4-09-21906 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-08-21906 (2330,09,007590) Kohtunik Märt Toming Kohtuistung

§ 7417lg 1 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni.

Kohtuvälise menetleja esindaja: Jüri Teslenko Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: E.I, IK: xxxxxxxxxxx, elukoht: XXX Kaitsja: vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe RESOLUTSIOON 1. Rahuldada E.I kaitsja advokaadi Merike Allikmäe kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabli Vassili Mihhailovi 16.06.2009 otsusele nr 2330,09,007590 E.

§ 7417lg 1 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni.

2. Tühistada Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabli Vassili Mihhailovi 16.06.2009 otsus nr 2330,09,007590 E.

§ 7417lg 1 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni täies ulatuses.

1. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 1 tutvumiseks kättesaadav alates 20.11.
2. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 21.12.
3. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 22.12.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabli Vassili Mihhailovi 16.06.2009 otsusega nr 2330,09,007590 karistati E.I LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni selles, et menetlusalune isik 20.05.2009 kell 09.20 Tiimani 14 juures Narva linnas Ida-Viru maakonnas, juhtides mootorsõidukit Scania registreerimismärgiga xxxxxx enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses nimelt tagurdades sooritas otsasõidu pargitud autole VW Caravelle registreerimismärgiga xxxxxx, mille omaniku tekitas kahju, rikkudes sellega LE § 91 ja 105 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles märgiti, et kaebuse esitaja end temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises süüdi ei tunnista. Väärteoasjas ei ole kogutud piisavalt tõendeid. Väärteoasjas puuduvad sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fotod väärteo põhjustanud sõidukist. Vastavalt kohtupraktikale saavad liiklusõnnetuse skeem ja ja fotod olla lisaks sündmuskoha vaatluse protokollis märgitule olla üksnes täiendav liiklusõnnetuse olustiku talletamise moodus. Peale selle taotletakse, et arvestada tuleb seda, et ta on hüvitanud kahju summas 16 000 krooni liiklusõnnetuses osalenud sõiduauto VW Caravelle registreerimismärgiga xxxxxx omanikule VS’le, kes on esitanud avalduse, milles kinnitab, et talle on kahju täielikult hüvitatud ning taotleb menetluse lõpetamist. Arvestades perekond I finantsilisi kohustusi, siis on kannatanule hüvitatud kahju 16 000 krooni märkimisväärne summa kaebuse esitaja pere eelarves. Kaebusega taotletakse väärteoasjas tehtud otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et ta ei märganud, et oleks riivanud teist sõdukit, ei tundnud seda, et veoki kerega riivas teist sõidukit. Politseist helistati ja öeldi, et on avarii olnud. Oli üllatunud. Kui helistati, oli tööl ning sõitis järgmine päev Narva. Läks politseisse ja seal öeldi, et on põhjustanud liiklusõnnetuse ja ära sõitnud. Politseis öeldi, kes on kannatanu ja helistas kannatanule. Kannatanu nimetas summa 16 000 krooni. Politseis selgitati, et parem on kui kindlustusele ei teata, tulevad muidu probleemid töö juures, parem kannatanule ära maksta. Olid fotod, kannatanu autol olid vigastused, kuid tema autol ei olnud midagi. Teisel autol oli lõhutud peegel ja kriimustus. Vigastused võisid olla tekitatud tema autoga. Maksis kannatanule ära, et saada seda paberit pretensioonide puudumise kohta. Oma arust liiklusõnnetuse aktile alla ei kirjutanud, kuid kui seal on tema allkiri, ju siis kirjutas. See oli elumaja hoovis, oli vaja sõita mahalaadimiskohta. Sõitmiseks ruumi oli, vaatas vasakusse peeglisse, paremasse ei vaadanus. Arvatavasti oma auto kere servaga riivas teist autot. Öeldi, et kui kannatanu kirjutab sellise paberi talle, siis karistuseks palju ei anta. Kaitsja asus seisukohale, et kohtuvälisel menetlusel on menetlusalune isik oma süüd tunnistanud, samas väitnud, et võimalik, et kriimustas. Süüdistatakse selles, et tekitas varalise kahju, pidi veenduma manöövri ohutuses ja et taguramisel ei tohi ohustada teist liiklejat. Kaebuse esitajal on 20 aastane juhtimiskogemus, ometigi toimus mõlkimine märkamatult ja kaebuse esitaja märgib, et see on võimalik. Igal asjal on omad reeglid kuidas hinnata, selleks on tunnistajate ütlused, menetlusaluse isiku ütlused, liiklusõnnetuse akt, skeem. Tõendiks oleks autode vaatlus. Seda aga ei ole. On vaid teise sõiduki fotode koopiad. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kohta fotosid ei ole. Puudub ka sündmuskoha vaatlusprotokoll. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-4-07 asunud seisukohale, et tõendite kogumisel tuleb lähtuda süüteomenetlust reguleerivate õigusaktide nõuetest, sealhulgas Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestamise korrast. Väärteomenetluses kasutatava sündmuskoha vaatluse protokolli näidisvorm on esitatud näidisdokumentide näidisvormide loetelus. Menetlustoiminguks, millega oleks saanud koguda andmeid liiklusõnnetuse asjaolude kohta, oleks olnud sündmuskoha ja liiklusõnnetuses 2 osalenud autode kui asitõendite vaatlus. See tähendab, et näiteks liiklusõnnetuse skeem või fotod saavad olla lisaks sündmuskoha vaatluse protokollis märgitule üksnes täiendav liiklusõnnetuse olustiku talletamise moodus. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ei saa aga asendada liiklusõnnetuse akt koos selle osaks oleva liiklusõnnetuse toimumise koha skeemiga. Samas on liiklusõnnetuse aktis märgitud, et Scanial olid kriimud ja punase värvi jäljed. Asjas ei ole kogutud tõendeid, mis kinnitaks menetlusaluse isiku süüd. Kahju saaja on taotlenud menetluse lõpetamist, kuivõrd tal puuduvad pretensioonid, samas seletati menetlusalusel isikule, et maksku ära, siis saab kergema karistuse. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et ta osaliselt nõustub sellega, et puudub sündmuskoha vaatlusprotokoll, kuid see oleks vaid üks tõenditest. Kohus vaatab väärteoasjas tõendeid kogumis ja asjas on piisavalt tõendeid. Need on menetlusaluse isiku enda ütlused. Varaline kahju summas 16 000 krooni ei ole tasutud selleks, et tutvuda kannatanuga. Kahju hüvitamine väärteomenetluses toimub hoopis teistel alustel. Puudub alus otsuse tühistamiseks. Isikut on karistatud 1/9 ulatuses võimalikust karistusest. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus, tutvunud kaebuse esitanud isiku kaebuse ja selle motiividega, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamusega, samuti väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt menetlusalune isik juhtides mootorsõidukit, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses nimelt tagurdades sooritas otsasõidu pargitud autole, mille omanikule tekitas varalise kahju. Väärteoprotokolli kohaselt on menetlusaluse isiku süüd tõendavateks tõenditeks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, tunnistajate ülekuulamise protokollid ja muu dokument. Väärteoasja materjalides on aga menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kahe tunnistaja ülekuulamise protokollid, kauba vastuvõtu kontroll-leht, liiklusõnnetuse akt, avaldus kahju hüvitamise kinnitamise kohta ja maksekorraldus 16 000 krooni ülekandmise kohta. Kohtuistungil üle kuulatud kaebuse esitaja oma süüd mõningal määral tunnistas, väites, et ta peab võimalikuks, et ta kitsas kohas võis mõnda sõidukit riivata, kuivõrd ei vaadanud tagurdamisel parempoolsesse tahavaatepeeglisse, kuid ta ei kuulnud ega tundnud kokkupõrget ning sõitis ära. Menetlusaluse isiku süüd kinnitab objektiivselt ka asjaolu, et menetlusalune isik on tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud, mille kohta on Valery Sennovskiy koostanud avalduse, milline on väärteotoimikus. Samas ei ole kohtuistungil kaebemenetluses muid tõendeid kogutud ega kontrollitud. Kuigi