ja § 4231 Prokurör Rainer Amur Süüdistatav T.O järgi lühimenetluses ik xxxxxxxxxxx, eluk XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 14.11.2012 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 1 järgi vangistusega 3 aastat
MS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2; 311 ja 313: Tunnistada süüdi T.O 424 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust,
Vastavalt
lg 1 suurendada raskeimat üksikkaristust ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel T.O’le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta. 2
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust ja 10 (kümme) kuud vangistust ei pöörata täitmisele kui, kui T.O ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. Määrata T.O’le kriminaalhooldaja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel. Katseajal on T.O kohustatud järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: elama alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt
lg 2 p 2, 21, 8 kohustada T.O käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ja osalema sotsiaalprogrammis. Vastavalt
Vastavalt LS § 127 on T.O kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohaldada T.O suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates 19.07.2017.a. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista T.O’lt riigituludesse sundraha 705 eurot ja menetluskulud 707 eurot (joobe tuvastamise kulud summas 131 eurot, kaitsja tasu summas 576 eurot) KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud summas 1412 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena esimesel 11 kuul igakuiselt 117,60 eurot ja viimasel 12. kuul 118,40 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest 3 loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD T.O on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta juhtis tahtlikult 22.01.2016 kella 21.30 ajal Tallinnas, Katusepapi tänaval mootorsõidukit Mercedes-Benz S 320 CDI registreerimismärgiga xxxxxx, olles joobeseisundis (narkootiline joove amfetamiinist), rikkudes LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega pani T.O toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, so
T.O süüdistatakse ka selles, et ta juhtis süstemaatiliselt 18.05.2016 kella 03.00 ajal Tallinnas, Kopli tänaval, 20.05.2016 kella 01.40 ajal Tallinnas, Tulika tänaval ning 02.08.2016 kella 23.40 ajal Tallinnas, Tulika tänaval mootorsõidukit Peugeot 407 registreerimismärgiga xxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Samuti süüdistatakse T.O selles, et ta juhtis 23.05.2017 kella 22.45 ajal Tallinnas, Pärnu mnt-l mootorsõidukit Chrysler Voyager registreerimismärgiga xxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega pani T.O toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, so
Kohtuistungil süüdistatav T.O selgitas, et süüdistus on talle arusaadav, ta tunnistas ennast süüdi lubadeta juhtimises 2017. aastal ja 2016.a augustis, joobes juhtimises ta oma süüd ei tunnistanud. T.O nõustus lühimenetlusega ning enda küsitlemist ei soovinud. Kohtuistungil väitis T.O, et ei ole sõltuvusainete tarbija ning on ammu nende tarvitamise lõpetanud (3 kd tl 18-19). Kahtlustatavana ülekuulamisel eitas T.O mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist 22.01.2016 (1 kd tl 37) ja keeldus ütluste andmisest. Mootorsõiduki juhtimises omamata mootorsõiduki juhtimisõigust 18.05.2016 ja 20.05.2016 ei tunnistanud T.O kahtlustatavana ülekuulamisel ennast süüdi (1 kd tl 86) ning selgitas, et 18.05.2016 pidasid politseiametnikud ta kinni Kopli tn 66 juures ja ütlesid, et T.O’lt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. T.O ütluste kohaselt oli ta unustanud otsusele järgi minna ja ei olnud juhtimisõiguse äravõtmisest teadlik. Järgmisel päeval läks T.O politseisse ja sai otsuse juhtimisõiguse äravõtmise kohta ja tegi koheselt selle kohta kaebuse kohtule. Ütluste kohaselt olevat talle kohtust telefoni teel öeldud, et ta võib sõidukit juhtida, kuni ta saab kohtu otsuse. T.O ütluste kohaselt arvas ta 20.05.2016, et võib sõidukit juhtida. Mootorsõiduki juhtimises omamata mootorsõiduki juhtimisõigust 02.08.2016 ja 23.05.2017.a tunnistas T.O ennast süüdi (1 kd tl 86, 2 kd tl 11, 3 kd tl 18-19). 4 KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et T.O süü
ja § 423-1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises on täielikult tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega. Mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis 22.01.2016.a, so
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises tõendavad T.O süüd tunnistaja ütlused ja kirjalikud tõendid.
näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi liigid on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove (KorS § 36 lg 4). Politseiametnikust tunnistaja S K ütlused tõendavad, et ta peatas 22.01.2016 kella 21.30 ajal Tallinnas, Katusepapi tänaval mootorsõiduki MB registreerimismärgiga xxxxxx. Sõidukit juhtis T.O, kes käitus väga närviliselt ja rahutult. Indikaatorvahendiga kontrollimisel oli tulemus positiivne narkootilisele ainele amfetamiin ning T.O toimetati võimaliku joobe tuvastamiseks Wismari haiglasse (1 kd tl 13). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli 22.01.2016.a kella 21.35 ajal T.O suhtes kasutatud indikaatorvahendi Dräger 5000 kasutamise tulemus positiivne (1 kd tl 23). Kohus leiab, et puudub igasugune vaidlus selles, et T.O organismis sisaldus 22.01.2016.a narkootilist ainet sellisel määral, et tal tuvastati narkojoove. Seega on T.O kohtuistungil antud ütlused, milliste kohaselt ta ei ole sõltuvusainete tarvitaja, vastuolus tunnistaja ütluse ja kirjalike tõenditega ning kohus ei pea neid usaldusväärseks. Narkojoobe olemasolu T.O’l kinnitavad 22.01.2016.a joobeseisundi tuvastamise saatekiri (1 kd tl 4-5), terviseseisundi kirjeldamise protokoll (1 kd tl 6). Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaeksperdi MT hinnangul (1 kd tl 9) esines T.O’l läbivaatuse ajal 22.01.2016 kella 22.10 ajal joobeseisund amfetamiinist. Toksikoloogiaekspertiisiakt nr 97I (1 kd tl 27) tõendab, et süüdistatava uriinist leiti 22.01.2016 narkootilist ainet amfetamiini. Ka kinnitab arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakt, et süüdistatav oli 22.01.2016 mootorsõidukit juhtides narkootilistest või muudest psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobeseisundis. T.O pidi tarvitama amfetamiini kuni 8 tundi (erandlikult kuni 12 tundi) enne terviseseisundi kirjeldamist 22.01.2016.a. kell 22.10, et tal tekiksid AS Wismari Haigla protokollis nr 47/47 kirjeldatud häirumised – so süüdistataval olid 22.01.2016 Wismari haiglas läbivaatuse käigus tuvastatud kehaliste reaktsioonide ja funktsioonide häirumised – higistamine, veidi ebaselge artikulatsioon, aeglase valgusreaktsiooniga pupillid, tasakaalu ja koordinatsioonihäiretest kohmakus, kangete liigutustega, sõrme-nina katse algselt ebatäpne, värin sõrmedes, neuroloogilisest leiust ataktilisus (1 kd tl 19). Ka on T.O varasemalt narkootikumide tarvitamise eest karistatud. T.O peeti kinni ka 02.08.2016, mil ta juhtis Tallinnas, Tulika tn 34 juures sõiduautot Peugeot 407 registreerimismärgiga xxxxxx ning narko kiirtest reageeris positiivselt narkootilisele ainele amfetamiin. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri 02.08.2016 episoodis (1 kd tl 60) tõendab, et T.O uriinist leiti narkootilisi aineid (amfetamiini ja metamfetamiini). Kohtuotsus nr 1-12-8269 (1 kd tl 94-97) tõendab, et süüdistatav on süüdi mõistetud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest. Karistusregistri õiendi (1 kd tl 110115) andmed kinnitavad, et T.O näol on tegemist süstemaatiliselt liiklusseaduse nõudeid rikkuva isikuga, samuti on teda karistatud NPALS § 15
subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kaitsja leidis, et T.O süü mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ei ole tõendatud, sest ei ole tõendatud, et T.O oleks tahtlikult asunud narkojoobes sõidukit juhtima. Kaitsja on seisukohal, et T.O ei oleks mitte mingil juhul asunud sõidukit juhtima, kui ta oleks olnud teadlik, et amfetamiini mõju veel kestab. Kohus ei nõustu kaitsjaga, mingeid tõendeid kaitsja väite kinnituseks kriminaalasjas ei ole. Kahtlustatavana ülekuulamisel ei tunnistanud T.O ennast mootorsõiduki joobes juhtimises süüdi ning keeldus ütluste andmisest, kohtuistungil eitas T.O sõltuvusainete tarvitamist, kuid tema sellised ütlused on kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ümber lükatud (3 kd tl 18-19). Kohus leiab, et T.O pani mootorsõiduki juhtimise 22.01.2016 toime vähemalt kaudse tahtlusega ning seda kinnitavad kirjalikud tõendid, mille kohaselt tuvastati T.O’l kinnipidamise ajal ja sellele vahetult järgnenud läbivaatusel joobeseisundi tunnused, so kehaliste reaktsioonide ja funktsioonide häirumised – higistamine, veidi ebaselge artikulatsioon, aeglase valgusreaktsiooniga pupillid, tasakaalu ja koordinatsioonihäiretest kohmakus, kangete liigutustega, sõrme-nina katse algselt ebatäpne, värin sõrmedes, neuroloogilisest leiust ataktilisus. Seega pidi isik võimalikuks pidama, et eelnevalt, so arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakti kohaselt kuni 8 tundi (erandlikult kuni 12 tundi) varem tarvitatud narkootiline aine ei ole organismist väljunud, kuid sellest hoolimata asus T.O juhtima mootorsõidukit. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et T.O poolt
Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises isikuna, kellel puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, so
-1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises tõendavad T.O süüd tunnistajate ütlused ja kirjalikud tõendid.
järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.
inkrimineerimiseks tuleb tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning käitumise süstemaatilisus.
järgi karistamine eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm juhtimisõiguseta juhtimist, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida
Samuti ei ole süstemaatilisuse jaoks oluline, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv) (vt Riigikohtu 22.10.2015.a lahend asjas 3-1-1-82-15). Vaidlust ei ole, et T.O juhtis 18.05.2016.a, 20.05.2016, 02.08.2016 ja 23.05.2017 mootorsõidukit, ta peeti politseiametnike poolt kinni ning tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Seda kinnitavad tunnistajate ütlused ning kirjalikud tõendid. Politseiametnikust tunnistaja RL ütlused kinnitavad, et ta pidas tööülesandeid täites 18.05.2016 kella 03 paiku Tallinnas, Kopli tn 66 juures kinni mootorsõiduki registreerimismärgiga xxxxxx, mida juhtis T.O. T.O esitas politseiametnikule küll juhiloa, kuid andmebaasist kontrollimisel selgus, et T.O’lt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud (1 kd tl 43). Tunnistaja ütlusi kinnitab 6 väärteoprotokoll AB 1493047 (1 kd tl 42), mis tõendab, et süüdistatav peeti 18.05.2016.a kella 03 ajal politseiametnike poolt kinni, sest ta juhtis 18.05.2016 kella 03.00 ajal Tallinnas, Kopli tänaval mootorsõidukit Peugeot 407 registreerimismärgiga xxxxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Otsus väärteoasjas nr 231716003156 18.04.2016.a tõendab, et T.O’lt võeti mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. T.O suhtes koostatud väärteoprotokolli kohaselt oli väärteootsuse kättesaadavaks tegemise ajaks kohtuvälise menetleja juures märgitud 26.04.2016.a. Väärteoprotokolli on T.O allkirjastanud 27.03.2016.a ja on seejuures kinnitanud, et on protokolliga tutvunud (1 kd tl 109). Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 12.05.2016.a. Seega puudus 18.05.2016.a T.O’l õigus mootorsõiduki juhtimiseks. Maanteeameti liiklusregistri väljavõte (1 kd tl 71) tõendab, et süüdistatavalt oli juhtimisõigus ära võetud 12.05.2016 – 11.11.
