Obsah (10)

§ 402§ 1§ 406§ 4034§ 416§ 4062§ 108§ 397§ 113§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-102353 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi R. L

§ 402lg 1 mõttes.

Esialgne võlausaldaja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes võimaldas tasuda kauba eest järelmaksuga, samuti võimaldas krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (

§ 1lg 5).

Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (

§ 406

), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034p-d 1 ja 2 ning lg 2).

Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (

§ 416lg-d 1 ja 2).

7.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu I kohaselt on krediidikuluse määr 49,25% ja lepingu II kohaselt on krediidikulukuse määr 50,45%. Lepingute sõlmimise ajal (

1. veebruaril 2022 ja
2. märtsil 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (kolmekordne määr seega 50,85%). Seega ei ületa lepingute järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
3. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 4034

lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet 3 koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdes 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: · tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); · tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); · tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); · tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu

1. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).
2. Hageja on hagi p-des 1.1.1 ja 1.2.1 selgitanud, et olles kontrollinud taotleja krediidivõimet ja teinud kindlaks, et kostja suudab võetud kohustusi täita, sõlmis esialgne võlausaldaja kostjaga lepingud. Kohus selgitas
3. aprilli 2024 kohtunõudes, et hagis esitatud andmed ei võimalda kohtul kontrollida, kas esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Selliselt ei nähtu hagist, millised olid kostja sissetulekud ja kohustused lepingu sõlmimise ajal. Kohtu hinnangul ei ole jälgitav, kuidas esialgne võlausaldaja jõudis positiivse otsuseni. Kohus palus hagejal selgitada, kuidas praegusel juhul on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet (sh tuua välja konkreetsed asjaolud). Kohtunõudes selgitas kohus ka seda, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
4. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55). Piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
5. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147994, p 12.1). Ka siis, kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning krediidiinfo ja krediidiregistri andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda laenusaaja pangakonto väljavõte. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
6. oktoobri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-15813, p 11.2). Kohus palus hagejal täpsustada, kas esialgne võlausaldaja on 4 nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist. Kohus selgitas, et olukorras, kus esialgne võlausaldaja ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõudnud, tuleb hagejal haginõuet täpsustada ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas

§ 4034lg 7 sätestatuga.

