← Eesti

4-24-423/39

Obsah (6)§ 2§ 29§ 38§ 155§ 156§ 30

4-24-423 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Lõpposa Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2024, Pärnu (motiveeritud otsus 10. juuni 2024) Väärteoasja number 4-24-423 (940023000447) Ko

§ 2, § 132 p 3, § 133-135 kohus otsustas: Teet Veer (e-post: teet@jolab.ee), 1.

Rahuldada Madis Meriranna ja Janno Liivranna lepingulise kaitsja Teet Veeru kaebus. Tühistada Keskkonnaameti 15.01.2024 otsus väärteoasjas 940023000447, millega Madis Meriranda karistati KPS § 79 lg 2 alusel rahatrahviga 175 trahviühiku ulatuses, s.o 700 euroga, ning Janno Liivranda karistati KPS § 79 lg 2 alusel rahatrahviga 175 trahviühiku ulatuses, s.o 700 euroga, ning lõpetada mõlema menetlusaluse isiku suhtes alustatud väärteomenetlus väärteoasjas nr 940023000447

§ 29lg 1 p 1 alusel, s.o isikute teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. 1

(37)4-24-423 2. Rahuldada osaliselt menetlusaluste isikute kaitsja taotlus jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Menetluskuludena mõista Eesti Vabariigilt

§ 38lg 1, Kr

MS § 181 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel välja valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu, s.o kokku Madis Merirannale ja Janno Liivrannale osutatud õigusabi summas 7624,88 eurot (koos KM-ga) (sh kaitsja poolt teostatud Madis Meriranna ja Janno Liivranna õigusabikulud: konsultatsioonid klientidega 813,32 eurot + väärteoasja materjalidega, väärteootsusega, kohtuvälise menetleja vastusega kaebusele tutvumine, faktiline ja õiguslik analüüs, vastulause ja kaebuse koostamine 1626,64 eurot + kokkusaamised isikuliste tõenditega 813,32 eurot + ettevalmistus kohtuistungiteks 1219,98 eurot + kohtuistungitel kaitseülesannete teostamine 1829,97 eurot + kohtuistungite protokollidega tutvumine 914,99 eurot + päringu ja kahe taotluse koostamine 406,66 eurot). Ülejäänud menetluskulude osa, s.o 1468,42 eurot (koos KM-ga), jätta menetlusaluste isikute kanda. 3. Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajatele, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule tulenevalt

§ 155lg 1 p-st 1.

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kättesaamisest (

§ 156

lg 1) ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (

§ 156

lg 3).

§ 155

lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 10.06.

  1. Asjaolud ja menetluskäik
  3. jaanuar 2024 koostas Keskkonnaameti inspektor Sandra Kuusk üldmenetluse otsuse, mille kohaselt 21.04.2023 kella 10:44 paiku teostasid kutselised kalurid Madis Merirand ja Janno Liivrand koos senini tuvastamata kolmanda isikuga ühiselt ja kooskõlastatult kaastäideviijatena Pärnu lahel, Pärnu parempoolse muuli Piirkonnas AS-ile J kuuluva kalalaevaga X ja kalapüügiloa nr X alusel avaveemõrraga kalapüüki, mille nõudmise käigus heideti vette eluvõimetuid kalu, sealhulgas räime. Nimetatud teoga rikkusid isikud KPS § 10 lg 4 p-s 2 sätestatut, mille kohaselt on keelatud tagasi heita püütud kala, kui see on kaotanud eluvõime, ning KPS § 10 lg 4 punkti 1, mille kohaselt on keelatud vette tagasi heita neid liike, millele on määratud kvoot EL määruse 1380/2013 art 15 lg 1 järgi.
  4. 15.01.2024 koostatud üldmenetluse otsusega nr 940023000447 määrati kohtuvälise menetleja poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest Madis Merirannale karistuseks kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 79 lg 2 järgi rahatrahv 175 trahviühikut, s.o 700 eurot, ning Janno Liivrannale karistuseks KPS § 79 lg 2 järgi rahatrahv 175 trahviühikut, s.o 700 eurot. Kaebuse sisu
  6. jaanuaril 2024 esitas Madis Meriranna ja Janno Liivranna kaitsja Teet Veer Keskkonnaameti 15.01.2024 otsuse peale kaebuse, milles taotlevad otsuse täielikku tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

§ 29

lg 1 p-i 1 alusel või alternatiivselt väärteomenetluse lõpetamist

§ 302

(37)4-24-423 lg 1 alusel Madis Meriranna ja Janno Liivranna suhtes. Menetlusaluste isikute menetluskulud palutakse kaebuses jätta riigi kanda ja mõista need riigilt menetlusaluste isikute kasuks välja. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele
  1. Keskkonnameti esindaja vanemjurist Annika Koha oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas nr 940023000447 koostatud üldmenetluse otsuse peale esitatud kaebus täies ulatuses rahuldamata ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  2. Kokkuvõtvalt leiab kohtuväline menetleja, et väärteomenetlus on läbi viidud kooskõlas väärteomenetluse ja kriminaalmenetluse seadustikes sätestatud nõuetega, oluliste menetlusvigadeta ning määratud karistus on kooskõlas KarS §-s 56 sätestatud põhimõtetega ja Riigikohtu praktikaga. Arvestades eeltoodut, ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul Madis Meriranna ja Janno Liivranna kaebus põhjendatud ja Keskkonnaameti 15.01.2024 väärteoasjas nr 940023000447 tehtud otsuse tühistamiseks puudub alus.
  3. Kohtuistungil kaebuse esitajad ja nende kaitsja jäid kaebuse juurde ning palusid Keskkonnaameti 15.01.2024 otsus tühistada ning Madis Meriranna ja Janno Liivranna suhtes läbiviidav väärteomenetlus väärteoasjas nr 940023000447 lõpetada

§ 29lg 1 p 1 kohaselt.

  1. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja Keskkonnaameti 15.01.2024 otsus muutmata, täiendades kohtuvaidlustes seisukohta subjektiivse külje osas. Pärnu Maakohtu seisukoht
  2. Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, asjas kogutud kirjalikud materjalid ja istungil esitatud kirjalikud tõendid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tunnistajate ja asjatundjate ütlused, leiab, et kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
  3. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Madis Merirannale ette seda, et 21.04.2023 kella 10:44 paiku teostas kutseline kalur Madis Merirand koos Janno Liivranna ja senini tuvastamata isikuga ühiselt ja kooskõlatatult kaastäideviijatena Pärnu lahel, Pärnu parempoolse muuli piirkonnas, Pärnu linnas, Pärnu maakonnas AS-ile J kuuluva kalalaevaga X ja kalapüügiloa nr X alusel avaveemõtraga kalapüüki, mille nõudmise käigus heideti vette eluvõimetuid kalu, seehulgas räime. Eluvõimetu kala tagasiheitega eiras Madis Merirand kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 10 lg 4 p 2 sätestatut, mille kohaselt on keelatud tagasi heita: veetaime ja käesoleva lõike punktis 1 viitamata liiki kuuluvat püütud kala, kui see on kaotanud eluvõime. Räime tagasiheites eiras Madis Merirand KPS § 10 lg 4 p 1 sätestatut, mille kohaselt on keelatud vette tagasi heita: püütud kala neid liike, keda on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punktis a. Vastavalt määruse 1380/2013 art 15 lg 1 sätestatule: kogu nende liikide saak, mille suhtes kohaldatakse püügipiirnorme, tuleb tuua kalalaeva pardale ja seal hoida, dokumenteerida, lossida ning asjakohasel juhul arvestada kvootidest maha: a) heeringas. Madis Meriranna teos on KPS § 71 lg 1 р 1 tunnused, mille kohaselt kutselisel kalapüügil loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. Vastavalt määruse 1224/2009 art 90 lg 1 p sätestatule loetakse tõsisteks rikkumisteks käesoleva määruse tähenduses alljärgnevaid rikkumisi: c) püügitoimingu käigus mis tahes püütud liigi, mis on kvoodiga hõlmatud, lossimata jätmine. Subjektiivsest küljest pani Madis Merirand teo toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses, kuna olles atesteeritud kutseline kalur, pidi ta teadma, et eluvõimetu kala, seehulgas räime, tagasiheide on keelatud tegevus, kuid tegi seda siiski. 3