-1 subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui toimepanija pidas võimalikuks, et tal ei ole vastava sõiduki juhtimisõigust ning vaatamata sellele juhib ta korduvalt mootorsõidukit. T.O tunnistab, et juhtis mootorsõidukit 18.05.2016, 20.05.2016, 02.08.2016 ja 23.05.2017.a, kuid eitab mootorsõiduki juhtimist ilma selleks õigust omamata 18.05.2016 ja 20.05.2016.a. Mootorsõiduki juhtimises ilma selleks õigust omamata 02.08.2016 ja 23.05.2017 tunnistas T.O ennast süüdi. 7 Kaitsja leidis, et T.O võis mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolus 18.05.2016 ja 20.05.2016 eksida ja võis enda meelest käituda sõidukit juhtides seadusekuulekalt. Kaitsja viitab T.O ütlustele, mille kohaselt läks T.O’l meelest minna väärteootsuse järgi. T.O oli palunud saata talle väärteootsus posti teel, kuid seda ei tehtud. T.O väitel olevat ta helistanud kohtusse ja talle öeldi, et ta võib niikaua sõidukit juhtida, kuni otsus pole tulnud. Kuna talle otsust ei saadetud, siis leiab kaitsja, et T.O teadis 20.05.2016.a, et võib autot juhtida. Kohus ei nõustu kaitsjaga. 27.03.2016 T.O’le koostatud väärteoprotokollist nähtub, et seal on üheselt märgitud, millal on kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Samuti on protokollis selgitatud, et kohtuvälise menetleja lahendit isikule kätte ei toimetata ning lahendile tuleb ise järele tulla. T.O on 27.03.2016.a väärteoprotokolliga tutvumist kinnitanud oma allkirjaga. Ka on väärteoprotokollis märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 26.04.2016.a, mistõttu oli T.O’l viimaseks kaebuse esitamise tähtajaks 11.05.2016.a ning lahend jõustus 12.05.2016.a. Asjaolu, mille kohaselt andis T.O ametnikele oma e-posti aadressi, ei vabastanud teda kui menetlusalust isikut kohustusest väärteoprotokollis märgitud tähtajal otsusele järgi minna. Kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas isik läheb väärteootsusele järele või mitte. Kohus märgib ka, et T.O on väärteootsusele järgi minemata jätmist põhjendanud erinevalt. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt unustas T.O minna kohtuvälise menetleja otsuse järgi. Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses märkis T.O aga, et tal ei olnud võimalik kohtuvälise menetleja otsusele järgi minna, kuna ta oli haige ning ta arvestas, et otsus saadetakse talle e-postile. Samuti nähtub 18.05.2016.a koostatud väärteoprotokollist AB 1493047, et T.O on 18.05.2016.a oma allkirjaga kinnitanud tutvumist väärteoprotokolliga, milles on rikkumisena kirjeldatud mootorsõiduki juhtimist omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 12.05.2016 kuni 11.11.2016.a. Seega oli T.O teadlik, et temalt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud, kuid sellest hoolimata juhtis ta korduvalt uuesti mootorsõidukit. Kohus leib, et tunnistajate ütluste ja kirjalike tõenditega on täielikult tõendatud, et T.O on toime pannud
Politseiametnikest tunnistajate ütlused ja kirjalikud tõendid kinnitavad, et T.O peeti 18.05.2016.a, 20.05.2016, 02.08.2016 ja 23.05.2017 politseiametnike poolt kinni mootorsõiduki juhtimisel ning kõigil kordadel puudus tal mootorsõiduki juhtimisõigus. Ka kinnitavad kirjalikud tõendid, et T.O pidi 18.05.2016 ja 20.05.2016 pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega ei oleks ta tohtinud asuda sõidukit juhtima veendumata, et tal on olemas sõiduki juhtimisõigus. 02.08.2016 ja 23.05.2017 juhtis T.O kavatsetult mootorsõidukit ilma selleks õigust omamata. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et T.O poolt
Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 3 aastane vangistus.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 1 aastane vangistus. 8 Kohus leiab, et rahalise karistusega ei ole süüdistatavat võimalik karistada, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Ka ei oleks rahaline karistus T.O poolt täidetav. Ametlik töökoht T.O’l puudub. T.O’l on 44 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas on teda karistatud ka rahatrahvidega, mis on valdavalt tasumata. T.O’l on üks kehtiv kriminaalkaristus. Karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades ei ole põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. On ilmne, et T.O ei ole enda jaoks karistustest mingeid järeldusi teinud ning varasem karistus ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Arvestades T.O jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmisse on talle karistuseks vangistuse mõistmine põhjendatud. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus asub seisukohale, et T.O on sõiduki juhina liikluses ohtlik. Narkojoobes juht on liikluses üliohtlik nii iseendale kui kaasliiklejatele. Kohus leiab, et arvestades T.O poolt toime pandud kuritegusid, aga ka äärmiselt suurt väärteokaristuste arvu valdavalt liiklusseaduse rikkumiste eest, samuti arvestades asjaoluga, et viimati juhtis T.O ilma mootorsõiduki juhtimisõigust omamata mootorsõidukit 23.05.2017.a, so ajal, mil menetlus kriminaalasjas tema süüdistuses
