ei ole. Et 17.03.2024 varahommikul kella 4.00 paiku peeti mootorsõiduki juhtimiselt kinni K. Lašmanova, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholi, on kinnitanud ka tunnistaja T. N. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (PPA tl 2-2 pöördel) tõendab, et K. Lašmanova juhtis 17.03.2024 sõidukit Ford Focus registreerimismärgiga xxx xxx ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et juhi suust tuleb alkoholilõhna. Seetõttu PPA patrullpolitseinik J. H otsustas Xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxx x kõrvaldada LS § 91 lg 2 p 2 alusel (kuna on alust arvata, et ta veres või 3
(7)väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis) K. Lašmanova sõiduki juhtimiselt 17.03.2024 kell 4.19 kuni kainenemiseni. Väärteoprotokollist nähtub, et Ford Focus registreerimismärgiga xxx xxx on M1 kategooria sõiduk. Seda kinnitavad Transpordiameti e-teeninduse andmed, milline info on kõigile avalikult kättesaadav (vt https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf?lang=et, kuhu tuleb sisestada registreerimismärk). Väärteoprotokolli kohaselt see sõiduk kuulub P.Ple . Ka menetlusalune isiku kohtuistungil antud ütluste kohaselt tema poolt juhitud sõiduk ei kuulu mitte temale, vaid xxxxxxxxxxxxx emale. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 5 kohaselt on M1 kategooria sõiduk mootorsõiduk. Seega juhtis K. Lašmanova 17.03.2024 kella 4.19 ajal mootorsõidukit. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (PPA tl 3) tõendab, et PPA patrullpolitseinik J. H kontrollis 17.03.2024 kell 4.19 xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxx indikaatorvahendiga alkoholisisaldust K. Lašmanova väljahingatavas õhus ja tuvastas selle positiivse näidu. Protokolli märgitud K. Lašmanova selgituste kohaselt jõi ta eelmise päeva õhtul kella 18.00-19.00 ajal umbes pool 0,5-liitrisest pudelist viina. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis (PPA tl 3 pöördel) on joobele viitavate tunnustena loetletud silmade punetus, unisus. K. Lašmanova on allkirjastanud korrakaitseseaduse § 38 õigused, millega on kinnitanud, et talle on selgitatud tema õigusi, toimingu põhjust ja eesmärki ning on nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga (PPA toimik, tl 4 pöördel). Tõendusliku alkomeetri väljatrükk (PPA tl 4) tõendab, et PPA patrullpolitseinik J. H mõõtis 17.03.2024 kella 4.36-4.40 ajal xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx tõendusliku alkomeetriga alkoholisisaldust K. Lašmanova väljahingatavas õhus ning see oli vähemalt 0,40 mg/l. Kohtul puudub alus tõendusliku alkomeetri näidus kahelda ja seda pole kohtumenetluses kahtluse alla seadnud ka menetlusalune isik ise. K. Lašmanova joovet on kontrollitud ca 20 minutit hiljem pärast mootorsõiduki juhtimise lõpetamist. Tunnistaja T. N ütluste kohaselt ei olnud neil endal tõenduslikku alkomeetrit kaasas ning selle tõi neile Txxxxxxx teine politseipatrull. Vahepealsel ajal viibis K. Lašmanova politseiautos, temaga tehti menetlustoiminguid. Kohtu arvates on tunnistaja ütlustega usaldusväärselt tõendatud, et pärast mootorsõiduki juhtimise lõpetamist kuni tõendusliku alkomeetriga alkoholisisalduse kontrollimiseni viibis menetlusalune isik politseiametnike silme all. Et sel ajal oleks menetlusalune isik alkoholi tarvitanud, tunnistaja ega menetlusaluse isiku ütlustest ei nähtu. Seega tõendab tõendusliku alkomeetri näit menetlusaluse isiku seisundit ka juhtimise ajal. Juhtides mootorsõidukit seisundis, kus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,40 mg/l, rikkus K. Lašmanova LS § 69 lg 3, mille kohaselt mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Vallasasja hoiule võtmise protokollist (PPA, tl 7-7 pöördel) nähtuvalt PPA patrullpolitseinik J. H võttis 17.03.2024 kell 5.00 xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxx x hoiule sõiduauto Ford Focus registreerimismärgiga nr xxx xxx süütevõtme vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks (KorS § 52 lg 1 p 1), kuna sõidukit juhtinud isik K. Lašmanova oli alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Sõiduk pargitud xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx x kõrval, uksed lukustatud ning süütevõti viidi hoiule Põlva politseimajja. Vallasasi tagastati 17.03.2024 kell 11.20. 4