(37)4-24-423 10. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Janno Liivrannale ette seda, et 21.04.2023 kella 10:44 paiku teostas kutseline kalur Janno Liivrand koos Madis Meriranna ja senini tuvastamata isikuga ühiselt ja kooskõlatatult kaastäideviijatena Pärnu lahel, Pärnu parempoolse muuli piirkonnas, Pärnu linnas, Pärnu maakonnas AS-ile J kuuluva kalalaevaga X ja kalapüügiloa nr X alusel avaveemõrraga kalapüüki, mille nõudmise käigus heideti vette eluvõimetuid kalu, seehulgas räime. Eluvõimetu kala tagasiheitega eiras Janno Liivrand KPS § 10 lg 4 p 2 sätestatut, mille kohaselt on keelatud tagasi heita: veetaime ja käesoleva lõike punktis 1 viitamata liiki kuuluvat püütud kala, kui see on kaotanud eluvõime. Räime tagasiheites eiras Janno Liivrand KPS § 10 lg 4 p 1 sätestatut, mille kohaselt on keelatud vette tagasi heita: püütud kala neid liike, keda on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punktis a. Vastavalt määruse 1380/2013 art 15 lg 1 sätestatule: kogu nende liikide saak, mille suhtes kohaldatakse püügipiirnorme, tuleb tuua kalalaeva pardale ja seal hoida, dokumenteerida, lossida ning asjakohasel juhul arvestada kvootidest maha:
  1. a)heeringas. Janno Liivrand teos on KPS § 71 lg 1 р 1 tunnused, mille kohaselt kutselisel kalapüügil loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. Vastavalt määruse 1224/2009 art 90 lg 1 р sätestatule loetakse tõsisteks rikkumisteks käesoleva määruse tähenduses alljärgnevaid rikkumisi:
  2. c)püügitoimingu käigus mis tahes püütud liigi, mis on kvoodiga hõlmatud, lossimata jätmine. Subjektiivsest küljest pani Janno Liivrand teo toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses, kuna olles atesteeritud kutseline kalur, pidi ta teadma, et eluvõimetu kala, seehulgas räime, tagasiheide on keelatud tegevus, kuid tegi seda siiski. 11. Seega Madis Merirand, Janno Liivrand ja senini tuvastamata isik panid kirjeldatud teo toime ühiselt ning kooskõlastatult. Madis Merirand võttis mõrra kalakotist kahvaga kala ning asetas selle paadis olevale sorteerimisalusele. Janno Liivrand ja senini tuvastamata isik sorteerisid kalad ära ning senini tuvastamata isik heitis sorteerimisest allesjäänud kalad tagasi veekogusse. Eelnevast tulenevalt käsitletakse Madis Meriranda, Janno Liivranda ning senini tuvastamata isikut kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 kohaselt. 12. KPS § 79 lg 2 järgi on väärteona karistatav püütud kala või veetaime vette tagasi heitmise keelu rikkumine kutselisel kalapüügil. 13. KPS § 71 lg 1 p 1 järgi loetakse kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks: nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. 14. EÜ määruse nr 1224/2009 art 90 lg 1 p c sätestab: „Lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 42 loetakse tõsisteks rikkumisteks käesoleva määruse tähenduses ka alljärgnevaid rikkumisi, olenevalt vastava rikkumise raskusastmest, mille peab kindlaks määrama liikmesriigi pädev asutus, võttes arvesse selliseid kriteeriume nagu kahju iseloom, maksumus, rikkuja majanduslik olukord ning rikkumise ulatus või selle kordumine: püügitoimingu käigus mis tahes püütud liigi, mis on kvoodiga hõlmatud, lossimata jätmine, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus ühise kalanduspoliitika eeskirjadega, püügi või püügipiirkondade puhul, mille suhtes nimetatud eeskirju kohaldatakse. 15. KPS § 10 lg 4 p 2 järgi on keelatud vette tagasi heita: veetaime ja käesoleva lõike punktis 1 (neid liike, keda on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61), artikli 15 lõike 1 punktides a, b ja d, juhul kui nimetatud artikli lõigetes 5–7 või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti) viitamata liiki kuuluvat püütud kala, kui see on kaotanud eluvõime, välja arvatud 4
(37)4-24-423 harrastuspüügil õngpüünistega ja õngepüügil püütud kala.
  1. EL määruse nr 1380/2013 art 15 lg 1 punkt a sätestab: „Kogu nende liikide saak, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, ja Vahemere puhul ka nende liikide saak, mille suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1967/2006 III lisas määratletud alammõõte, ning mis on püütud liidu vetes või liidu kalalaevadega liidu vetest väljaspool asuvates vetes, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla ja sisalduvad allpool esitatud kalapüügi ja geograafiliste piirkondade loetelus, tuleb tuua kalalaeva pardale ja seal hoida, dokumenteerida, lossida ning asjakohasel juhul arvestada kvootidest maha, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elussöödana, kusjuures järgitakse järgmist ajaraamistikku: hiljemalt
  2. jaanuarist 2015: väikese pelaagilise kala, s.t makrelli, heeringa, hariliku stauriidi, putassuu, hirvkala, anšoovise, hõbekala, sardiini, kilu püük.“
  3. Jaanus Põldma ütluste juurde on lisatud DVD foto- ja videofailidega droonivaatlusest, millega on tõendatud kalade tagasiheide kalalaevalt X . Videosalvestiselt DJI_0871 ja videosalvestiselt DJI_0885 nähtub lisaks kolme isiku (Madis Merirand, Janno Liivrand ja seni tuvastamata isik) kalade sorteerimisprotsess, nende isikute mõrdade asetust Pärnu lahel ja vasakul pool Vana-Pärnu muuli ning veesolevaid kalu ja nende kogust. Fotodelt DJI_0872, DJI_0873, DJI_0874, DJI_0875, DJI_0876, DJI_0877, DJI_0878, DJI_0879, DJI_0880, DJI_0881, DJI_0882, DJI_0886, DJI_0887, DJI_0888, DJI_0889, DJI_0890, DJI_0891, DJI_0892, DJI_0893, DJI_0894, DJI_0895, DJI_0896 ja DJI_0897 on näha mh sorteerimisprotsessi kolme isiku poolt ning vees ulpivaid kalu ja nende koguseid. Videosalvestistelt ja fotodelt aga ei nähtu, mis liiki kaladega täpsemalt tegemist on, s.t vaid oletuslik ja ebamäärane liigitamine on võimalik, ning kas need kalad on eluvõimetud või eluvõimelised, s.t kas võivad toibuda ja hiljem ära ujuda, arvestades mh ka ilmastikutingimusi ja asukohta. Kalalaeva registri väljavõttega kalalaeva X kohta on tõendatud, et kalalaeva X omanik ja valdaja on AS J ; kalapüügiloaga nr X on tõendatud, et antud kalapüügiloale on märgitud kaluritena Janno Liivrand ja Madis Merirand ning loaomanik on AS J , ning karistusregistri kehtivate karistuse väljavõtetega on tõendatud, et menetlusalustel isikutel puuduvad kehtivad karistused. Madis Meriranna aprilli 2023 rannapüügipäevikuga nr X , mis kohtuistungil vastu võeti ja mis on väärteotoimikus, on tõendatud, et räime nimetatud ajal (
  4. aprill 2023) ja kohas (Pärnu parempoolse muuli läheduses) ei püütud, kuid püüti tinti, aga räime ja viidikat M. Merirand ja Janno Liivrand üldse tol aastal ehk
  5. aastal ei püüdnud. Samuti on nimetatud püügipäevikult näha, et kalakogused 21.04.2023 olid pigem tagasihoidlikud, mida kinnitavad ka menetlusaluse isiku Madis Meriranna enda kohtus antud ütlused. Sel aastal ehk
  6. aastal Madis Meriranna sõnul mitte küll samas mõrrapiirkonnas, mis on väärteo toimepanemise kohaks ja kus nad püüdsid eelmine aasta, aga Vana-Pärnu rannast 2,5 kilomeetrit ülespoole oli ühel püüdmispäeval mõrras 700 kilo räime, kuid järgmine päev enam räime sel piirkonnas ei olnud. Madis Meriranna selgituste kohaselt kajastuvad kalapüügipäevikus ka kõik mõrraga pärast nõudmist paati tõstetud kalakogused liigiti.
  7. Täiendavate tõenditena kohtuistungil vastu võetud J. U ja R. P püügipäevikute väljavõtted, millega on tõendatud, et räime nimetatud ajal (aprill 2023) ja kohas (Pärnu parempoolse muuli läheduses) ei püütud. Kalur R. P rannapüügipäevikust nr X nähtuvad tulbas nr 2 püügivahendi nõudmise kuupäevad ja tulpades 7–13 kalakogused liikide kaupa. Tulbast nr 2 nähtub, et püügivahendit nõuti muuhulgas 17.-
  8. aprillil ning püütud kalakogustest domineerib ülekaalukalt tint, aga teisi liike – vimb, angerjas, latikas, ahven jms on oluliselt vähem, kuid püügipäevikust ei nähtu, et püütud oleks räime. R. P on selgitanud, et tema püügivahend oli sisuliselt menetlusaluste isikute püügivahendi kõrval ning sellel ajal selles piirkonnas räime ei olnud, mida kajastab ja tõendab ka rannapüügipäevik. Kalur J. U rannapüügipäeviku nr X väljavõttest nähtub analoogselt, et ajavahemikus 16.-
  9. aprill (tulp nr 2 – nõudmine) on püütud massiliselt tinti, vähem ahvenat, veidi ka särge, koha, angerjat, latikat, mudilat (tulbad nr 7–13), kuid mitte räime. Ka J. U 5
(37)4-24-423 püügivahend oli menetlusaluste isikute püügivahendi läheduses. Rannapüügipäevikust nähtuvad andmed tõendavad, et sellel ajal selles piirkonnas räime ei olnud.
  1. Uurimislaeva Aurelie kapteni E. K 30.04.2024 vastusest kaitsja päringule nähtub, et uurimislaev Aurelie teostas kapten E. K juhtimisel 26.04.2024 katsetraalimist Pärnu lahel transektis T
  2. E. K 30.04.2024 vastusest tuleneb, et 26.04.2023 on teostatud katsetraalimise suund transektis T1 on mere poolt kalda suunas, transekti T1 ja selle kõige kaldapoolsema punkti asukoht on 1,4 km VanaPärnu muuli tipust ja transekti T1 pikkus on 3 km ning katsetraalimist ei ole võimalik teostada Vana-Pärnu muuli kõrval ehk kohas, milline on väärteosüüdistuses nimetatud, vaid katsetraalimine toimus 2,5-5 kilomeetrit rannast eemal.
  3. Kohus leiab allpool väljatoodud tunnistajate ja asjatundjate ütlusi arvestades, et nii kaitsja kui ka kohtuvälise menetleja tunnistajad ja asjatundjad on asjakohased, lubatavad ja objektiivsed, s.t omasid tõendusteavet mh väärteo tehiolude (sh kalaspetsiifika, väärteo koha spetsiifika, kalapüüdmisaja spetsiifika) mõistmisel ja kindlakstegemisel ning tõe väljaselgitamisel kohtuliku uurimise käigus.
  4. J. P tunnistajana antud ütlused (tl 128-138), mille järgi on tunnistaja Keskkonnaametis järelevalveosakonna Järva-Pärnu-Viljandimaa büroo juhtivinspektor Pärnus ning Madis Merirand ja Janno Liivrand on tunnistajale tuttavad tööalaselt. Tunnistaja sõnul eelmise aasta, tema mäletamist mööda
  5. aprillil teostas ta siin Pärnu lahe rannikul riiklikku järelevalvet ja eesmärk oli saada piltlikku materjali mõrdade asetusest. Siin Pärnu jõe suudmes on ühekilomeetrine keeluala, kus kevadeti on lubatud mõrdadega tindipüük, ja nad tahtsid saada videopildimaterjali seal nende mõrdade paigutusest nn linnulennult. Tunnistaja ütluste järgi sõitsid nad ennelõunasel ajal Vana-Pärnu Tulepaagi teed mööda sinna parklasse selle Tulepaagi juurde parklasse ning tunnistaja valmistas ette Keskkonnaameti drooni DJI Mavic Air