T.O’le liitkaristuse mõistmisel peab kohus vajalikuks
lg 1 kohaldamisel üksikkaristustest raskema suurendamise teel osaliselt suurendada karistust. Tulenevalt sellest mõistab kohus liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida lühimenetluse tõttu vähendatakse kolmandiku võrra, seega jääb lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. Kaitsja taotles jätta mõistetav vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata. Kohus leiab, et arvestades, et süüdistatava näol tegemist on noore inimesega, kes on toime pannud teise astme kuriteod ning teda ei ole varasemalt karistatud reaalse vangistusega, siis on tema suhtes karistuse eesmärke võimalik saavutada mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisega. Kohus nõustub aga prokuröriga, et T.O puhul tuleb talle mõistetud vangistus jätta täitmisele pööramata osaliselt. Kohus leiab, et katseaja toime võib T.O’le mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Seega on karistuse eesmärgid T.O suhtes kõige paremini täidetavad vangistuse osalise ärakandmisega ning isiku hilisema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Kohus arvestab, et karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise, so mõnekuulise vangistusega. Kohus peab põhjendatuks määrata osaliselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust, jättes ülejäänud vangistuse
T.O’le tuleb määrata käitumiskontrolli ajaks täiendavad kohustused - mitte tarvitada alkoholi, mitte tarvitada või omada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena tuleb T.O suhtes tema liiklusalase käitumise mõjutamiseks kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides, teiselt poolt selleks, et T.O ise mõistaks, et nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine liikluses on täiesti lubamatu. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-26-03 on asutud seisukohale, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise 9 näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Samuti on kohtupraktikas asutud seisukohale, et liikluskuriteos süüdimõistetult võib kohus jätta juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel juhtudel (vt Riigikohtu üldkogu 27. juuni 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-2-05 p 50, Riigikohtu 20. aprilli 2006 otsus asjas nr 3-1-1-20-06 p 9). Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Tuvastatud on, et T.O on süstemaatiline liiklusseaduse rikkuja. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi erandlikku asjaolu, mis õigustaks T.O’lt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist.
oli T.O’l mootorsõiduki juhtimisõigus olemas, seega on võimalik T.O’lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta. Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et kohtuotsuse tegemise ajal oli Maanteeameti liiklusregistri andmete väljatrüki ja Karistusregistri andmete väljatrüki andmetel T.O’lt juhtimisõigus ära võetud kolmeks kuuks, so 21.04.2017 – 20.07.
prg 423-1 järgi 2.08.2016 kuriteoepisoodis e selles, et ta 2.08.2016 juhtis süstemaatiliselt mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. 2.
prg 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ja KrMS prg 238 lg 2 alusel lõplikult ärakandmisele kuuluva karistuse osas. 3.
prg 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata jääva karistuse osas. Teha uus o t s u s, millega: 1. Mõista T.O
prg 423-1 järgi 2.08.2016 kuriteoepisoodis õigeks. 2. Mõista T.O’le
prg 423-1 järgi karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. 10 3. Vastavalt
lg 1 suurendada raskeimat üksikkaristust ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. 4. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel T.O’le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 10 (kümme) kuud. 5.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust ja 8 (kaheksa) kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui T.O ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.