4-09-12096 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-08-12096 (2315,09,004505) Kohtunik Märt Toming Kohtuistung

§ 7422

lg 2 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, so 4200 krooni ja lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Helen Kommussar Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: E.A, IK: xxxxxxxxxxx, elukoht: XXX. Kaitsja: AB Uno Feldscmidt vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe, Gonsiori 21-214 Tallinn RESOLUTSIOON 1. Jätta E.A kaitsja advokaadi Merike Allikmäe kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 10.06.2009 otsusele nr 2315,09,004505 E.

§ 7422

lg 2 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, so 4200 krooni ja lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 10.06.2009 otsus nr 2315,09,004505 E.

§ 7422

lg 2 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, so 4200 krooni ja lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks muutmata.

1. LS § 7422 lg 4 alusel kohaldatud lisakaristus, so juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 2 kuu möödumisel, so algab 22.12.2009 ja lõpeb kahe kuu möödumisel. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 20.11.
2. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 21.12.
3. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 22.12.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 10.06.2009 otsusega nr 2315,09,004505 karistati E.A LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, so 4200 krooni ja lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks selles, et menetlusalune isik 21.05.2009 kell 03.05 Suur-Sõjamäe 30 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga xxxxxx asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust 32 km/h võrra, sõites kiirusega 85 +/- 3 km/h, rikkudes sellega LS § 47 lg 2 sätteid ja pannes toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles taotles otsusega määratud karistuse kergendamist. Kaebuses motiveeriti karistuse kergendamist sellega, et kiiruse ületamine toimus öisel ajal. Selles piirkonnas liikus sellisel kellaajal praktiliselt puudub kuna tegemist on tööstusrajooniga, kaasliiklejad praktiliselt puudusid. Taotletakse rahatrahvi vähendamist miinimumini ja lisakaristuse tühistamist. Juhtimisõigusest ilmajäämine tähendaks tööst ilmajäämist, mis omakorda tähendaks elukohast ilmajäämist, kuivõrd kaebuse esitanud isikul on eluasemelaen ja autoliising. Lisaks sellele kasvab peres kaks alaealist last ning kõrge rahatrahv paneb kogu perekonna raskesse materiaalsesse olukorda. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et sõitis öösel tööle, ületas kiirust. Töötab kuus päeva nädalas, sõidab Narva vahet, veab toiduaineid. Tahtis kiiremini jõuda tööle, et saaks seal natuke silma kinni lasta. Tõuseb üles öösiti kell 2.
5. Teel polnud kedagi, sõitis umbes 70ga, kedagi ei seganud, kahetseb. Alati on kahetsenud. Kaitsja selgitas, et kohtule esitatud kaebuse esitaja abikaasa palgatõendist nähtub abikaasa palk viimase kuu kohta, kaebuse esitanud isikul on palk 15 000 krooni, makstakse samal ajal eluasemelaenu, autoliisingut, kommunaalkulusid, peres kasvab kaks last. Kui juhtimisõigus ära võetakse, jääb kaebuse esitaja kõigest ilma. See töö on ainus kaebuse esitanud isiku sissetulek. Ta töötab autojuhina 20 aastat. On saanud mõned trahvid, kuid need on tasutud ja neid ei peaks üle tähtsustama, tuleks jääda rikkumise raamidesse. Isik sõitis öisel ajal tööstusrajoonis, see ei ole nii ohtlik kui elamurajoonis, teised liiklejad puuduvad. Karistus ei saa olla selline, mis halvendaks isiku majanduslikku olukorda. Isiku käitumises on kaks karistust kergendavat asjaolu, so süü tunnistamine ja kahetsus. Tuleb arvestada ka isiku majanduslikku olukorda, pere satub samuti raskesse olukorda. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et ta jääb vaidlustatud otsuse juurde ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Väärteo toimepanemise ajal oli kaebuse esitanud isikule tema majanduslik olukord teada, samuti see, et tal on koolis käivad lapsed. Isikut on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud, mistõttu ta teab, et karistusena võidakse juhtimisõigus ära võtta, mille tulemusena kaotab töö. Isik ületas asulasisesel teel sõidukiirust määral, mi oli LS § 7422 lg 3 rikkumise lähedane. Isikut on kolm korda karistatud LS § 7422 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatud, samuti teiste rikkumiste eest, kuid trahvid ei ole mõju avaldanud ning ta jätkab väärtegude toimepanemist. Kohtuistungil on hilja kahetsusega välja tulla. Otsus on õige ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. 