  6. Juba autost vaadates nägi tunnistaja, et seal Vana-Pärnu muuli lähedal on üks kaluripaat, milles kalurid nõuavad mõrda ja et mõrra kere oli paadi parda peale tõmmatud, kuna oli üleval. Seejärel tõstis tunnistaja drooni üles: drooni juhib ta läbi puldi ja puldile ekraaniks oli kinnitatud nutitelefon. Esimese tiiru tegi tunnistaja otse sealt Tulepaagi alt üles, siis uuesti parkla juurde ja parklast lennutas drooni selle kalapaadi suunas; lähemale jõudes nägi, et seal on suur kajakaparv ümber ja vees on kala, misjärel lülitas tunnistaja filmimisfunktsiooni sisse ja lennutas drooni selle kalapaadi lähedusse. Nägi, et tegemist on punase parda ja kollase sisuga paadiga, millel oli valge kajut, ning tema töökogemusest on teada, et sellist kasutab siin Pärnu lahel AS J . Lähemale lennates nägi, et 3 isikut seal paadi pardal nõuavad mõrda: üks võtab kahvaga mõrrast kala, tõstab sorteerimisaluse peale, seejärel kolmekesi sorteeritakse seda kala, et mingid kalad pandi konteineritesse kastidesse, mis seal paadi pardal olid, ning ülejäänud kala lükati üle parda vette merre tagasi. Seejärel läks tunnistaja drooniga lähemale ning tundis ära, et see, kes mõrrast kahvaga kala võtab, on Madis Merirand, kes vaatas ka drooni poole mingi hetk. Tunnistaja filmis ja pildistas seda olukorda, kuna eluvõimetu kala tagasiheide on keelatud kalapüügiseaduse järgi, Seejärel tegi ta tiiru Pärnu rannapoolse selle keeluala sees, jäädvustas ka seal neid püügil olevaid mõrdasid, misjärel tuli ringiga tagasi muuliotste kaudu ning nägi, et seesama paat on sama mõrra peal, need isikud jätkuvalt nõuavad seda mõrda ja jätkuvalt heidetakse seda kala vette tagasi. Tunnistaja märgib täiendavalt, et korraga ei saa filmida ja fotosid teha selle drooniga – filmimine tuleb lõpetada, et teha fotosid. Fotosid tegi tunnistaja drooniga alla 10 meetri kõrgusel veepiirist. Tunnistaja oli koos inspektor Sandra Kuusega seal ja siis Sandra Kuusk helistas ühele kolleegile, et kas ta saab minna nagu paadiga vaatama neid merre visatud kalu, aga kolleeg oli hõivatud ja ei saanud paadiga minna kalu tuvastama. Kuna drooni aku hakkas tühjenema, siis tõi tunnistaja drooni kaldale tagasi enda juurde ja sellega see droonilend lõppes. Pärast neid pilte vaadates tundis tunnistaja ära ka teise inimese seal paadi pardal, kelleks oli Janno Liivrand. Kui paadis oli 3 meest, et seal mõrrapoolses pardas oli Madis Merirand, siis keskel oli Janno Liivrand ja kolmas mees, kes kandis oranži kummiülikonda ja musta nokamütsi, kuid tema nägi tunnistaja ei näinud. Riiklikku järelevalvet tegi tunnistaja kalakaitseseaduse ja 6
(37)4-24-423 korrakaitseseaduse alusel. Tunnistaja on Pärnus
  1. aasta
  2. juunist tegelenud kalandusalase järelevalvega ning
  3. aastast on tegelenud Viljandimaal ka, samamoodi osaliselt ka kalandusalase järelevalve peal. Küsimusele, kui kaua tunnistaja selle drooniga vaatles enne, kui selle filmimisfunktsiooni sisse lükkas, vastas tunnistaja, et konkreetset kalalaeva alla minuti, et teg tiiru nagu sellest Tulepaagist otse üles, siis tuli parkla kaudu ranna äärde tagasi ja siis läks sinna muuli poole ning põhimõtteliselt, kui see kalalaev droonikaamera vaatevälja tuli, lülitas tunnistaja filmimisfunktsiooni sisse. Tunnistaja kinnitab, et foto DJI_0872 on tema poolt tehtud, arvab, et väga kõrgel ei olnud, fotol keskel on Janno Liivrand, musta mütsiga on Madis Merirand, kuid oranži jakiga isikut ta ei tunne ära, kuna ta ei vaata kaamera poole. Tunnistaja sõnul toimub sellel fotol hetkel kala sorteerimine sorteerimisaluse peale, et metallist vann on seal sorteerimisalus, ning tundub, et see kummargil oranži jakiga isik parasjagu sorteerib, teised vaatavad üles, paadi kajuti poolel on 3 kalakasti ja sorteerijal on veel üks kalakonteiner. Küsimuse peale, et see, mille pärast tunnistaja seda filmimist alustas, oli sellepärast, et tunnistajal tekkis kahtlus selles, et tagasi heideti eluvõimetuid kalu, et kas selle foto pealt on ka tuvastatav see teie kahtlus, miks tunnistaja seda filmis, vastas tunnistaja jaatavalt, kuna seal paadi ümber kõik valged täpid on kalad ja pildilt on näha, et kõik on vee peal, ning kui sisse suumida, siis on näha, et mõned kalad on külili ja mõned on suisa kõhud ülespidi, mistõttu nende tunnuste pinnalt, oma kogemuse järgi teab tunnistaja, et kui kala juba kõht ülespidi ujub, siis tal enam eluvõimet ei ole ega ta enam ujuma ei hakka. Foto DJI_0897 on tunnistaja sõnul tehtud madalamalt kui see esimene foto, alla 10 meetri kõrguselt tehtud, et tunnistaja mäletamistmööda oli 6 meetrit kõige madalamale, mis ma merepinnast läks. Sellel fotol olevate kalade, mis vees on, eluvõime kohta ütles tunnistaja, et ükski neist ei ole eluvõimeline, sest kui kala sedasi ulbib, siis tavaliselt on ta juba hukkunud, aga liigiliselt, kuigi tunnistaja ise kalateadlane ei ole, kuid kuna tööalaselt on ta päris palju kalu näinud, siis ühte, mida saab tunnistaja räimena tuvastada, on foto vasakus servas – see, mis on peaga mõrra suunas, kuna räimel on sihuke omamoodi kehakuju, kus pea on suurem ülejäänud kehaga võrreldes, siis arvab tunnistaja, et üks on kindlasti seal räim. Teistest on raske aru saada, on ka karplase moodi kalu – väiksed viidikad –, aga nende kehakujud on palju nooljamad. Fotol DJI_0873 olev püügivahend on tunnistaja sõnul mõrd, suure tõenäosusega avaveemõrd, kuna veesügavust tunnistaja antud kohas seal ei tea, või on tegemist 1-3-meetrise ääremõrraga, aga pigem on avaveemõrd. Tunnistaja järgi kaardistavad nad need mõrrad varasemalt ära ning need andmed, mis tüüpi mõrraga seal piirkonnas tegemist oli, on Keskkonnaametil olemas. Küsimuse peale, kas tunnistajale on tööalaselt selline võimalus ette tulnud, et mõrra nõudmisel jäävad mõrra nakkesse mingisugused kalad, kes selliselt oma eluvõime kaotavad ja siis nõudmise käigus sinna vette satuvad, vastas tunnistaja, et ta on näinud nakkesse jäänud kalu oluliselt vähemal määral ja pigem mõrra juhtaias, mis juhib kalamõrda, on need – fotol jooksevad need täpid foto serva poole, aga sellisel hulgal mõrra keresse nakkesse jäänud kalu ei ole tunnistaja näinud. Tunnistaja näitas foto peal, kus on mõrra kere, kus on juhtaed ja kus mõrra kariaed (05.04.2024 kohtuistungi protokoll tl 132). Tunnistaja poolt on droonikaameraga tehtud videosalvestised DJI_
  4. Selle videolõigu
  5. minutist kuni
  6. minutini on näha need kalad ulpimas veepinna ning tunnistaja hinnangul on need kalad on eluvõime kaotanud: need kalad, mis eluvõimelised olid, olid videos näha, et kui nad üle serva lükati, siis osa kalu ujus sealt minema, aga need, kes sedasi veepinna peale jäävad ja selle aja jooksul ei sukeldu ega ära uju, on eluvõime kaotanud, vajuvad lõpuks põhja või süüakse kajakate poolt ära. Küsimuse peale, et kuna see kogu video on 5 minutit pikk, siis kas need kalad ei võinud siis pärast selle video lõpetamist sealt ära ujuda ja kas selline võimalus eksisteerib, vastas tunnistaja, et kui nad viie minuti jooksul juba ära ei uju, siis ilmselt ei uju nad ka hiljem ära; kui ta tiiruga drooni tagasi tõi paadi juurde, siis olid need suur hulk kalasid jätkuvalt veepinnal. Jah, teise video lõpp, et need fotod, mis on tehtud peale teise video lõppu. Madis Merirand tõstis kahvaga kalad sorteerimisalusele, seejärel kõik kolmekesi sorteerisid ja nii Madis Merirand kui Janno Liivrand lükkasid seda kala sorteerimisaluse serva poole ning siis see oranži kuuega isik lükkas lõpuks kõik need kalad, mida sealt sorteerimisaluselt ära ei võetud, üle serva, s.t sealt võeti välja üksikud kalad, mis siis pandi 7
(37)4-24-423 ühte neist nelja kasti või konteinerisse. Teine video, mille tunnistaja tegi, oli esimesest videost tehtud pigem minuteid hiljem – ca 10 minutit hiljem, täpsemalt on ajavahemikke näha videotelt ja piltidelt endalt. Lennuaeg droonil oli ca 10-20 minutit. Need videod andis tunnistaja menetlejale esmaste ütluste juurde – drooni mälukaardi pealt DVD-plaadi peale. Tunnistaja sõnul on keskkonnaamet on registreeritud droonikäitlejana ja kõigil Keskkonnaameti droonipilootidel, kes siis drooni kasutavad, k.a tunnistajal endal, on vähemalt A1/A3 kategooria drooni lennutamisluba või mehitamata lennuvahendi lennutamisluba. Riikliku järelevalve teostamiseks on neil aastane tööplaan, kus on pandud kirja, kui palju nad peavad rannikut kontrollima, kui palju ja mis veekogusid, kalureid, aga päevi nad valivad ise, millal järelevalvet teostavad, vastavalt ilmastikutingimustele, püügiperioodile, see toimub juhatajaga kooskõlastatult. Droon ei ole erimeede, vaid on üks vaatlusvahend, nagu binokkel, vaatlustoru või allveedroon, kuid erivahendid on loetletud seaduses, mida me võime kasutada. Vaatlust teostatakse avalikult, droon oli avalikult, nad ise olid avalikult rannas. Mõlemad menetlusalused isikud nägid drooni, nagu videolt on näha, isegi pildistati nende drooni. Droonil on peal Keskkonnaametile viitavad kleebised, et see ei ole varjatud jälgimine. Riikliku järelevalve teostamise nad ka dokumenteerivad, s.t teevad iga kontrollreidi kohta objekti kontrollimise protokolli, mis on siis Keskkonnaameti andmekogus OKAS registreeritud. Ka selles asjas tegi tunnistaja sellise menetlusdokumendi. Tunnistaja ise ega ükski Keskkonnaameti töötaja vahetult selle kalapaadi juurde ei läinud. Kogu tunnistaja teadmine, järeldused selle kohta, mis siis tollel päeval, 21. aprillil 2023 toimus, pärineb foto-ja videomaterjali vaatamisest ehk tehnilise lahenduse vahendusel. Ka otse saab foto- ja videomaterjali vaadata, sest droonidel on selline funktsioon, et näiteks fotosid saab kohe laadida telefoni, neid saab seal suurendada, vähendada ja see kaamerapilt on laivis kogu aeg näha. Telefoniekraanilt tuvastas tunnistaja seda, kuidas kala üle parda merre visati ja need kalad, mis paadi pealt sorteerimisaluselt vette visati, jäid veepinnale ja triivisid siis ümber paadi, tuvastas ka paadi numbri, sellelt tundis ära fotolt Madis Meriranna, hiljem arvutis siis fotosid vaadates tuvastas Janno Liivranna. Kalu ja kalaliike on võimalik tuvastada selle telefoniekraani pildilt nii: fotot sisse suumides mõnelt fotolt oli näha seesama, mis tunnistaja siin kohtus näitas – see üks räime isend –, aga üldiselt telefoniekraanilt neid kalaliike, mis seal vees olid, ei olnud võimalik tuvastada, kuid oli võimalik tuvastada eluvõimetu kala tagasiheide. Küsimuse peale, et see pilt, mida te nägite selle paadi ümber, mida ka siin tänasel istungil vaadati, kas see on nüüd midagi väga erandlikku või erakordset kalapüügi puhul, vastas tunnistaja, et kuna ta ise kalur ei ole, siis kalapüügi puhul ta seda ei tea, aga keskkonnainspektorina ei ole ta nende aastate jooksul sellist pilti tuvastanud, s.t üldiselt, kui nad on paadiga merel, siis nende nähes selliseid asju ei tehta. Fotol DJI_0897 väitis tunnistaja, et seal on üks kaladest räim selle põhjal, et räimel on teistmoodi kehakuju kui teistel kaladel, s.t räimel on ülejäänud kehaga võrreldes suurem pea ja seal selle kala kehakuju meenutas räime kehakuju. Küsimusele, milline on tunnistaja teadmine sellest, kas üldse ja kui kiiresti võivad kalad vette tagasiheidetuna ja esialgselt uimastena toibuda, vastas tunnistaja, et need, kes esimese mõne minuti jooksul ei toibu, need üldiselt jäävadki veepinnale, et kuna kontrollides kalureid ja harrastuskalastajaid, siis vahel harrastuskalastajatel on ämbrisse pandud kalad, kui neil luba näiteks ei ole – siis see on rikkumine. Elusad, eluvõimelised kalad tuleb vabastada ja eluvõimelised kalad nad võtavad asitõenditena kaasa ning erinevatel juhtudel nad on vaadanud, et kui kala näiteks liigutab ämbris veel lõpusekaasi, aga kui ta vette pannakse ja vees ta enam liigutama ei hakka ehk jääb külg ülespidi ujuma ning kui ta paari minuti jooksul sealt ära ei uju, siis kala on eluvõimetu ja nad on ta tagasi kaldale tõstnud. See on selline katse, mille nad teevad ämbris suhteliselt väikese koguse kaladega. Küsimuse peale, kuidas tunnistaja arvates peaks kalur selles kiires tööprotsessis, s.o mõrra tühjendamine ja sorteerimine, hindama iga üksiku kala eluvõimet, vastas tunnistaja, et kalur ei peagi seda tegema, kui ta püüab neid liike, mida on lubatud püüda, aga siis, kui ta kahtleb kala eluvõimes, tuleb see kala kaldale tuua. Kaluril on püüda lubatud viidikat, räime, särge, kõiki liike. Kui kalur ei ole kindel, kas see kala on eluvõimeline, siis tuleb see kala maale tuua. Ainult alamõõdulised ja keelualased liigid tuleb vabastada vette, kuid eluvõimelised isendid ja ka nende 8