kohtuvälisel menetlejal lasub süüdistusfunktsioon, ei taotlenud kohtuväline menetleja liiklusõnnetust pealt näinud tunnistaja kohtuistungil üle kuulamist. Samas ei saa kohus neid ütlusi ka avaldada, kuivõrd selleks puudub seaduslik alus. Teisalt saaks nendest ütlustest informatsiooni vaid liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki registreerimismärgi kohta, kuid mitte juhi kohta. Menetlusalune isik on aga ise tõendanud seda, et ta viibis sündmuskohal ja viis kaupa, mida kinnitab ka kauba vastuvõtu kontroll-leht. Sellistel andmetel on olemas menetlusaluse isiku ütlused selle kohta, et ta võis selle väärteo toime panna. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki viibist sündmuskohal kinnitaks ka tunnistaja ütlused ja kauba vastuvõtu kontroll-leht. Samas selle tunnistaja ütlustega ei ole tõendatud, et sõidukit juhtis menetlusalune isik, kuivõrd ta nägi vaid sõidukit. Menetlusaluse isiku ütlused aga ei saa olla ainsaks tõendiks, millega tema süüd tuvastatakse ning tema osaliselt süüd tunnistavate ütlustega peaksid riimuma ka teised tõendid, mida kohus või siis ka kohtuväline menetleja kohtuvälises menetluses saaks kogumis hinnata. Väärteoasjas on koostatud liiklusõnnetuse akt, millises on fikseeritud liiklusõnnetuses osalenud sõidukitele tekkinud kahjude kirjeldused. Samas aga nähtub väärteoasja materjalidest, et Tiimani 14 juures olnud sündmuskohta ei ole vaadeldud, samuti ei ole vaadeldud liiklusõnnetuses osalenud sõidukeid ega koostatud sellekohaseid vaatlusprotokolle, rääkimata siis nende sõidukite fotografeerimisest. Seega puuduvad väärtoeasjas igasugused tõendid, mis kinnitaks liiklusõnnetuse aktis märgitud kahjude kirjeldusi. Kuivõrd menetlusalune isik on vaidlustanud väärteootsuse, siis põhimõtteliselt oleks kohtul õigus määrata liiklustehniline ekspertiis 3 kindlaks tegemaks kas menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukiga oli võimalik tekitada VW Caravellele selliseid vigastusi nagu on märgitud liiklusõnnetuse aktis ja seda just sellises kohas nagu oli sündmuskoht. Ekspertiisi määramisel ei oleks aga kohtul eksperdile anda materjalidest muud kui liiklusõnnetuse akt ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, sest muud sündmust puudutavad menetlusdokumendid on jäetud koostamata. Ainsaks tõendiks oleks menetlusaluse isiku ütlused ning nende muutumisel ei oleks sedagi tõendit ja alles jääks vaid tunnistaja ütlused sõiduki nägemise kohta, kusjuures tunnistaja juhti ei näinud ega oska öelda sõiduki marki ega mudelit. Sellest tulenevalt jääksid vaid kaudsed tõendid, so asjaolu, et vaidlusalust sõidukit dokumentide kohaselt pidi juhtima menetlusalune isik ja et menetlusalune isik on tekitatud kahju hüvitanud. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohus peab küll võimalikuks, et menetlusalune isik võis panna toime temale inkrimineeritud väärteo ettevaatamatusest, kuivõrd ei täitnud manöövri tegemisel piisavalt hoolsuskohustust, kuid tõendite kogumata jätmise tõttu on tekkinud olukord, kus menetlusaluse isiku süü oleks tuvastatud vaid tema enda osaliselt süüd tunnistavate ütlustega ning sellel juhul oleks nendel ütlustel võrreldes teiste kogumata jäetud tõenditega ette kindlaksmääratud jõud, mis kindlasti ei ole kooskõlas menetlusseaduse põhimõtetega ja sellest tulenevate menetlusaluse isiku õigustega, kellel puudub kohustus enda vastu ütlusi anda ja tal on õigus teada, et tema ütlusi võidakse kasutada tema enda vastu. Seetõttu tekivad kohtul kahtlused, mida ei ole võimalik kaebemenetluses kõrvaldada ning kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Seetõttu leiab kohus, et kohtuvälises menetluses ettenähtud korras tõendite kogumata jätmise tõttu ei saa tõsikindlalt väita, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud, mis tingib vaidlustatud otsuse tühistamise täies ulatuses ja menetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 132 p 3 alusel. Märt Toming kohtunik 4