Vastusena kohtunõudele on hageja

1. mai 2024 menetlusdokumendis märkinud, et esitab täiendavalt esialgse võlausaldaja selgitused ja konto väljavõtte. Esialgse võlausaldaja selgitustest (dtl 100) nähtub, et ta lepingu I puhul tuvastas ta kostja sissetulekud, võttes arvesse kostja enda esitatud (550 eurot) ja konto väljavõttelt (455 eurot 71 senti) saadud info. Samuti võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostjalt saadud info tema elamiskulude kohta (50 eurot). Lepingu II puhul on esialgne võlausaldaja tuvastanud kostja sissetulekud, võttese arvesse kostja enda esitatud (460 eurot) ja konto väljavõttelt (455 eurot 71 senti) saadud info. Samuti võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostjalt saadud info tema elamiskulude kohta (180 eurot). Mõlema lepingu puhul tegi esialgne võlausaldaja päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võttis AS-i Creditinfo krediidiskooring.
2. Kohus peab vajalikuks märkida, et vaatamata kohtunõudes toodud selgitustele selle kohta, et hagejal tuleb konkreetsed asjaolud välja tuua, ei ole hageja seda ka
3. mai 2024 menetlusdokumendis teinud. Hageja menetlusdokumendist ei nähtu jätkuvalt andmeid kostja sissetulekute ja kohustuste kohta, vaid hageja on jätnud kohtu ülesandeks otsida vastavaid andmeid hageja esitatud tõenditest. See ei ole aga kooskõlas hagimenetluse põhimõtetega.
4. Kohtule on esitatud üksnes konto väljavõtete kokkuvõte (dtl 106 - 109). Kohtu hinnangul ei asenda kostja konto väljavõtete kokkuvõte konto väljavõtteid. Selle kokkuvõtte on koostanud esialgne võlausaldaja ise ja kohtul puudub võimalus kontrollida kokkuvõttes toodud andmete õigsust (nt kostja finantskohustuste osas). Kuigi kokkuvõttes on toodud välja ka tehingud, siis ei ole kohtul veendumust, et kokkuvõttes on kajastatud kõik kontoga seotud tehingud. Kui kohtule ei ole kostja konto väljavõtteid esitanud, ei saa kohus hinnata kostja sissetulekuid ja kohustusi, samuti muid kostja krediidivõimet mõjutavaid olulisi asjaolusid.
5. Ka olukorras, kus kohus saaks lähtuda kostja konto väljavõtete kokkuvõttest, siis on sellel kajastatud tehingud kuni
6. jaanuarini
7. Lepingud on sõlmitud aga
8. veebruaril 2022 ja
9. märtsil
10. Isiku majanduslik seis võib kiiresti muutuda ning kohtu hinnangul ei saa isiku krediidivõimet hinnata konto väljavõtte alusel, mis kajastab tema majanduslikku olukorda kuu või kaks tagasi.
11. Lisaks sellele nähtub konto väljavõtete kokkuvõttest, et isiku sissetulekuks on Sotsiaalkindlustusameti makstav sotsiaaltoetus (nt jaanuaris 2022 summas 41 eurot 68 senti) ja Eesti Töötukassa makstav toetus (jaanuaris 2022 summas 420 eurot 81 senti). Seega oli kostja töötu ning tema ainsaks sissetulekuks olid riigi makstavad toetused. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et lepingu I sõlmimise ajal olid kostja elamiskulud 50 eurot. Kohus märgib, et kuu aega hiljem on kostja oma elamiskuludena märkinud juba 180 eurot. Kuigi mõlemad lepingud on sõlmitud sama esialgse võlausaldajaga, ei ole esialgne võlausaldaja lepingu II puhul arvestanud lepingust I tulenevat kohustust.
12. Kohtule on esitatud ka creditinfo.ee ja taust.ee väljavõtted, samuti AS-i Creditinfo krediidiskooring (dtl 100, 104, 105). Kohus selgitab, et tarbija kohta tehtud registripäringute vastused ja skooringud peavad olema esitatud loetaval kujul ning sellest peab nähtuma, mis kuupäeval ja kelle kohta see on tehtud. Praegusel juhul ei nähtu viidatud tõenditest, mis kuupäeval ja kelle kohta need on tehtud, tõendid ei ole esitatud loetaval kujul. Eelneva tõttu jätab kohus need tõendid asja lahendamisel arvestamata.
13. Kohus peab siiski võimalikuks arvestada seda, et lepingu I alusel sai kostja kauba maksumusega 157 eurot 69 senti, mille eest ta pidi tasuma maksegraafiku alusel 24 kuu jooksul. 5 Selliselt kujunes osamakse suuruseks 9 eurot 71 senti. Kui lähtuda kostja sissetulekust (460 eurot kuus) ning osamakse suurusest (9 eurot 71 senti), siis kohtu hinnangul oli kostja siiski võimeline täitma lepingust I tulenevaid kohustusi. Seega on kohus seisukohal, et lepingu I sõlmimisel ei ole esialgne võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
14. Küll on aga esialgne võlausaldaja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet lepingu II sõlmimisel. Nagu kohus on eelnevalt märkinud, siis ei ole esialgsel võlausaldajal andmeid kostja majandusliku seisu kohta märtsis
15. Konto väljavõtete kokkuvõte kajastab tehinguid kuni
16. jaanuarini
17. Kui lähtuda kostja sissetulekust jaanuaris 2022, siis sel ajal oli kostja töötu ja tema sissetulekuks olid riigi makstavad toetused. Olukorras, kus isik on töötu ja tema ainsaks sissetulekuks on toetused (ca 460 eurot kuus), ei ole talle 2700 euro suuruse krediidi võimaldamine põhjendatud. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kostja jäi lepingu II täitmisega võlgnevusse juba esimese graafikujärgse makse saabumisel ning ei ole tasunud mitte ühtegi makset. Ka see asjaolu viitab kohtu hinnangul kostja võimetusele täita oma kohustusi..
18. Järgmisena käsitleb kohus lepingust I tulenevaid nõudeid. Kohus on eelnevalt leidnud, et lepingu I puhul ei ole esialgne võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. 18.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on hagi p-s 2.1.1 toonud välja põhivõla arvestuse. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 152 eurot 36 senti. 19.