(37)4-24-423 liikide eluvõimetud isendid tuleb lossida ning sellest teavitada seejärel üle kaaspüügimäära püütud isendite puhul sellest Keskkonnaametit infotelefonil. Küsimusele, kus on selle piiri tõmbamine selle kindlasti eluvõimetu või ütleme sellise kala puhul, mis küll liigutab, aga ta kaotab oma eluvõime nii-öelda hiljem, et surnud kala on surnud kala, aga kui kala liigutab, kas siis on mõistlikult võttes võimalik pidada seda kala eluvõimeliseks ja eeldada, et ta toibub vees olles, ei osanud tunnistaja vastata. Salvestistes on metaandmetes tunnistaja sõnul näha droonimark ja drooni lennulogid on Keskkonnaametil kõik salvestatud aeg Data Huawei keskkonnas ning seal logitakse oma kontoga sisse ja selles keskkonnas on näha, kes sellel päeval millise lennu teinud on. See video lõpeb ikkagi kalapüügi protsessi nii-öelda poole pealt, et seda videot ei ole tehtud kuni siis kalapüügi lõpuni, ning see, milline pilt avanes sellest paadi ümbrusest ning võimalikest ulpivatest kaladest ja nende hulgast, et selle püügiprotsessi lõpuks seda ei ole kindlaks tehtud ega tuvastatud. Tunnistaja ei tea, et menetluse käigus oleks üle loetud, kui mitu kala on tuvastatud eluvõimetutena ja kui mitu kala või mitu kilo kala on siis üle loetud ning kui mitmes isendis saab kindel olla, et tegu oli siis eluvõimetutega. Samuti ei tea tunnistaja, kas Keskkonnainspektsiooni poolt on üle loetud ja tuvastatud, kui palju nendelt fotodelt ja videolt nähtuvatest kaladest on räimed.
  1. R. P tunnistajana antud ütlused (tl 138-146), mille kohaselt tunnistaja on P OÜ kalur ning Madis Merirand ja Janno Liivrand on tunnistajale tuttavad tööalaselt. Kaitsja on leidnud oma kaebuses, et tunnistaja puhul kutselise kalurina on tegemist isikuga, kes on samal perioodil, kui käesolev arutelul olev väärtegu etteheite kohaselt aset leidis, kes teostas samal perioodil ka püüki ja ligilähedaselt samast asukohast, ning ehk siis oskab tunnistaja anda kohtule selgitusi selle kohta, millist kala kutselised kalurid mõrdadega
  2. aprillis Pärnu lahel parempoolse muuli piirkonnas püüdsid, kas nimetatud ajal ja kohas sattus mõrda ka räime, kuidas hinnatakse kala eluvõimelisust, kas ja kui kiiresti võivad kalad toibuda, kas mõrra tühjendamisel võib merre kukkuda surnud kalu, sealhulgas niinimetatud mõrra silmatorkest. Kutseline kalur on olnud tunnistaja
  3. aastast. Tunnistaja sõnul oli jutt, et nad enam-vähem sama koha peal püüavad, ehk üle aasta tunnistaja püüab täpselt sama koha peal, et see on koht, kui see tsoon uuesti lahti tehti, kus see mõrd oli, seal on nüüd neljas aasta, kui seal üldse püüda saab. Samuti on kokkulepe, et üks aasta püüab seal J ja teine aasta püüab tunnistaja, nii et tunnistaja on täpselt seal samas koordinaadis püüdnud ja püüab ka see aasta, aga eelmisel aastal oli J i kord seal püüda ja tunnistaja põhijada oli sealt 600 meetri kaugusel. Samal ajal ja samas kohas võis sattuda mõrda ka mõni räim, kuid see, et väidetakse, et kõik need kalad, mis seal paadi ümber olid, olid räimed, siis see on selles kohas täiesti välistatud. Pärnu lahes on üks ala, kus kunagi räime ohtu ei ole: see on mõtteline osa, kui võtta nüüd VanaPärnu muuli, mille taga see püük käib, ja kui tõmmata sealt sirge joon Kirbu jõeni, siis see on üks koht, kuhu räim mitte kunagi ei tule. Sealt muulist 500 meetrit ülespoole – sealt käib räim läbi, sealt läheb räim ühest kaldast teise ja räim teadaolevalt on parvekala ehk kui räim tuleb, siis ta tuleb ikkagi üldjuhul parvena. Kui räim tuleb parvena mõrda, siis ongi kõik, siis seda mõrda enam üles ei saa, kuna uppunud räim vajub kohe põhja ja seal piisab juba 400-500 kilost räimest, et seda mõrda enam ei ole võimalik füüsiliselt üles tõstagi. Küsimusele, kuidas toimub kala eluvõimelisuse hindamine, vastab tunnistaja, et kala tuleb mõrrast kõigepealt sorteerimisrenni peale, sealt võetakse siis ära kalad, mida parasjagu püütakse ja mida tohib püüda, ning sorteerimisrenni pealt lähevad vette tagasi need kalad, mis on alamõõdulised ja mida parasjagu püüda ei soovita või millele on parasjagu püügikeeld. Samuti on tunnistaja sõnul kala eluvõimelisuse hindamisel tähtis ka see, et kala, kui ta on mõrras olnud, on kergelt uimane, s.t kala läheb alguses vette, ta võib jääda sinna paadi kõrvale, aga tähtis on teada, mis juhtub siis, kui see nõudmine on lõpetatud, ning mis 10 minuti pärast peale nõudmist on, ehk paljud kalad kosuvad ja siis ujuvad minema. On ka palju kalu, mille kajakad ära söövad, aga selleks, et veenduda, et ei ole surnud kala vette visanud, siis oleks vaja ca 10 minutit peale nõudmist vaadata sealt, mis toimub – kui on endiselt surnud kalade pilv vee peal, siis võib tõesti olla juhtunud, et on mõned surnud kalad on vette läinud, aga üldjuhul need kalad „lähevad käima“ ja ujuvad minema. Mis puudutab räime, siis räime seal vee peal olla ei saa, sest räim vajub põhja nagu tina. Tunnistaja on üles kasvanud Tõstamaal Värati kalatšehhis: kui 9
(37)4-24-423 tulid suured räimelaevad, tõid räimetšehhi, mis oli tindiga segamini, siis protsess, kuidas käis räime eraldamine tindist, käis nii, et olid suured vannid, räim valati vanni, räim vajus põhja, tindid jäi peale ja see kooriti ära ning see käib siiamaani niimoodi. Võib juhtuda seda, et mõrra tühjendamisel võib merre kukkuda surnud kalu – ikka jääb kala torkesse. Kui nendest videotest ja fotodest nähtuvalt oleks vette visatud, tagasi heidetud eluvõimetut või surnud räime, siis oleks räim seal ka põhja vajunud, s.t kui seal pildi peal on mõni räim, siis see räim peab olema elujõuline, et ta pinnas on selline. Küsimusele, miks see räime puhul nii on ehk kas tunnistaja teab seda või see on lihtsalt praktiline, vastas tunnistaja, et tema jaoks on see praktika, aga kui see küsimus üles tuli, siis ta helistas tuttavale kalateadlasele Heli Špilevale ning küsis, miks see niimoodi on. Heli ütles seda esimese asjana, et vanasti niimoodi sorteeritigi räime tindist välja, ning seejärel ütles, et räimel on suhteliselt väike ujupõis ja seal ei ole piisavalt õhku, et surnud räime vee peal hoida. Tunnistaja toob välja, et hea näide on ka see, et kui tõesti räimeparv käib mõrrast läbi, siis on niimoodi, et seda mõrda füüsiliselt ei saagi üles – ta olekski justkui betoneeritud maakülge kinni, et ei saa isegi nii palju, et saaks selle lahti teha ja sealt midagi välja võtta. Mõrd jäetakse sinna nädalaks-paariks, et mõrd hakkaks lagunema, ja meri kõigutab seda, et üldse saaks füüsiliselt nii kaugele, et see mõrd üles saada, ehk võid tõmmata köied ja vintsid katki tõmmata ning paadi parda küljest ära tõmmata, aga tema sealt üles ei tule. Vaheldumisi erinevatel aastatel püüavad nad kala kevadisel ajal aprillikuus sama koha peal, kus eelmisel aastal teostasid püüki Madis Merirand ja Janno Liivrand. Eelmisel aastal tunnistaja püügivahend mõrd oli 600 meetri kaugusel. Olemuslikult saab seda liigitada samaks piirkonnaks, et nad on lähestikku, s.t see jääb sinna piirkonda, kuhu üldjuhul räimed kunagi ei satu, ning see jääb kahe jõe – Kirbu ja Pärnu jõe – vahele ja muuli kõrgusest allapoole. Küsimuse peale, kas Kirbu jõest tulev veevoog kuidagi tekitab sellise seina või olukorra sinna, vastas tunnistaja, et ilmselt on seal palju magevett ja teisel pool on Pärnu jõgi, mis toob magevett, et jah, muulist alla poole kunagi seda ohtu ei ole, et sinna suured räimeparved tuleks, mõni üksik äärmisel juhul eksib sinna ära. See kalapüügi protsess, mida on näha videotelt ja fotodelt, ei olnud kuidagi teistsugune, lubamatu või keelatud. Tunnistajale torkas silma see, et tegu on ilmselt tormijärgse päevaga, kuna vesi on sogane. Tavaliselt on niimoodi, et kui mitu päeva on kõva tormi olnud, siis keerutab liiva üles, et see on näha, et tegu on tormijärgse päevaga ja peale tormi on ikka nii, et mõrrast on mõni kala torkesse jäänud ja pärast jääb vee peale, et see on täiesti normaalne. Drooni videolt ja fotodelt oli näha, seal paadi ümber oli ilmselgelt kalu, siis see ei ole ebatavaline pilt kalapüügi juures. Tegelikult selle pealt tundub, et on meeletult palju surnud kalu, aga tegelikult on see, et seda mõrda nõutakse seal tund kuni kaks tundi, et kui kõik need kalad surnud oleksid olnud, siis kogu see paadist kuni muulini oleks kõik kala all olnud. On näha, et see uimas kala sinna läheb, aga see pilv, mis seal üleval on, see on kogu aeg ühesuurune, seepärast on tähtis näha, mis valitses seal 10 mintuti peale seda, kui paat on ära läinud, s.t kas siis jääb sinna mõni kala veel vee peale või ei jää, aga seda kahjuks videost ei näe. Kui tunnistaja püüdis sellessamas piirkonnas ja selle koha lähedal, kus püüdsid siin menetlusalused isikud kala eelmisel aastal 21. aprillil, siis selle piirkonna võrkudesse ei sattunud räime: Pärnu lahes on kohad, kus räim liigub ja kus kõrgusel ta liigub, aga see ei ole kindlasti see koht. Fotolt DJI_0888 ei oska tunnistaja eristada, mis kalaliigiga on tegemist ning kas see kala on elus või on ta surnud, aga kogemuse pinnalt, milline kala sellisel ajal sellises kohas siis võiks olla, ütleb tunnistaja, et on näha, et vesi on liivaga segamini, et on tormijärgne päev ja et kui selles kohas on 21. aprill, siis seal tindipüügi lõpetab ära viidikas, keda tuleb massiliselt, aga viidikas on väga õrn kala: seal on madal vesi ja torm, mille tõttu on viidikas võib-olla natukene kannatada saanud, et pildi järgi julgeb tunnistaja oletada, et tegemist on kas viidikaga või tintidega, aga tindid üldjuhul on sorteerimisrennist paati jäänud, kuna nendega on midagi teha, aga viidikaga midagi teha ei ole. Viidikat on võimalik ka niiöelda kalajahuks müüa, aga nad peab eraldama teistest kaladest, et see on võimalik, aga väga raskesti teostatav. Tunnistaja täpsustab, et mitte raskesti, aga see on küsitav, kas seda on võimalik teha. Sama foto ülemist serva suumides jääb tunnistaja ikka kas tindi või viidika juurde, kuid pigem tundub viidikas. Küsimusele, kuidas käib selle kala eluvõime hindamine kalurina, kui te teostate 10
(37)4-24-423 kala sorteerimist kalapaadis, ehk milliste kriteeriumite alusel siis ja kui kiiresti seda vaja teha on, et otsustada, kas visatakse tagasi nüüd eluvõimeline või eluvõimetu kala, vastas tunnistaja, et peaks hommikust pihta hakkama, et kui kell kolm ärgata ja kell neli merele sõita, siis esimesed 2 tundi sorteerib täiesti pimedas, paat kõigub ka, kalad võetakse mõrrast servaku kaudu, 12 kilo tuleb korraga sorteerimisrennile ning sealt hakkab võtma välja, et tindid ühte kasti, ahvenad teise, vimmad kolmandasse, särjed neljandasse ning ülejäänud läheb mööda renni alla tagasi, et kindlasti ei fikseerita nüüd ära, kas kõik need kalad, mis sealt tagasi kukuvad, on elujõulised on ning midagi jääb ikka kajakatele ka. Kajakas võib võtta ära ka uimase kala. Sellel aastal on tunnistajal püügivahend samas kohas, kus oli menetlusalustel isikutel eelmisel aastal – see on Vana-Pärnu muuli läheduses, jääb paremale poole Vana-Pärnu muuli. Selles kohas ja selles piirkonnas on alati sellel ajal püügivahendid kaluritel sees, selles suhtes on uus koht, et see aasta on neljas aasta, kui seal üldse püüda tohib, et mina tunnistaja on seal siis
