lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.
lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus.
lg 3 järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui R. Jakobson tõesti ei teadnud, et sõidab endiselt asulasisesel teel ja kehtib kiiruspiirang 50 km/h, on ta süüteo toime pannud vähemalt hooletusest
Menetlusalune isik tunnistas kaebuses isegi, et ei olnud piisavalt tähelepanelik ja hoolas. Kohusetundliku suhtumise korral oleks R. Jakobson pidanud aru saama, et sõidab endiselt asulasisesel teel. 3/5 Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut R. Jakobsoni tuleb toimepandu eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 227 lg 2 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus peab väärteoasjas lahendama ka küsimuse, kas kohtuvälise menetleja tehtud väärteootsus on määratud karistuse osas seaduslik ja põhjendatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Menetlusalune isik leiab, et kohtuväline menetleja on rikkumise eest määranud liiga suure rahatrahvi, arvestamata süüteo toimepanemise asjaolusid ja fakti, et R. Jakobsonil puuduvad varasemad karistused. Ka kohtuväline menetleja nõustub, et karistuse määramisel tuleks arvestada ka varasemate rikkumiste puudumist ning R. Jakobsonile määratud karistust tuleks vähendada.
Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väljakujunenud Riigikohtu praktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida korrigeeritakse vastavalt süü suurusele. Sanktsiooni keskmine määr LS § 227 lg 2 teo puhul on 50 trahviühikut. R. Jaokbsoni süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, mis jääb LS § 227 lg-s 2 sätestatud vahemiku (21-40 km/h) alammäära lähedale. Rikkumine leidis aset kella 20.32 ajal, seega ei toimunud rikkumine nö tipptunni ajal suure liiklustihedusega. Ka kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et menetlusaluse isiku sõiduk liikus üksinda. Teeolud olid head ja õnnelikul kombel rikkumise tõttu isikulist ega varalist kahju ei kaasnenud. Väärteo toimepanemise vormidest on kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kohus tuvastas, et menetlusalune isik pani väärteo toime hooletusest. Kõiki eelnevaid asjaolusid kogumis arvesse võttes saab kohtu hinnangul R. Jakobsoni süüd pidada väikseks. R. Jakobson tunnistas oma süüd koheselt ning väljendas kaebuses kahetsust. Kohus arvestab menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt, ega paneks toime uusi süütegusid. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et R. Jakobsonil ei ole kehtivaid karistusi. Arvestades varasemate karistuste puudumist ja R. Jakobsoni isikut, on kohtu hinnangul karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoos R. Jakobsoni puhul hea. Kohus peab karistuse mõistmisel arvestama ka üldpreventiivset eesmärki. Juhtimisõigust omav ning mootorsõidukit liikluses kasutav isik peab teadvustama, et liiklusnõuded on kehtestatud nii juhi enda kui ka kaasliiklejate huvides. Seetõttu on menetlusaluse isiku karistamine toimepandud rikkumise eest vajalik ning kõne alla ei tule väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 lg-s1 sätestatud otstarbekuse kaalutlusel. Tuleb nõustuda kohtuvälise menetlejaga selles, 4/5 et käesoleva rikkumise puhul esineb selgelt avalik menetlushuvi. Lubatud sõidukiiruse ületamine on küllaltki sage rikkumine ning tihtipeale kehavigastuste tekkimise või surmaga lõppevate liiklusõnnetuste põhjus. Riigikohus on seoses VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisega selgelt öelnud, et juba kiiruse ületamise puhul üle 20 km/h on tegemist levinud liiklusalase õigusrikkumisega ja seetõttu ei saa viidata avaliku menetlushuvi puudumisele (RKKKo nr 3-1-1-107-05, p 10). Siiski on kohus seisukohal, et R. Jakobsonile määratud karistust tuleb vähendada. Arvestades väärteo toimepanemise ja R. Jakobsoni isikust tulenevaid asjaolusid, puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab kohtu hinnangul tema karistamisel eesmärke rahatrahvi kohaldamine sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus sanktsiooni keskmises määra ei vasta ei teo raskusele ega ole põhjendatud ka isikust tulenevatest asjaoludest.
Jakobsoni karistada rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o 140 eurot. Tuginedes ülaltoodule, leiab kohus, et R. Jakobsoni kaebus tuleb rahuldada ning menetlusalusele isikule tuleb liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi toimepandud väärteo eest mõista karistuseks rahatrahv 35 trahviühikut, s.o 140 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.