(7)Menetlusaluse isiku ütlustest tuleneb, et mootorsõiduki juhtimisele eelnenud õhtul tarbis ta koos oma xxxxxxxxxxxxxga alkoholi, juues ise ära umbes 250 ml 40% viina. Alkoholi kangust arvestades on tegemist suure alkoholikogusega. Menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt tarbis ta alkoholi õhtul kella 19.00-21.00 vahel, misjärel läks magama. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit järgmisel päeval kella 4.19 ajal. Seega alkoholi tarbimise lõpetamise ja mootorsõiduki juhtima asumise vahele jäi ca 7 tundi. On üldteada, et alkohol, eriti kange alkohol, püsib inimese organismis, sh väljahingatavas õhus pikka aega. Olles enne magamaminekut tarvitanud suures koguses kanget alkoholi, pidi menetlusalune isik siiski arvestama, et asudes varahommikul kella 4.00 paiku mootorsõidukit juhtima, võib ta olla selleks mittelubatavas seisundis. Seda enam asjaolu valguses, et alkoholisisaldus K. Lašmanova väljahingatavas õhus pole olnud piiripealne, millest alates algab vastutus alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimise eest, vaid tunduvalt suurem. Ka menetlusalune isik oma ütlustes tunnistas, et patrullautos istudes sai ta ise ka aru, et ta päris kaine ei ole. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et menetlusalune isik asus mootorsõidukit juhtima lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis tahtlikult, tahtluse liiki määratlemata. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani süüteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et K. Lašmanova 17.03.2024 kella 4.19 ajal Xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxx x tahtlikult juhtis mootorsõidukit Ford Focus registreerimismärgiga xxx xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,40 mg/l. K. Lašmanova rikkus LS § 69 lg 3. K. Lašmanova süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälises menetluses on K. Lašmanova toimepandu õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Otsuse põhjendused karistuse osas KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo eest võib karistuseks mõista rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Juba sanktsiooni raskus viitab asjaolule, et seadusandja on pidanud antud süütegu raskeks väärteoks. Samas süü suurust ei saa tuletada üksnes sanktsiooni raskusest, vaid tuleb kindlaks teha iga konkreetse süüteo asjaoludest lähtudes. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole menetlusaluse isiku süü suurust selgesõnaliselt hinnatud (väike, keskmine, suur). Kohus loeb K. Lašmanova süüd keskmisest väiksemaks. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületavas seisundis isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. K. Lašmanova süü on keskmisest väiksem, kuna alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus on olnud antud süütekooseisu keskmisest (milleks on 0,495 mg/l) väiksem. Süüd vähendab ka süüteo toimepanemise aeg. K. Lašmanova pani rikkumise toime varahommikul kella 4.00 paiku, mil inimesed tavapäraselt veel magavad ning liiklus on hõredam. Süüd vähendab ka asjaolu, et muid liiklusseaduse rikkumisi ei ole antud juhul kaasnenud. Alkoholisisalduse määra ja süüteo toimepanemist tahtlikult (mitte ettevaatamatusest) arvestades ei saa K. Lašmanova süüd lugeda ka väga väikseks. K. Lašmanova asus mootorsõidukit juhtima varahommikul, olles eelmisel õhtul ära joonud pool pudelit 0,5-liitrist viina. 5
(7)Karistusregistri väljatrükist (PPA tl 8-10) nähtuvalt on K. Lašmanoval 1 kehtiv kriminaalkaristus kehalise väärkohtlemise eest ja 5 kehtivat väärteokaristust. PPA 29.05.2023 otsusega on K. Lašmanovat karistatud KarS § 278 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot, mis on tasumata. PPA 29.06.2022 otsusega on K. Lašmanovat karistatud LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 26 trahviühikut, s.o 104 eurot, mis on tasumata. PPA 16.09.2020 otsusega on K. Lašmanovat karistatud LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot, mis jäi tasumata. Rahatrahvi tasumata jätmise tõttu asendati see Tartu Maakohtu 8.08.2023 määrusega üldkasuliku tööga 20 tundi, mis on tehtud 23.10.