  1. aastal püüdnud ja nüüd on teist korda seal sama koha peal. Selles kohas, arvestades, et tegemist on suhteliselt kaldalähedase piirkonnaga ja et seal on püügivahendid, siis seal ei ole võimalik teha ka laevaga traalimist samal ajal, kui mõrrad püügis on: seal on ankur ankrus kinni, seal on iga 100 meetri tagant mõrd, et see ei ole mitte kuidagi võimalik. Samuti, kuna traalimise jaoks on vaja ikkagi suurema süvisega laeva, siis seal ei ole piisavalt vett selle jaoks. Kui on eluvõimetu räim, siis ta vajub põhja sekunditega: kui ta elus ei ole, siis teda Pärnus selle veega enam 2 sekundi pärast ei ole. Need räimed või räimeparved seal Pärnu lahes liiguvad igal aastal täpselt samades piirkondades ning nad ei muuda ega käi erinevates piirkondades, s.t räime oht on ainult, see on teada, kus räim läbi käib ja kus ei käi. See võib täitsa olla, et seal kümmekond räime mõrra peal on, et neid ei ole kunagi niimoodi, et nad silma torkaksid, s.t kui on 2 tonni tinti ja kakskümmend räime, siis ei märkagi neid räimesid. Küsimusele, kas eluvõime hindamisel viidika puhul tuleb kuidagi teistmoodi läheneda, et kui on õrn kala, ehk kas ta toibub kuidagi teisiti kui teised kalad, vastas tunnistaja, et üldjuhul viidikas alguses jääbki niimoodi külili vee peale võbelema ning kui hiljem vaadata, siis on enamik ära ujunud ja mingi osa sööb muidugi kajakas ära. Viidikal läheb toibumiseks läheb ca 10 minutit. Tunnistaja arvab, et kui need kalad poleks ära toibunud seal nõudmise ajal, siis see pilv, et seal paadi ümber oleks olnud nii, et muuli ja paadi vahel poleks vaba vett olnud, vaid see oleks kõik kalaga kaetud olnud. Videolt on näha, et enamik neist kaladest, mis vette kukuvad, „lähevad käima“. Kui kaluril on eluvõimetud kalad välja püütud, siis kaluril on selline kohustus, et ta peab need kaldale tooma, aga ega igat kala ei suuda üle vaadata. Konkreetselt nüüd
  2. aprillil Meriranna ja Liivranna poolt mõrra nõudmist tunnistaja ei näinud, et mere peal käis, aga tema mõrd oli tollel aastal 600 meetrit eemal sealt. Küsimuse peale, kas räime on võimalik kuju poolest eristada ehk kas seal on mingisugust spetsiifikat või visuaalselt saab lihtsalt eristada, s.t nt kas kuju on erinev võrreldes viidikaga, vastas tunnistaja, et nad on väga sarnased, sh ka kujult, aga nende erinevate tunnuste kohta tunnistaja öelda ei oska. Kui merel nõudmine lõpetatakse, on viimased toimingud, mis enne paadi lahkumist tehakse need, et tõmmatakse vintsiga ankruliin ja mõrd kokku, seotakse sõlm peale, siis visatakse lipp sisse ja lastakse liin alla. Üldjuhul vaadatakse ka see olukord üle, kas ja millises seisus kalu on jäänud vette, aga kuna minnakse kohe järgmise mõrra juurde, mis on 200 meetrit eemal, ja veedetakse järgmised 2 tundi seal, siis selle ajaga on kindlasti näha, kas on midagi vee peale jäänud või ei ole.
  3. Timo Arula asjatundjana antud ütluste kohaselt (tl 146-158) on asjatundja Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kaasprofessor
  4. aastast ja enne seda töötas ta vanemteadurina Tartu Ülikoolis ning Madis Merirand ja Janno Liivrand on asjatundjale tuttavad tööalaselt ning Keskkonnaametiga on suhe samuti tööalane ja asjatundja teeb Keskkonnaametiga teadusalast koostööd, kuid tööl asjatundja Keskkonnaametis ei ole ja töölepingut Keskkonnaametiga ei ole sõlmitud. Asjatundja ütluste kohaselt käis ta Keskkonnaametis ütlusi andmas ning talle näidati mh droonivideoid ja pilte, mille pealt oli näha meritindimõrrast kalade tagasiheide merre, ja nende piltide suumimisel küsiti, kas nendelt piltidelt on võimalik ühtlasi ka näha, milliste liikidega tegu on, mille peale asjatundja ütles, et valdavalt olid need tunnused või need pildid sellised, kus 11
(37)4-24-423 isendeid ei olnud võimalik tuvastada, aga üksikutel piltidelt üksikud isendid olid sellised, kellel oli kalade välise morfomeetriliste tunnuste ehk uimede alusel võimalik öelda, millise liigiga on tegu. Veel küsiti asjatundjalt nii-öelda kalade elujõulisuse kohta, s.t milline on tema kokkupuude ja milline on kogemus, mille peale asjatundja vastas, et kuna ta on umbes 20 aastat tegelenud katsetraalimistega, siis ta teab, et selliste pisikeste kalade puhul, kes selles mõrras tollel hetkel võivad esineda, kus see tagasiheide sooritatud oli, on kalad tihedalt koos, hõõruvad soomuse üksteiselt maha, kui rääkida näiteks räimest või viidikast, ning nende ellujäämine on ikkagi vägagi ebatõenäone, kui nad on juba pikemalt veepinnal elutult lebanud. Nakkevõrgupüüke on asjatundja sellest hetkest, kui mereinstituuti tööle tuli, läbi viinud, aga mõrrapüügiga on asjatundja kokkupuude praktiliselt olematu, sest mõrrapüügiga ta ei tegel, aga on näinud mõrrapüüki, s.t on korra kaasas käinud tõesti, kui Vana-Pärnu muuli kõrval meritinti mereinstituudi töötajad püüdsid. Salvestise DJI_0871 lõigult
  1. minutist kuni
  2. minutini on näha, et tegemist oli meritindi püügiga, meritindimõrraga, isikud tegelesid kalade sorteerimisega. Küsimusele, kas kogu video põhjal, mida asjatundja nägi, on võimalik kalade eluvõimelisust hinnata, vastas asjatundja, et mitte sajaprotsendiliselt nüüd üldistada, et kõik need kalad nüüd jäävad ellu või on surnud, aga ütleb niimoodi, et on vägagi ebatõenäoline, et need kalad, kes seal külili juba siis näiteks 5 minutit või enam on olnud veepinnal, et nemad nüüd tagasi elule pöörduvad ja sealt minema ujuvad, sellepärast, et sellised väikesed kalad saavad mõrras kahjustada, neil on soomus maas, nad saavad pigistada seal ja nende ellujäämine on sügavalt kaheldav pärast seda, kui nad on minuteid lebanud elutult vee peal. Foto DJI_0895 suumisel nendele kaladele seal võrgu pool, kus neid on rohkem näha, leiab asjatundja kalade liigilise kuuluvuse tuvastamise puhul, et ta tegi seda Keskkonnaametis tollel päeval, kui käis tunnistusi andmas, aga see foto tuleb detailselt läbi vaadata, s.t peast küll ei mäleta, millised need kalad olid, need olid väga üksikud kalad, aga praeguselt suumitud koha peal, ei oska asjatundja öelda, millist liiki kaladega tegemist on, s.t siit ta kohe nüüd küll niimoodi ei näe, vaid siin tuleks natukene ringi vaadata, ning see oli päris suur töö, et leida sellised isendid üles, kes on liigina määratavad. Need, keda oli võimalik määrata liigiti, oli väiksem kui protsent kindlasti sellest pildi kogu ulatusest. Kui neid pilte üksipulgi asjatundja läbi vaatas, siis ta nägi uimede tunnuste alusel räime seal pildil, aga teiste liikide puhul asjatundja ei mäleta, kas ta seal kirjeldas viidikat ka või mingeid teisi liike, aga selja-, kõhu- ja pärakuuime asetuse alusel on need kaks tükki täiesti selgesti eristatavad. Küsimusele, kas sellise foto pealt oleks nad eristatavad, kui nüüd suumida isendite kaupa, vastas asjatundja, et tegelikult uimed joonistuvad väga kenasti välja päris mitmel kalal, aga selleks, et mingeid konkreetseid isendeid siit üles leida, peab vaatama detailselt pildi läbi, hetkel silm ei haara kohe. Viidikas on õrn kala võrreldes mingi muu kalaliigiga, nad saavad hõõrduda, neil tuleb soomus maha ja sedasi nende eluvõimelisus märkimisväärselt väheneb võrreldes suuremate kaladega, kes on sihukesed priskemad. Küsimuse peale, kas eluvõimelise kala toibumiseks, ära ujumiseks võib kuluda kümne minutit just nende konkreetsete kalaliikide puhul, vastas asjatundja, et selleks peab pöörduma katsete ja teaduskirjanduse poole, et väita, kas jah või ei on seda leitud ja kui palju protsente, kuid ta ei ole sellist uurimistööd teinud. Selline eluvõimeline viidikas või räim, kui ta mõrrast on püütud niimoodi ja vette heidetud, võib toibuda isegi vähem kui minuti jooksul pärast seda, kui ta on vette tagasi visatud, aga kindlasti mitte pikemalt kui kümne minuti jooksul. Küsimusele, et kui räim on eluvõime kaotanud, kas tema puhul esineb mingi erisus, et kas ta siis ei jää ulpima või läheb põhja või kuidas nagu eluvõimetu räim veepinnal käitub, vastas asjatundja, et kui ta paisata üle, võtta mõrrast välja ja visata vette, et sellist asja küll ei esine, et ta kui tinakuul põhja läheb – asjatundja on sellega päris palju kokku puutunud. Traalpüügile juhtub seda sageli, et surnud räime, kes on elujõuetu ning täiesti selgelt juba koolnud ja hukkunud, pestakse parda pealt tagasi merre ning sellised räimed jäävad ikkagi Läänemeres veepinnale ulpima, vähemalt nii-öelda esimesed hetked, aga kuidas see edasi toimub minuti või viie või kümne jooksul, seda asjatundja ei tea, sest selliseid katseid ta teinud ei ole, aga nii ei ole, et kui räim visata vette, siis ta läheb tinakuulina põhja. Viidikal on seljauim pärakuuime ja kõhuuime vahel, kui vaadata nii-öelda vertikaalteljel, ning räimel on seljauim kohakuti rinnauimega ehk siis, kui 12
(37)4-24-423 vertikaalpinnal vaadata ülevalt alla, siis on viidikal täpselt alumiste, nii-öelda keha alumises osas olevate päraku- ja kõhuuimede vahel seljauim ning räimeil on seljauim kohakuti rinnauimedega. See on üks selge tunnus, mille alusel neid liike eristada. Seda saab teha ka fotode põhjal, nii-öelda raamatutest, õpikutest ja kogumikest on väga selgelt kirjeldatud seda pilti. Suumitud fotolt DJI_0896 kalu allpool foto juures ei ole asjatundja sõnul võimalik isendeid määrata liigiliselt, need ei ole piisavalt selgelt eristatavad. Otseselt fotode pinnalt eluvõimelust hinnata niimoodi ei saa, see teadmine tuleb ikkagi pigem asjatundjast, et kalad on mõrras tihedalt koos ja hõõrduda saanud. Kui kala on nii-öelda uimane, siis ta on külili või siis osa kalu on ka selili, aga mitte sellises asendis, nagu ta normaaljuhul ringi ujub. Katsetraalimistega tegeleb üle Läänemere, mitte ainult Pärnu lahes, aga Pärnu lahes ka ning Pärnu lahes
  1. aasta aprillis teostas asjatundja ka katsetraalimisi Pärnu lahe muulidest peaaegu et Sorgu saareni välja, et seal on väga erinevates kohtades traalimise transektid. Päris muuli taguse juures ei teinud, aga nii-öelda muulist suunaga siis Liivi lahe avaosa poole on kõige lähem punkt.
  2. aasta aprillikuu traalimistes räim esines, muuli juures oli kõige suurem kogus räime võrreldes ülejäänud lahega. Räime nimetatakse selliseks rannatiiruks või rannaringiks, et ta koeb natukene kaugemal muulidest, ta tuleb ja teeb esimese tiiru Pärnu lahes, kui ta kudema suundub. Räim on parvekala ja liigub parves, aga see ei tähenda, et see parv on justkui joonlauaga tõmmatud, et ikkagi on ka selliseid üksikuid uitajaid või kes on natukene parvest väljapoole, aga üldiselt on ta ikkagi parvekala ja moodustab suuri tihedaid parvesid. Neid nimetatakse kudemiskoondiseks, kes saabuvad. Üksikute uitajate puhul on niimoodi, et need, kes asetuvad parvest natukene eemal, et mitte kõik ei pruugi seal nii-öelda selles tihedas parves sees olla. Küsimusele, kas võib juhtuda, et mõrrapüügil kalad jäävad nakkesse, kukuvad ning mõrra nõudmisel need siis nii-öelda vabanevad sealt ja jäävad vette, vastas asjatundja, et ta ei ole otseselt mõrrapüügi ekspert, vaid on pelaagiliste kalade uurija ning tegeleb rohkem katsetraalimiste ja selle poolega, aga see on üldine selline teadmine, et liigid jäävad nakkesse sellepärast, et kui nad sealt peadpidi või sellest mõrra silmast ikkagi läbi poevad, siis miks nad ei või jääda; näiteks tindi puhul võivad isegi nad hambupidi jääda sinna, sest neil on teravad hambad, et nakkesse jäämine on täiesti tavapärane ja asjatundja teada üldtuntud asi. Küsimusele, kas asjatundja mäletab, kas ja millal eelmise aasta aprillikuus Pärnu lahel katsetraalimisi tehti, vastas asjatundja, et see oli vist
  3. aprill, kui ta ei eksi, aga ta ei oska öelda ega mäleta nii detailselt, kas ainult
  4. aprillil toimus see, aga
  5. aprill on selline kuupäev, mis on talle meelde jäänud, kuna ta just hiljuti vaatas läbi neid, võibolla oli ka enne või peale seda üksiktraalimine, aga
  6. aprill oli kindlasti.