2 Kohus, tutvunud kaebuse esitanud isiku kaebuse ja selle motiividega, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamusega, samuti väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt sõitis kaebuse esitanud isik asulasisesel teel kiirusega 85 km/h +/- 3 km/h ja menetlusalune isik ületas mootorsõidukit juhtides lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 32 kilomeetri võrra tunnis. Vastavalt LS § 7422 lg 2 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis oli väärteo toimepanemise ajal karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut, seega kuni 6 000 krooni või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vastavalt LS § 7422 lg 4 sätetele võis kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana ja lisakaristust kohaldati ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kaebuse esitanud isikut süüdistati selle, et ta ületas mootorsõidukit juhtides lubatud suurimat sõidukiirust 32 km/h võrra. Seega LS § 7422 lg 2 sätestatud rikkumise ülemmäära lähedasena. Juhul, kui isik oleks ületanud lubatud suurimat sõidukiirust 41 km/h võrra, siis oleks selline käitumine kvalifitseeritud juba LS § 7422 lg 3 järgi ning karistusena sellise teo toimepanemise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni ühe aastani ja lg 5 kohaselt ka lisakaristus sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ühest kuust kuni kuue kuuni. Seetõttu leiab kohus, et rikkumise ulatus rikkumise ülempiiri lähedasena peab tingima ka karistuse ettenähtud sanktsiooni ülempiiri lähedasena. Vastasel juhul tekiks olukord, kus süü suurus ei mõjutaks karistuse määra ning isiku suurem süü tingiks süüdlase olukorra kergendamise. Kohus leiab, et karistuse määramine ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana on põhjendatud ning vastab süü suurusele ja alus määratud põhikaristuse kergendamiseks puudub. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist menetlusaluse isiku suhtes, siis väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli kaebuse esitanud isikul temale inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal kolm kustumata karistust, neist kaks samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ning rahatrahvid olid tasutud. Selline asjaolu ei takistanud menetlusalust isikut panemast toime uut samalaadset väärtegu. Seega senised rahalised mõjutusvahendid ei ole sundinud menetlusalust isikut edaspidi loobuma uute väärtegude toimepanemisest ning kohus asub seisukohale, et pelgalt rahaline mõjutamine on ennast ammendanud ning isiku suhtes tuleb kohaldada ka teisi liiklusseaduses ettenähtud vahendeid menetlusaluse isiku mõjutamiseks ning selleks on juhtimisõiguse äravõtmine ja menetlusaluse isiku kui ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldamine. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusaluse isiku karistuste rohkust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest peaks menetlusalusel isikul olema juba piisav kogemus, mille põhjal ta on suuteline aru saama sellest, et liiklusnõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine saab olla vaid tahtlik tegu ning menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt panigi ta väärteo toime tahtlikult. Kaebuse kohtulikul arutamisel esile toodud asjaolud, so eluasemelaen, autoliising, abikaasa väike palk ja kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustus ei tekkinud kaebuse esitanud isikul ootamatult ja pärast vaidlustatud otsuse koostamist, vaid need asjaolud olid olemas ka väärteo toimepanemise ajal ja olid ka varasemate väärtegude toimepanemise ajal, milliste eest määratud rahatrahvid on tal tasutud. Kohus asub seisukohale, et isik peab igapäevaelus valima sellise käitumisviisi, mis tagab tema soodsa majandusliku olukorra säilimise, sissetulekute säilimise ja rahaliste kohustuste täitmise võimalikkuse. Kaebuse esitanud isik oli ja on senise kogemuse tõttu väga hästi teadlik sellest, et liiklunõuetega vastuollu minek toob kaasa 3 karistuse, mis omakorda halvendab rikkuja majanduslikku olukorda. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena. Olles taolisest riskist teadlik peab isik ise käituma selliselt, et tema majanduslik olukord ei halveneks ei määratava rahatrahvi ega juhtimisõiguse äravõtmise tõttu. Menetlusaluse isiku järjekindel ohtlik käitumine liikluses näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse. Kaebuse esitanud isiku ütlustest kohtuistungil võis teha järelduse, et kaebuse esitanud isiku jaoks on liikluseeskirja nõuete eiramine loomulik, kuivõrd ta töötab autojuhina ja seda tuleb ette. Arvestades kaebuse esitanud isiku süü suurust ning rohkeid karistusi, millised ei ole oma mõju avaldanud, leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine menetlusaluse isiku suhtes oli põhjendatud ning selle kohaldamata jätmine olnuks kohtu arvates alusetu. Kaebuse kohtulikul arutamisel leidis kaitsja, et kaebuse esitanud isiku käitumises on kaks karistust kergendavat asjaolu: süü tunnistamine ja kahetsus toimepandus. Kohus leiab, et menetletavas väärteoasjas süü tunnistamisel ei ole mingit tähtsust, kuivõrd väärteo toimepanemine on tuvastatud mõõteseadet kasutades ning väärteo toimepanemine oli ilmne. Mis puudutab väidet kahetsuse kohta, siis väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks kahetsenud. Kohtuistungil teatas aga kaebuse esitaja, et ta on alati kahetsenud. Selline väide näitab kaebuse esitanud isiku suhtumist oma teosse ja eelmistesse väärtegudesse ning kohus ei saa möödaminnes avaldatud kahetsust võtta siirana. Seetõttu leiab kohus, et väärteoasjas ei ole tuvastatud karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes. Kohus leiab, et kaebuse esitanud isiku süü suurus ja isikut iseloomustavad andmed välistavad võimaluse määratud põhikaristust või lisakaristust kergendada, rääkimata lisakaristuse tühistamisest. Ülaltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et alus esitatud kaebuse rahuldamiseks või vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 4