§ 397

lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu kohaselt on intressimääraks 9,90% aastas. Hageja arvestuse kohaselt on tema intressinõue 9 eurot 24 senti. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja intress 9 eurot 24 senti. 20.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe on esialgsel võlausaldajal õigus nõuda viivist võrdses määras intressimääraga. Eelneva tõttu on ka viivise määr 9,90% aastas. Hageja on hagi p-s 2.1.3 toonud välja viivise arvestuse, mille kohaselt on viivis perioodi 14. oktoober 2022 kuni 10. juuli 2023 eest kokku 11 eurot 16 senti. Kohus peab põhjendatuks sellest arvestusest ka lähtuda. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga (25. juuli 2023) sissenõutavaks muutunud viivis 11 eurot 16 senti. 21. Sissenõudmiskulude kohta märgib kohus järgmist. Hageja nõuab kostjalt 30 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist.

1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja 6 kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on tuginenud sellele, et on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkuleppe saavutamiseks, tehes erinevaid toiminguid – võlamenetleja töö, tasulised päringud, nõudekirjad nii posti kui e-posti teel. Praegusel juhul ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit (tasulisi meeldetuletuskirju), mida hageja on kostjale saatnud. Kohtule on esitatud üksnes esialgne võlausaldaja e-kirjad, mis on saadetud kostjale enne lepingu lõppemist. Hageja ei ole selgitanud, milliseid päringuid on tehtud, samuti millal ta kostjale helistas. Kohtu hinnangul ei saa sissenõudmiskulusid sisustada üldistavalt. Eelneva tõttu jätab kohus sissenõudmiskulude nõude rahuldamata. 22. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja lepingust I tulenev võlgnevus 172 eurot 76 senti (s.o põhivõlg 152 eurot 36 senti, intress 9 eurot 24 senti ja viivis 11 eurot 16 senti). Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude (30 eurot). 23. Järgmisena käsitleb kohus lepingust II tulenevaid nõudeid. Kohus on eelnevalt leidnud, et lepingu II puhul on esialgne võlausaldaja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa

§ 4034

lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

1. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-134930, p 10).
2. Hageja saab kostjalt nõuda põhivõla 2700 euro tasumist. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 2700 eurot.
3. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslik tasu laenu kasutamise eest. Lepingute sõlmimise ajal (
4. aastal) oli intressimäär 0%. Lepingus kokkulepitud intressimäär (35,40% aastas) Seega sai hageja nõuda

§-s 94 sätestatud määras ehk hageja intressinõue on 0 eurot. Eelneva tõttu jätab kohus hageja intressinõude (550 eurot 25 senti) rahuldamata. 25. Viivise kohta märgib kohus aga järgmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult 7 mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3 kohaselt kaasneb maksete hilinemisega viivis intressimääraga samas määras (s.o 39,40% aastas).

§ 4034

lg 7 järgi kohaldub praegusel juhul

§-s 94 sätestatud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas olukord, kus lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Seega tuleb kohtu hinnangul kohaldada seadusjärgset viivisemäära, mitte lepingujärgset viivisemäära. Eelneva tõttu on viivis alates 14. oktoobrist 2022 kuni 10. juulini 2023 kokku 196 eurot 21 senti (siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis 196 eurot 21 senti. 26.

1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on tuginenud sellele, et on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkuleppe saavutamiseks, tehes erinevaid toiminguid – võlamenetleja töö, tasulised päringud, nõudekirjad nii posti kui e-posti teel. Praegusel juhul ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit (tasulisi meeldetuletuskirju), mida hageja on kostjale saatnud. Kohtule on esitatud üksnes esialgne võlausaldaja e-kirjad, mis on saadetud kostjale enne lepingu lõppemist. Hageja ei ole selgitanud, milliseid päringuid on tehtud, samuti millal ta kostjale helistas. Kohtu hinnangul ei saa sissenõudmiskulusid sisustada üldistavalt. Eelneva tõttu jätab kohus sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.

1. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja lepingust II tulenev võlgnevus 2896 eurot 21 senti (s.o põhivõlg 2700 eurot ja viivis 196 eurot 21 senti). Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 510 euro 82 sendi ulatuses (707,03 – 196,21). Kohus jätab täielikult rahuldamata hageja intressinõude (550 eurot 25 senti) ja sissenõudmiskulude nõude (50 eurot).
2. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid kokku 4210 eurot 04 senti ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3068 eurot 97 senti, seega rahuldab kohus hagi ca 73% ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 73% kostja ja 27% hageja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 490 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuludega. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 357 eurot 70 senti (490 x 0,73). /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 8