  7. aprillil need olid transektid T1 kuni T7, mis asetuvad siis vastavalt nii, et kui Pärnu muulidest natukene välja sõita Liivi lahe avaosa poole, siis pikki laevateed on seal terve hulk transekte ja paar tükki on laevateelt kõrvale ka, kui niimoodi kirjeldada neid. See transekt on selline piklik ala ning pool tundi kestab traalimine: pannakse traal sisse ja siis teatud kiirusega see traalimine toimub pool tundi. Transekstid ei ole erineva suurusega, nad kestavad pool tundi ja see traalimise kiirus on seal äkki 4 või 5 sõlme – asjatundja peast ei mäleta selliseid detaile ega ole ka üle vaadanud spetsiaalselt. Transekt tähisega T1 asub Vana-Pärnu ja linnapoolse muuli otste vahetus läheduses, see on nii-öelda kõige sisemine punkt ja Pärnu jõe suudmele kõige lähemal olev punkt. Vahetus läheduses tähendab, et see peaks olema vähem kui kilomeeter muuli otstest Liivi lahe avaosa poole. Küsimusele, mida tähendab asjatundja meelest Vana-Pärnu muuli kõrval asetleidnud katsetraal ehk siis punkt T1, vastas asjatundja, et see ei ole Vana-Pärnu muuli kõrval, ta on Vana-Pärnu muulist Liivi lahe avaosa poole – ta on vahetus läheduses, see tähendab, et muulidest Liivi lahe avaosa poole, Pärnu jõe suudmes nii-öelda avamere poole ja mitte Vana-Pärnu muuli kõrvale. Asjatundjal lasti meenutada tema poolt
  8. mail
  9. aasta tunnistaja ülekuulamisel antud ütluste viimast laust, kuivõrd see erines istungil antud ütlustest – mida tähendab lause, et katsetraalimist teostati vahetult Vana-Pärnu muuli kõrval, kuivõrd istungil ütles asjatundja, et ta ei asetu kõrval, vaid asetub muuli otstest Liivi lahe poole, s.t kumb on õige. Asjatundja vastas sellele, et õige on ikkagi see viimane variant, et mitte kõrval, seal on sõnastuses viga tal ütlustes. Asjatundja ei osanud vastata küsimusele, kas Pärnu lahel on ka selliseid iseärasusi või selliseid piirkondi, kuhu teatud kalaliigid ei satu või ei lähe, ning kas on 13
(37)4-24-423 konkreetselt räimel selliseid piirkondi, kuhu ta tavaliselt ei satu, ka siis, kui ta lahte kudema on tulnud, kuivõrd asjatundja ei ole igat lahe nurka nii detailselt uurinud. See, et räim on pelaagiline kala, tähendab avaveelisust. See tähendab seda, et ta ei ole demersaalne, ta ei ole põhjalähedase eluviisiga kala. Kalateaduses eristatakse kahte tüüpi kalu – demersaalne ja pelaagiline. Näiteks lest on demersaalne, kes ujub põhja lähedal. Pelaagilised kalad on avaveelised: need tahavad ujuda põhjast kõrgemale. Nendelt fotodelt on liigiti määratletav väiksem kui 1 protsent isendeid tunnetuslikult, arvestades, kui palju isendeid seal piltidel oli, asjatundja ei ole sellist konkreetset arvutust teinud ja kokku lugenud isendeid. Fotodelt loendas asjatundja väga üksikuid räimesid, aga seda, kas neid oli 2, 3 või 4 tükki, ei ole asjatundjal meeles. Vaadates fotodelt seda paadi ümbrust nende kaladega, ütles asjatundja, et tal ei ole sellist pädevust, et põgusalt vaadata ühte pilti ja öelda, kas seal on 10, 20 või 40 kilo kala. Räimed üksikute isenditena, mitte massis, kes jäävad sinna kuskile nakkesse võrku või kuskile trümmiluukide taha ning mis satuvad traalist traali pardale, siis need uhatakse tagasi – pestakse laevaparras puhtaks nii-öelda ja uhatakse merre. Ehk siis ta muutub nagu looduse üheks osaks ja elementaarne ring käib siis nagu toiduks ja nii edasi – seda niimoodi tehakse kõikide katsetraalimiste, kutseliste traalimiste puhul, et seal on masskala ning viimse isendini on, rääkides mingisugusest 0,00 protsendist isenditest, kes pestakse ja see on tavapraktika traalimisel üle kogu maailmamere. Liigid, mis satuvad katsetraali, kuid mida uurida ei soovi ehk mis nende uurimisobjektiks ei ole, siis samamoodi tegelikult liiguvad vetevooludesse, sügavustesse tagasi, kui rääkida näiteks särjest ja sellistest kaladest, mis nii-öelda kiiresti mõõtlaualt läbi käivad ja kes ilmutavad elutunnuseid ehk on elujõulised, siis sellised kalad vabastatakse vette, s.t neid ei ole põhjust kaldale tuua. Need, kelle elutunnused nii-öelda on nad lugenud hukkunuks ehk mis elujõulisuse on kaotanud, siis need võtavad nad kaldale kaasa ning edasi viivad Paikre prügilasse utiliseerimisele. Kui nad uhuvad vette tagasi neid kalu, võib-olla neid ei ole palju, siis keskkonnaohtlikkus või -kahjulikkus sõltub piirkonnast: kui Liivi lahest või Pärnu lahest rääkida, siis need on sellised poolsuletud piirkonnad, kus on väga nõrk veevahetus ja väga tundlik ökosüsteem ning kus tõesti kalade tagasiheitmine tõstab vee eutrofeerumist – see tähendab toitainetega rikastamist ja see mõjutab kogu elustikku selles väikses kitsas süsteemis. Kui aga rääkida Läänemere avaosast, kus tõesti on üksikud räimed – nendel on mingisugune kaduvväikene protsent, pestakse, mis on seal trümmiluugi taha jäänud või kuskil nakkes traalis hiljem välja kukkunud, siis kuhu massiliselt kala on juba pardale võetud –, siis tema efekt ökosüsteemile on marginaalne. Asjatundja sellele vastata ei osanud, kas videotel ja fotodel oli midagi erakorralist või on see tavapärane mõrrapüügi pilt. 26. aprilli katsetraalimine võis olla suunaga muuli poole; kui asjatundja meenutab kellaaega, et nad tulid tagasi traalimiselt, see oli ilmselt õhtune aeg, üks viimaseid traalimisi oli, aga seda tuleb nüüd koordinaatide järgi konkreetsemalt vaadata, millal läks traal sisse, millal tuli välja, aga peast asjatundja ei suuda meenutada seda ühte traali, mis toimus aasta tagasi. Muuli poole tähendab Pärnu lahe väljaltpoolt alast traalituna muuli poole ehk siis väljast kalda poole, mitte kalda poolt väljapoole. Foto DJI_0895 põhjal on liigiti määratlemine toimus asjatundja poolt ülekuulamise käigus, ainult seal ta nägi seda. Selleks, et nüüd uuesti määrata, peab asjatundja saama selle foto ja detailsed kalad üles otsima, sest selle pildi peal võib olla sadu kalu ning ta ei saa selliselt peale vaadates öelda, et see oli nüüd see kala. Kohtu lauaarvutist sedasama pilti vaadates tähistas asjatundja hiljem väljaprinditud samal fotol numbriga 1 isendi, mis on tema hinnangul räim, sest selle seljauim ja rinnauim on kohakuti; numbriga 2 kõrvuti asetsevad isendid, mis tema hinnangul võivad pigem olla nagu viidikad; numbriga 3 isendi, mis on tema hinnangul räim, sest selle seljauim ja kõhuuim on kohakuti; numbriga 4 isendi, mis on tema hinnangul räim, sest selle seljauim ja kõhuuim on kohakuti (tl 156). Asjatundja viitas fotodel tuvastamisel ja eristamisel vai uimede asetusele, teoreetiliselt võib olla ka mingi muu kala, kuid ta ole teiste kalade uimede asetust niimoodi vaadanud, et on vaadanud viidika ja räime võrdluses ja lähtunud sellest kehakujust, kui rääkida seal karpkalalastest, siis nende kehakuju on üldse lapik, või ka tint, keda sihipäraselt püüti, siis tema tagasiheide ei oleks sisuliselt mitte kuidagi põhjendatud, s.t kui tinti püütakse, miks siis tint üle parda visata. Videol need kalad, mis seal paadi 14
(37)4-24-423 ümber pinnal üle parda juba asetsesid ja kes võisid olla eluvõimetud, ei vahetunud; äraujumist oli sellelt raske tuvastada, aga paadist juurde oli näha, et seda tehaksegi, et mõrrapüügil isendid, keda ei soovita püüda, vabastatakse. Räime tagasiheide oleks põhjendatud sellises olukorras selle püügi ajal asjatundja sõnul, kuna räim on rahvusvaheliselt majandatav kalaliik ja kui teda ei soovita seal püüda või tal ei ole kvooti eraldatud näiteks konkreetsele kalurile, siis ta tuleks vabastada elujõulisena sealt paadist. Asjatundja ei ole teadlik sellest, kas kaluritel Madis Merirannal ja Janno Liivrannal oli kvoot, võimalus ja õigus räime püüda. Räime tagasiviskamine nagu tindilgi põhjendatus oleneb kalapüügikorraldusest, kas inimestel on kvooti ja õigust seda püüda, et ta on rahvusvaheliselt majandatav kalaliik, mis tähendab konkreetsele loale eraldatakse kvoot. Kvoodi alusel tohib seda maale tuua, kui seda kvooti eraldatud ei ole, siis ei tohi seda maale tuua, sest siis ei ole püügiõigust sellele kalaliigile. Aprillis sellisel ajal põhimõtteliselt võis Pärnu lahes räime püüda ja ilmselt püütakse ka. Küsimusele, miks näiteks number 1, number 3 ja number 4 osundatud kalade puhul ei võiks olla tegemist tindiga, et üks asi on põhjendatus ja et ei oleks loogiline ära visata nii nagu räimegi, kui ta on kala, mille kilo eest makstakse teatud raha, aga kui ta on sattunud vette, miks asjatundja meelest ei ole konkreetselt faktiliselt tegemist tindiga nende kalade puhul, vastas asjatundja, et siin tuleb üle vaadata eelkõige välised tunnused, näiteks rasvauim, ja seda tunnust asjatundja ei ole praegu uurinud. Kui näha selle pildi peal, et nendel kaladel puudub rasvauim, siis ei saa nad olla meritindid sellepärast, et see on üks väga spetsiifiline tunnus meritindile, mis eristab teda räimest ja viidikast. Seda asjatundja seal konkreetselt ei ole uurinud ega ole kindel, kas seda ongi võimalik sealt uurida sellepärast, et see rasvauim on ikkagi proportsionaalselt tunduvalt väiksem kui need kalauimed, millele asjatundja eelnevalt viitas väljaprinditud fotol nummerdamise juures.
  1. Teet Krause asjatundjana antud ütluste kohaselt (tl 158-170) on asjatundja Eesti Maaülikoolis, Põllumajandus- ja keskkonnainstituudis kalanduse ja hüdrobioloogia õppetoolis teadur ja kaks viimast aastat on olnud peaspetsialist ning teine töökoht on asjatundjal Tartu Ülikooli mereinstituut Peipsi töörühmas aastast 1997 ihtüoloogina ning kalanduse ja selle valdkonnaga on ta tegelenud kõrghariduse omandamisest saadik. Madis Merirand on tuttav seoses selle väärteoasjaga ja Janno Liivrand on asjatundjale tuttav tööalaselt –
  2. aasta suvest on nad töötanud koos traali peal ehk tööalaselt ning Keskkonnaametiga on suhe samuti tööalane, kuid selles kaasuses asjatundjal tööalast kontakti Keskkonnaametiga ei ole. Kaitsja kaebuses väljatoodu kohaselt suudab asjatundja anda kohtule teavet, milliste metoodikate alusel on võimalik tuvastada kalaliike, kas fotodelt ja videosalvestistelt on tuvastatavad kalaliigid ja kui on, siis mis kaladega on tegemist, kas käesolevas arutelus oleval väärteoasjas nimetatud osas ajal ja kohas võib leiduda räime ja/või viidikat, kas seal on võimalik teostada traalimist, kui palju koguseliselt kalu on jällegi nendelt salvestistelt tuvastatavalt paadi ümber. Asjatundjal on teavet kalade sattumise kohta võrgusilmatorkesse mõrrapüügil, kalade bioloogia kohta, sealhulgas eluvõime ja toibumise kohta ning muude asjaolude kohta. Asjatundja ütles kahe video kohta esmalt, et siin isegi parema resolutsiooni juures teab, et tänapäeval on nad noodapüügi juures kasutanud ka droone Peipsi järvel üsna selge veega: see oli üks PRIA projekt, see droon laskus meetri kõrgusele ja seal katsenoodas oli neil vaja vaadata, kui hästi see noodasuu püüab, seal kalad olid väga hästi näha. Nad püüdsid selliseid haabituse välimusega kalu, nagu haug ja koha, mille tunneb kohe ära, aga nende videote pealt tema kogemuse järgi saab öelda, et on tegemist kalapüügiga; kui ornitoloogid seda vaataksid, siis nad kindlasti ütleksid, et seal on tegemist kajakatega, aga seda asjatundja kahtleb, kas nad ütleksid, et seal on hõbekajakas või kalakajakas, ning naerukajakat asjatundja seal ei märganud. Asjatundja jääb vastuse võlgu, millise liigiga tegemist on, sest ta seda määrata niiviisi ei oska ning metodoloogiliselt on ka nii, et kõik teaduslikud artiklid ja kõik teaduslikud uurimistööd esindavad ikkagi vahetut kontakti kalaga: nad võtavad kõik nende analüüsitud kalad või püütud kalad, mida nad analüüsivad, laua peale tavaliselt ehk see tähendab ikkagi, et see kala tuleks võtta laua peale, seda on vaja mõõta ja kaaluda. Tõesti suuremad kalad ja erineva haabitusega kalad, nagu haug ja selliseid iseloomulikult kõrge kehaga kalad, ning latika tunnevad nad ära, aga kui on juba nurg ja 15