- Karistusregistris on kehtivatena märgitud ka kaks PPA
- aasta otsusega TubS § 48 rikkumise eest määratud rahatrahvi. Kuigi
- aastal määratud rahatrahvid on tasumata, siis arvestades trahvide määramise aega, ei saa need olla kehtivad, sest trahvide sissenõudmiseks lubatud tähtaeg on ammu möödunud (KarS § 82 lg 4). Arvestades kehtivate karistuste arvukust pole menetlusaluse isiku puhul tegemist õiguskuuleka isikuga. Arvestades kehtivat karistust analoogilise teo eest pole käesoleva süüteo puhul tegemist juhusüüteoga. Menetlusaluse isiku karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna esineb süü puhtsüdamlik kahetsus, mida K. Lašmanova on avaldanud nii kohtuvälises menetluses kui kohtus. Kohtul puudub alus kahetsuse siiruses kahelda. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et määratav rahatrahv ei täidaks oma eesmärki, sest menetlusalune isik on varasemalt jätnud kõik rahatrahvid tasumata ning seni mõistetud rahatrahvid ei ole hoidnud K. Lašmanovat eemal uute süütegude toimepanemisest. Kuna K. Lašmanova on ka varem korduvalt liiklusalaseid süütegusid toime pannud, sh ka varem juhtinud mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis, nõustub kohus kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et K. Lašmanova ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning on põhjendatud karistada K. Lašmanovat põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks vastava normi sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja on K. Lašmanovat karistanud juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, mis on LS § 224 lg 2 sanktsioonist üks neljandik. Menetlusaluse isiku süü suurust, kergendava asjaolu olemasolu ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist arvestades on menetlusalusele isikule kaevatava otsusega määratud karistus kooskõlas KarS § 56 lõikega
- K. Lašmanova on nii kohtule esitatud kaebuses kui kohtuistungil esile toonud, et juhtimisõigus on talle hädavajalik xxxxxxx tööle sõitmiseks ning laste lasteaeda ja kooli (xxxxxxxx xxxxxx, xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx ) viimiseks. Bussiliiklus ei toimi selliselt, et lapsed jõuaksid õigeaegselt lasteaeda ja kooli. K. Lašmanova kinnitusel on tal xxxxxxx rendipind, kus ta osutab xxxxxxxxxxxx teenust. Tema tööpäev on kell 8.30-17.
- Terveks suveks ei ole võimalik puhkust võtta. K. Lašmanova sõnul ta alles sai endale klientuuri paika ja hea sissetuleku. Nüüd on võimalik ka võlgnevusi tasuda. Laste isa on xxxxx, xxxxxxxxxx xx xxxx xx xxxxxxxxxx ,. Lähedastest on tal ema, kes elab temaga samas majas. Tal on ka poiss-sõber, kellel on juhtimisõigus olemas, kuid tema peale ei saa alati loota. Laste sünni tõenditega (tl 12-14) on tõendatud, et K. Lašmanoval on kolm last – sündinud xxxx.xxxx ja xxxx . Äriregistri väljatrükk (tl 16) tõendab, et K. Lašmanova on xxxxxxxxx osanik ja juhatuse liige. Menetlusaluse isiku ütlused ja esitatud kirjalikud tõendid kogumis tõendavad, et ta kasvatab üksi kolme alaealist last ja töötab. Kohus möönab, et juhtimisõiguse kaotamine mõneks ajaks mõjutab menetlusaluse isiku toimetulekut. Ent kuna kohtuväline menetleja on K. Lašmanovale karistust kohaldanud küllaltki lühiajaliselt, pole karistuse kandmine kohtu hinnangul K. Lašmanovale ülemäära koormav. K. Lašmanova kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tal on 6
(7)lähedasi – juhtimisõigust omav poiss-sõber (kelle xxxxxxx tegelikult peres kasutatav auto kuulubki) ning samas majas elav menetlusaluse isiku ema. Seega on K. Lašmanoval soovi korral võimalik karistuse kandmise ajal pöörduda abi saamiseks lähedaste poole ja korraldada oma elu karistuse kandmise ajaks ümber. Seda enam asjaolu valguses, et ees seisab suvi, kus laste kooli ja lasteaeda transportimine ei ole hädavajalik. Eeltoodu ja VTMS § 132 p 1 alusel jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 7
(7)