Obsah (6)

§ 356§ 663§ 657§ 654§ 173§ 360

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 5. august 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-24-5628 Tsiviilasi Antique OÜ hagi Larissa Kvitka vastu valduse

§ 356

lg 1 alusel menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-24-2289 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Menetluse peatamine teenib selgelt ka menetlusökonoomia, menetluse efektiivsuse ja õigusselguse eesmärki. Tsiviilasjas nr 2-24-5628 Antique OÜ nõude rahuldamine sõltub tsiviilasjas nr 2-24-2289 tehtavast lahendist, s.o kui tsiviilasjas nr 2-24-2289 tuvastatakse, et

1. jaanuaril 2024 sõlmitud tehing „Korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping“ tühisus või lepingu kehtetus, siis ei ole Antique OÜl õigus nõuda tsiviilasjas nr 2-24-5628 korteri valduse vabastamist ja kasutuseeliste hüvitise saamist. Sellisel juhul saab Larissa Kvitka vaidlusaluse korteriomandi enda omandisse tagasi ja hageja hagi rahuldamiseks puudub alus. Kui tuvastatakse, et leping on õiguspärane, puudub vaidlus, et hagejal on õigus nõuda korteri valduse vabastamise ja kasutuseelise hüvitist. Kohus märkis, et kuigi peamine vaidlus tuleneb korteriomandi müügilepingust, siis ei saa nõustuda hagejaga, et nii Antique OÜ kui Larissa Kvitka nõuete menetlemine ühes menetluses on menetluslikult ökonoomne. Antigue OÜ nõuet korteri valduse vabastamiseks ja kasutuseelise hüvitise saamiseks saab menetleda alles pärast seda kui on jõustunud otsustus Larissa Kvitka esitatud nõude
2. jaanuaril 2024 sõlmitud tehingu „Korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping“ tühisuse või lepingu kehtetuks tunnistamise nõudes. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluse peatamise osas ja teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluse peatamise taotlus rahuldamata. Hageja hinnangul peab

§ 356

lg 1 alusel menetluse peatamiseks õigussuhte olemasolu või puudumine olema teise menetluse ese, st küsimus, mis lahendatakse teises menetluses tehtava lahendi resolutsioonis, mitte üksnes teises menetluses tehtava lahendi põhjendustes kajastatud eeldusküsimus. Hageja möönab, et nii käesolevas asjas, kui peatamise aluseks olevas tsiviilasjas tuleb tuvastada korteriomandi müügilepingu kehtivus, kuid see ei ole eraldiseisvalt käesoleva (nr2-245628) tsiviilasja ese. Isegi kui kohus peaks tuvastama tsiviilasjas nr 2-24-2289 menetluses 2 korteriomandi müügilepingu tühisuse, tuleb see eraldiseisvalt tuvastada ka praeguse menetluse käigus. Seega on väär maakohtu järeldus, mille kohaselt on üks menetlus vältimatult seotud teise menetlusega. Üksnes nõuete aluseks olevad asjaolud on samad (st nõuete vahel esineb vastastikune seos), kuid see oli aluseks nõuete ühiseks menetlemiseks hagi ja vastuhagi korras (millist taotlust kohus ei rahuldanud ja mille osas puudub hagejal määruskaebeõigus), mitte aga ühe nõude menetlemise peatamiseks. Hageja on ka seisukohal, et menetluse peatamine põhjustab praeguses asjas esitatud nõude menetlemise tarbetut venimist ning on vastuolus

§-st 2 tulenevate põhimõtetega.

1. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659).

Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6 koosmõjus §-ga 659).

1. Tsiviilasjas nr 2-24-2289 on vaidluse esemeks hageja ja kostja vahel sõlmitud korteriomandi müügilepingu kehtivus. Käesolevas asjas nõuab hageja samale müügilepingule tuginedes kostjalt müügilepingu esemeks oleva korteriomandi valduse vabastamist ja kasutuseeliste hüvitamist. Praeguses asjas menetluse jätkumine oleneb seetõttu tsiviilasjas 2-24-2289 tehtavast otsusest.
2. Hageja arutlused sellest, et põhimõtteliselt ei ole välistatud kahes tsiviilasjas jõuda erinevatele järeldusteni, st ühes müügileping kehtib ja teises, et ei kehti, on iseenesest kohased. Ringkonnakohus aga ei nõustu hagejaga, et asjade paralleelselt menetlemine kiirendab mõlemas asjas menetlust ja on ökonoomsem.
3. Ringkonnakohus on pigem nõus selle hageja seisukohaga, et maakohus oleks saanud hageja nõuet menetleda vastuhagina hagiga samas menetluses. Sellisel juhul oleks kostja nõude (põhihagi) saanud lahendada reservatsiooniga osaotsusega. Arvestades menetluses kujunenud olukorda on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik menetlus käesolevas tsiviilasjas peatada kuni tsiviilasjas nr 2-24-2289 tehtava lahendi jõustumiseni (

§ 356lg 1).

10. Kuna määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

§ 173

lg 1 esimese lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik. 11. Maakohtu menetluse peatamise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (

§ 360lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 3