(37)4-24-423 latikas, siis on vaja vaadata täpsemalt. Sellised väiksemad kalad – tint, viidikas, räim, veel karpkalalasi, kellel on valge kõht, ning rääbise saab Pärnu lahes välistada, sest ta siin lihtsalt ei ela, aga Peipsi puhul näiteks siig ja rääbised – igatahes nad peavad ninamikku täiesti vaatama, sest seda ei saa kuskilt isegi meetri kauguselt teha. Igal kalal on oma tunnused, kuidas neid määratakse: on klassikalised määrajad, mis on juba paarsada aastat kehtivad, fotoasjandus ja kõik see IT-tehnika järjest suureneb ja pareneb ning selline rahvusvaheline metoodika ka, eriti teadusmetoodika teaduspüükide juures eeldab seda, et peab seda kala ikkagi katsuma ja pöörama, et määrata. Ei pea kõiki kalu seal mõõtma, aga mingisugune proovivõtmine või mingisugune metoodika peab olema, aga asjatundja fotodelt ega videotelt ühtegi kalaliiki välja lugeda ei oska, kuigi ta teab, kuidas räime saab eristada viidikast ja muud. Asjatundja mere peal ei ole kala püüdnud – see kogemus, mis tal on, on Peipsi järve peal ja seal on mageveekalad, aga samas on Läänemeri selline huvitav veekogu, et siin on see soolsus madal ja nii kalda ääres kui ka Matsalu lahes on enamuses kõik mageveekalad, sisevetekalad ka esindatud, nii et väga suure tõenäosusega on olemas seal, eriti jõe suudmetes pelagiaalis või pinnas tegutsevad kalad, kes on siis putuk- või zooplanktonitest toituvad – need on seal kindlasti olemas. Räime kohta jääb asjatundja vastuse võlgu – see võib olla, aga ei tarvitse olla. Asjatundja ei ole ise Pärnu lahel traalinud, aga Peipsis on neil 30 aastat 25 kindlat punkti, kus nad traalivad, metodoloogiliselt on õige, et nad kasutavad ühte püügivahendit samas kohas, ilma nad ei saa muuta – see on lihtsalt selline looduslik, aga näiteks see traalimise meetod, et sama traal on samade mõõtmetega, sama laeva kiirus, sama punkt, sama aastaaeg, et nad on valinud sellised punktid, kus saab traalida. Peipsis näiteks langeb ära Lõuna ots, sest seal on palju kivivaresid ja nad on seal traali lõhkunud; samuti langevad välja Mustvee laht, seal on kuni
  1. kilomeetri kauguseni kaldast kuni 7 kilomeetrit ja seal ei saa traalida, sest seal on ka erinevad veetakistused ja samuti
  2. poi – see on siis see osa, mis jääb Remnikust Vasknarvani – seal ei püüta põhjanoodaga ja seal ei saa traalida, sest põhjaprofiile takistab juba selliselt. Pärnu lahe parempoolse muuli piirkonnas selles kohas, kus etteheite kohaselt tegu aset leidis, seal kohas traalimise võimalikkus oleneb sellest, kui sügav seal on. Kui keegi ütleb talle selle sügavuse ja kui ta teaks traali kõrgust, siis ta saab kohe öelda, sest traali kõrgus, kui see on seal mingi 1,5-3 meetrit, siis see sügavus peab ka olema – traal peab ära uppuma lihtsalt. Kui seal vesi on madalam näiteks, siis tavaliselt kalda ääres ikkagi ei traalita. Kuidagi selline süsteem on jäänud, et nad Peipsi ääres ka kalda ääres ei traali. Asjatundjal oli kasutada 3 fotot ja siis ta kasutas sellist meetodit, et pani lihtsalt sinna kile peale sellele ekraanile, s.t punktidega märkis ära, palju neid kalu seal võiks olla. Asjatundja sõnul on neid kalu hinnanguliselt 2000 ning ta eeldas, et need on viidikad, kuigi Pärnu lahe viidikate bioloogilisi näitajaid tal ei ole, sest ta ei ole kunagi neid mõõtnud, aga asjatundja võttis sellise valimi, et eelmise aasta
  3. aasta erinevate Eesti väikejärvede püükidest võttis erinevad viidikad, pani ritta, sai sellise mitte mediaani, aga keskmise, s.o see keskmine viidikas siseveekogudes, mis mõneti võib-olla võib kohati ületada selle keskmise kala raskuse kuskil 28 grammi, s.t kui seal on 2000 viidikat näiteks või muud karpkalalast, siis korrutame selle 2000 28 grammiga ja saame selle kogu kalamassi; pikkused ei ole tähtsad, aga on tähtis, kui suur see kogus on, ehk asjatundja pakuks välja, et kokku on kuskil 56-64 kilogrammi, et poolteist Bauhofi mördikasti – selle järgi võiks hinnata. See on viidika alusel arvutatud, räimeandmeid asjatundjal ei ole. Seoses kalade sattumise kohta võrgusilma torkesse mõrrapüügil vastas asjatundja, et nii võrgusilma torkesse kui ka mõrra torkesse, et on kalad, mis on nii-öelda võrgutundlikud kalad, et võrguspetsiifilised, ning on kalad, kelle püügitulemus ei sõltu võrgusilma suurusest. Viimase puhul toob asjatundja näiteks sellise kala nagu haug, et kui püüda näiteks 6-kilone haug, siis ta võib jääda silma 44, aga võib ka jääda silmasuurusesse 100 näiteks. Tal on lihtsalt peaehitus selline, et ta takerdub sinna nagu pardi nokk, jääb hammastega sinna kinni. Aga teised kalaliigid, näiteks koha, et kui on võrgu silmasuurus kuskil 130 ehk siis silmast silmani 65 või väiksem, siis mida väiksem võrgusilm, siis ta püüab teatud vanusegruppi, sest kala kasvab suuremaks ja siis ongi niiviisi, et kui vale võrgusilma suurus kasvatada, siis mõrra puhul on – Peipsi puhul ka –, et jäävad kalad nakkesse ja mõrd on iseenesest selline püügivahend, millega saaks kala ära päästa, või ta on kalale kõige 16
(37)4-24-423 ohutum, sest kui kala on ikkagi võrku jäänud, siis on ka lõpused kinni jäänud ja tavaliselt kalad väga palju hukkuvad. Aga mõrra puhul seda sellisena ei juhtu, et siis silma suuruse rakendades saaks nii palju vähemalt, s.t nad on andnud ka soovitusi, millise silmaga millist kala püüda. Mis Saadjärve näiteks puutub, kalapüügieeskirjades on ka üks punkt seal, et Saadjärves püüda silma suurusega 40 kuni 44, mis on tegelikult siseveekogudes lubatud 60st väiksem, aga see ongi sellepärast tehtud, et rääbis on väike kala ja muidu ei saa seda kala üldse püüda, et ikkagi on sellised liigispetsiifilised omadused selle püügi juures ja kui võrgupoodi minna nii harrastuspüügil kui ka kalameestel, siis ka tavaliselt küsivad, näiteks et siia puhul mingi 48, et kindlad sellised silmasuurused on klassiti. Kalade bioloogia, eluvõimetuse küsimusele, see tähendab, kas näiliselt eluvõimetu kala on kindlasti eluvõimetu või võib ta eluvõimeliseks osutuda, toibuda ja minema ujuda, vastas asjatundja, et kalade füsioloogia juures on kaks aspekti, nii nagu kalade bioloogia juures on: üks on abiootilised tegurid ehk need, mis ei ole inimesega seotud, ning teised on biootilised tegurid, mis on seotud inimesega ja/või veel lisaks teiste loomariigi esindajatega veekogus, s.t kui näiteks mõrrapüügil püüda kala kinni ja on tahe teda vabastada, siis hakkab kõik juba sellest, millisel aastaajal parasjagu püütakse. Nad tegid PRIA-ga ühte katset, see toimus ka merel, seda tegi asjatundja kolleeg Elor Sepp, seda tehti ka Peipsil ja Võrtsjärvel ning asjatundja osa oli väikejärvedel seda teha – nad püüdsid mõrraga kalu, asetasid nad sumpa ja siis vaatasid (teatud kala puudutamine see ikkagi on, kala läheb stressi, peavad neid tõstma kas siis kahvaga, mõni kala on seal võib-olla juba enne) – nii nagu inimeste puhul on parema tervisega ja halvema tervisega isendid, siis kalade puhul on ka, s.t see oleneb füsioloogilisest seisundist, veetemperatuurist, kui hästi ta toitunud on, mitu päeva ta seal mõrras on ehk kõik sellised faktorid tulevad juurde. Suve puhul on ka, et mitte ei ole oluline seal alati hapniku olemasolu, mis on ka esmatähtis, aga väga palju, kui kala näiteks on väga palju mõrras augustikuus näiteks öösel, siis tekib sinna hoopis ammoniaagiühendid, mis on hoopis ohtlikumad. Osa kalu, mis tunduvad, et alguses pääsevad ilusti ära, võivad ikkagi olla mingisuguste väikeste traumadega, sinna võib sabroleeline seen peale tekkida. See kala võib hukkuda neile teadmata, sest nad ei saa vee all seda kontrollida, isegi kahe nädala jooksul. Osa kalu on vigastatud, võib-olla ta langeb mõne saarma või linnu ohvriks. Kindlasti on kalu, kes jäävad elama. See on selline normaaljaotusega valim või kuidagi öelda see graafik, et on sellised keskmised, on rohkem surevaid ja siis paremini ellujäävaid. Väikejärvede puhul nad tegid Kaiu järvel ja nad ei ole küll teinud räime ega viidikaga, sest viidikas, nagu loetakse, et ei ole väga töönduskala ja tal ei ole väga olulist tähtsust inimese või kalanduse jaoks, küll aga muidugi on tal bioloogiline tähtsus, s.o ökoloogiline tähtsus toiduahelas on alati olemas. Mõrda panekul said alati kõige rohkem pihta need kõige nooremad, väiksemad kalad, tavaliselt samasoonised kalad, näiteks kevadel sündinud kohad, või siis ka kõige suuremad. Asjatundja ei ole seda märganud mitte ainult sumpa pandud kalade puhul, vaid ka see on olnud tavaliselt, kui kalad näiteks jäävad ummuksisse talvel, s.t hapnikupuudusesse, ka sellel talvel oli jaanuarikuus mitmed juhtumid; siis tavaliselt suuremad kalad saavad kõigepealt pihta ja väiksed lihtsalt saavad pihta, kuna nad on natuke nõrgad, et keskmise pikkusega vanusgrupid seejuures on siis kõige vastupidavamad. On muidugi liigid, kes paremini vastu peavad sellise hapnikupuudusele – need on näiteks mõlemad kogreliigid – harilik koger ja hõbekoger – ja linask. Teised kalad on sellised rohkem tundlikud. Seejuures oleneb kõik veetemperatuurist, et nad tegid katseid ja mõõtsid: neil oli kindel soond ees kogu aeg, neil olid olemas hapnikuandmed ja veetemperatuuri andmed, et septembri keskel kuskil, kui vesi läheb alla 10 kraadi, asjatundja arvates 9,4 või 9,5 kraadi Celsiust veesambas keskel kuskil 6 meetri sügavusel. Kui võtta 3 meetri sügavusele, et siis kalade ellujäämus oli tunduvalt parem. Nad elasid sumpas ära, sumpast veel ümber tõsta ja lahti lasta, siis nad ujusid rahulikult minema, et selliseid katseid on nad teinud, kuid kahjuks ei ole need räime ja viidika kohta, et sellist liigispetsiifilist materjali asjatundjal ei ole võtta. Nendel fotodel ja videotel ehk andmekandjatel puuduvad sellised konkreetsed liiki iseloomustavad tunnused, et ei näe näiteks räime ja viidika puhul uimede asetust, mis on põhiline selline liiki eristav tunnus. Võib seal oletada, et järsku on tegemist tindiga, tindil on sellisest spetsiifiliselt suurem silm, aga nii, nagu 17
(37)4-24-423 asjatundja neid videoid vaatas, et seal saab kujutada, et need kalad on 16-20 sentimeetrit pikad, et on teada, et ta on kala, aga mis liiki kala, siis seda asjatundja ei oska seda öelda, ehkki asjatundja usub, et tal on see kogemus olemas ja ta tunneks need kalad ära, kui ta võtaks siit mälupulga pealt selle kala foto. Räime tunneks asjatundja ihtüoloogina ära. Küsimusele, kas videol ja fotol need kalad, mida kõik seal paadi ümber oli näha, on eluvõimelised või nad on hukkunud või kas nad on uimased ja võivad toibuda, vastas tunnistaja, et kui hästi konkreetselt öelda, siis on seal kõiki eelpool kaitsja poolt nimetatud erinevas staadiumis kalu, s.t kindlasti oli seal surnud kalu, kindlasti oli seal liikuvaid kalu, sest nende traali kogemuse juures on näha, kui kala kukub vette kuskilt traali kõrvalt, siis see liikumise moment on see, kui lind reageerib sellele paremini. See, kas kala liigutas ennast, seda ei osanud asjatundja seal praegu fikseerida, s.t kui kala liigutab ennast veepinnal, siis tavaliselt hullemaks ei saa minna ning ta võib ka täiesti toibuda sellest. Kalade toibumise faktorina on oluline ka ka temperatuur. Selle nad tegid otseselt kindlaks, sest suvel oli suremus 3 kuni 4 korda suurem ja ei olnud niiviisi, et kõik ära surid, s.t oli ka selline juhtum ühel korral, aga siis oli täitsa ekstreemsed tingimused sellepärast, et siin üks suvi oli ca 28 kraadi ja loomulikult normaalne inimene ega ka kalamees ei hakka mingeid kalu sumpas hoidma, aga nad märkisid, et see kuskil 9,4-9,5 peaks olema või madalam, et siis kohad toibusid tunduvalt paremini ja oli kohe näha, et nad liikusid sügavusse, et nad ei jäänud enam ulpima. Veetemperatuur aprilli keskpaigas 15.-
  1. aprillil Pärnu lahes oleneb aastast, aga kindlasti ta on külm. Peipsi kohta ütleb asjatundja, et näiteks selline ujumiseks sobiv temperatuur, kus esimesed nii-öelda hulljulgemad lähevad ujuma, on tavaliselt kuskil
  2. juuni paiku, kui vesi tõuseb kuskil üle 16 kraadi, aga kui koha näiteks Peipsis koeb – kohade kudemistemperatuur on kuskil 10-12 ja see toimub mai teises pooles –, siis järelikult mai alguses on ka kuskil parimatel aastatel 10 kraadi või kõrgem, aga tavaliselt ei ole, sest ahven koeb mai alguses ja ta koeb alla
  3. kraadise temperatuuri – see on nende tähelepanek.
  4. aastal nad jälgisid seda temperatuuri ja erinevate kalaliikide kudemist, aga aprillis asjatundja usub, et see temperatuur on kuskil võib-olla 6-7 kraadi, kui siia jõeäärde kohe mõõtma minna, kuid jões on tavaliselt isegi natuke soojem kui lahes, millal jää ära läks. Fotolt DJI_0895 kalaliigi tuvastamise kohta sõnas asjatundja, et ta proovis ka mõelda, et kui on viidikas, aga asjatundja tahaks joonistada seda – igatahes viidika seljauim on kõhuuime suhtes, on kala selline, siin on pea, siin on saba, siis viidika seljauim on kõhuuimest taga pool. Räime puhul on nad ühe joone peal ning karpkalalastest on põhiline – see täpselt samasugune kala on meil särg ja see on kõige tuntum kala. Kohus andis asjatundjale paberi, kuhu asjatundja sai joonistada, mis need eristused on, ja see tuleb protokolli juurde. Asjatundja joonistas paberile (tl 166). Asjatundja sõnab, et kui need asjad sealt pildi pealt näha oleks, siis oleks asjad paigas. Ja tavaliselt karpkalalastel ongi, et üks selline liik, kes siin räimega sarnaneb, on särg, aga särge asjatundja ei usu seal kindlasti olevat – mingid punakad uimed võiksid ikkagi kuskilt paista. Kindlasti võib-olla mõni räim on täidlasem ja mõni viidikas on paksem kuskil Otepää Pühajärves, aga uimede asetus ei muutu, nii nagu inimestel on ikkagi üldreeglina kaks kätt ja viis näppu, et seal on ka ja tulevad ikka õlavarrest välja, et see on nagu põhiline tunnus. Oleks roosärg, siis see sarnaneks juba viidikale, et see on selline klassika määramises ka. Et muud väga seal uurima ei peagi, kui siit selle välja loeksid nad, siis oleks selge pilt või siis kõige lihtsam, et oleks kohale sõitnud ja oleks pange täie kalu võtnud. Fotol DJI_0895 suumiti sealolevaid isendeid ning asjatundja tähistas fotol tähisega ’’Vi?’’ isendi, mis võibolla on viidikas, tähisega ’’Rä?’’ isendi, mis võibolla on räim (tl 167). Küsimusele, kas see kõige eraldiseisvam kala, mis fotol on, võib olla ka meritint, vastas asjatundja, et meritindil on tintlastele iseloomulik rasvauim ja praegu tundub, et selle pärakuuime koha peal on see väike – kui täpselt vaadata, siis sellisel juhul on meritint, aga nii neid kalu ei määrata. Sellel kalal on rasvauim, mis on omane siiglastele, siis sellele meritindile ja Peipsi tindile – siin on väike vari. Sellisel juhul on tegemist tindiga. Räimel ja karpkalalastel seda rasvauime ei ole. Asjatundja joonistas paberi peale juurde tindi (tl 166). Ühesõnaga, kui on tegemist meritindiga, siis kuigi asjatundja ei taha neid liike määrata selliselt, ja see on talle vastuvõetamatu sellisel kujul pildi järgi siin oletada, aga siis meritindile iseloomulik tunnus on tintlastele sabavarrel iseloomulik rasvauim eesti keeles. Kui see 18
(37)4-24-423 seal on olemas, siis on tegemist tindiga, siis ta ei ole räim ega viidikas. Selle koha peal, kui siin ei ole vari, siis ta ei tea. Meritinti ja ka Peipsi tinti, mis on meritindi kääbusvorm ning mis elab Peipsis, Võrtsjärves ja Vagulas, iseloomustab sabavarrel asuv rasvauim, mis teistele kaladele, s.o antud kontekstis räimele ja viidikale, ei ole omane. See on ainult tindil, s.t tegemist on kõige kindlama määramistunnusega ega pea mingeid muid uimede asetust vaatama. Konkreetsel pildil ja konkreetsel isendil fotol näeb asjatundja udust varju sabavarre peal, aga kas see on rasvauim, seda ta ei oska öelda. Need fotod on asjatundja jaoks piisavalt ebaselged, märkides, et kui soovitakse näha kalade selliseid korralikke määramise fotosid, siis need on asjatundjal olemas siin mälupulgal, et seal ei teki mingit kahtlust. Kalade ellujäämisvõime sõltub kalaliigi suurusest ja püütud kogusest mõrrapüügil, aga kõige rohkem sõltub see muidugi ilmastikust ning sellest kogusest, palju seda kala mõrda on läinud ja kui kaua ta seal on viibinud. Tavaliselt on kalurid ikka üldreeglina püügikala suhtes suhteliselt tundlikud ja nad käivad mõrra peal, et ei ole niiviisi, et kuskil nädal aega on vaatamata ning siis on igasugused jamad ja õnnetused. Viidikas on üldiselt parvekala. Kui juuni alguses minna kuhugi väikejärve peale, siis tuleb pulmamäng ja siis ta õhtuti parves püüab õhuputukaid. Küsimusele, kas täiskasvanud viidika suurust arvesse võttes ja seda, et ta parvekala on, mõrra nõudmisel tema nii-öelda toibumiseaeg või ellujäämisvõime on kuidagi mõjutatud sellest, et ta on parvekala, vastas asjatundja, et mõrrapüük on umbes, kuivõrd mõrd on kaluri püügivahend ja sellega püüavad kutselised kalurid, kahekümnel väikejärvel eks, et ega seal väga palju seda viidikat ei ole, s.t tavaliselt püütakse ahvenat ja need mõrrad on näiteks Peipsi puhul ja väikejärvedest küllaltki kaugel, et need kalda ääres ei ole. Sellist kogust, et nüüd kastide viisi viidikat on, siis väikejärvedes sellist asja ei ole, et tavaliselt püütakse ahvenat ning seal on ka linaskid, latikad ja sellised kalad. Silma suurus on tavaliselt mõrdadel suurema kala püügiks, s.t viidikas läheb sealt läbi. Järvedes on litoraali kujundusega kaldavöönd, et nad traalimiseks ei lähe tavaliselt lähemale kui Peipsi puhul 2-2,5 kilomeetrit, aga Pärnu lahe kohta ei oska öelda, sest ta ei ole traalinud seal kunagi, ma ei oska öelda. Salvestise DJI_0871 lõigu
  1. minutist kuni
  2. minutini osas oli asjatundjale näha, et on seal liigutavaid kalu ja ilmselgelt selliseid surnud kalu, seda ei saa nad nüüd täpselt öelda, kuna kajakas natuke pelgab inimest, aga need, mis ulpisid paadist kaugemal, siis sealt kajakas läheb võtab lihtsalt ohutust kaugusest. Oli ka kalu, kes liigutasid, ehk mõlemaid on. Tunnused, mille põhjal asjatundja hindas, et kala on ilmselgelt surnud: näiteks et kui kala ei liiguta, siis kas ta on surnud, siis see on selline, kas inimesel on pulss või ei ole, et kliiniline surm, et kindlasti seal, kui kajakas seda ära ei nopiks, siis kindlasti nende hulgast ka võib-olla keegi toibuks, aga neid protsente öelda asjatundja ei oska. Seda ei saa niiviisi – seda peab mõõtma või katset tegema. Need kalad ei pruugi kümne minuti pärast näiteks ujuvad kuhugi ära, vaid see ajavahemik võib olla ka pool tundi, aga ka 10 minutiga kindlasti on võimalik, aga kindlaks ütlemiseks on vaja teha katset. Kui asjatundja teostab Peipsi järvel traalimist ja tõmbab traaliga kala traalipardale, siis selle ülejäänud kalaga, mis traalipardale jääb, nad tavaliselt panevad kastidesse, toovad nad kaldale ja proovivad siis nii-öelda kalandusfirmadele maha müüa olematu hinna eest, sest seal vahel särg maksab 1 sent kilo, aga vahel nad teevad ka niiviisi, et kui asjatundjal proovi ei ole vaja, siis näiteks kiisal nad lihtsalt võtavad proovi ära ja kala läheb kohe tagasi, kui on väiksem kogus ja kui neil on vaja mingit liiki püüda, aga tavaliselt nad peavad kõik selle kala ära võtma. Väiksem kogus võib olla 40-50 kilo, aga suuremad kogused, mis nad püüavad seal, on vahel tonnides ning siis ongi niiviisi, et nad on päeva ära katkestanud, tulnud vahepeal kalapunkti ja teatanud, et nad tulevad kaldale ning peavad siis selle latika ära – see ongi lihtsalt selline reguleerimata maa ka natuke. Sellise mittesoovitud liigi puhul neil sellist asja ei ole, sest katsetraalimisel nad peavad rõhku panema töönduskaladele, aga seal, kus viidikas või kiisk või midagi tuleb, et kiisk ei ole tänapäeval enam, aga nad peavad ikkagi ka sealt proovid võtma, et ei niiviisi nad seda ei kasuta. Kala kohe tagasi, tähendab asjatundja jaoks ja sõnul seda, et nad võtavad proovi ära traalikotist, et seal on sõlm peal, ning ülejäänud kala saab kohe tagasi lasta, ei ole mõtet üldse pardale võtta, et teda seal eraldi sorteerima hakata – tavaliselt on see kiisa puhul. Nad on seda teinud, ehkki § 10 seal ütleb, et kaldale tuua ka, siis lihtsalt nad peavad jahimeestega kokku 19
(37)4-24-423 leppima, sest seda kala nagunii keegi ei taha, et seda lihtsalt ei võeta vastu; firmad ei ole seda kohustatud vastu võtma. Küsimusele, kas eluvõimetu räime puhul vettelaskmisel on mingisuguseid erisusi, s.t kas räim jääb pinnale või vajub põhja, vastas asjatundja, et ta on seda kaluritelt kuulnud, aga kuna ta ise on selline umbusklik inimene ja kuna ta ise ei ole seda katset teinud, siis ta ei tea, ning viidika puhul oleks hea see katse ära teha. 25. J. U tunnistajana antud ütlused (tl 229-237), mille kohaselt tunnistaja on laevakapten välisriigi lipu all ning Madis Merirand ja Janno Liivrand on tunnistajale tuttavad tööalaselt, sest nad on kalurid nagu tunnistajagi, ning Keskkonnaametiga tunnistajal puutumust ei ole. Kohus markeeris tunnistajale ära selle, mida kaitsja on pidanud vajalikuks, mis see teave on, mida tunnistaja võiks rääkida. Tunnistaja sõnul teab ta, et teda on kutsutud kohtusse mingisuguse kala üle parda heitmisega seotud – väidetavalt räime üle parda heitmises, kuigi videodest on näha, et seda räime seal ei olnud. Menetlusaluste isikute ja tunnistaja mõrdade vahe on 100 meetrit kopikatega, ca 100-110 meetrit, sabad on neil samal kõrgusel, sest nendel on vesiaiad pikemad kui neil, nende all on veel üks püüdja. Möödunud aastal oli seal põhiliigiks sellel ajaperioodil räim, tint ja viidikas ning need särjelased, mõni ahvena „punn“ ka ja muid liike ka natukene. Sinna Audru jõe ja siis parempoolse muuli vahelisele alale tavaliselt, s.t aastakümneid, ei ole sattunud räime sellepärast, et seal on ilmselt mingisugune mageveeala ja see hoiab selle räime eemale. Kui mujal seda veel leidub, siis seal võib-olla kogu kevade perioodi peale sellel aastal tunnistaja arvab, et kümmet räime nad kindlasti näinud ei ole – pigem isegi vähem, et see mõni üksik, mis seal on, see on ja see on ka kõik. Selles mõttes rääkida räimest, kui vaadata seda näidatud videoid, siis räim on selline kala, et kui ta on hukkunud, siis räim upub ära ning vanasti isegi baaslaevadel kasutati seda taktikat, et uputati kogu see kaup ära, kui tindiga oli kevadel räim segamini: tint tõusis vee peale ning servakuga, kahvaga riisuti sealt pealt ära tint ja muud kalaliigid, sest muud kalaliigid tõusevad pinda, aga räim vajub põhja, seejärel siis pumbati see tühjaks ja võeti see puhas räim ära sealt. Selles mõttes selle video põhjal, kus olid seal mingisugused oimetud kalad, mida sellega kõrguse pealt oli suhteliselt raske eristada, on need pigem olnud seal kas viidikad, särjed ja ilmselt ka mõni tint, mis on tänu rennis sorteerimisele üle läinud, sest rennis sorteerides suhteliselt kiiresti see asi läheb, järjest lükatakse koguseks seda kala juurde ja see ongi see, et osa kala lükatakse ära, samal ajal kogu see aeg toimub sinna juurdelükkamine, et see kala tegelikult seal vahetub – see, kui kaua see kala seal toibub, sõltub väga palju ilmastikust ja palju sellest, kaua on see nõudmisprotsess aega võtnud. Kui on nõutud seal paar tundi, siis loomulikult see kala seal mõrras saab rohkem „tappa“ ning ta on selle võrra oimetum ja tema toibumine võtab aega seal 5 kuni 10 minutini. Seda enam, et too päev on olnud väga vaikne ilm. Kui on vähe tuulisem, siis see kala toibub seal märgatavalt kiiremini ja need üksikud isendid, mis on siis sealt silmast tulnud, välja raputatud ja mis on sinna merre tagasi läinud, needsamad kajakad, mis seal ümberringi on, „lasevad selle nahka“ ja päeva lõpuks see nii ongi – see on tavaline tööprotsess selle mõrra nõudmise juures, et selles osas ei ole seal mitte midagi imelikku olnud. Viidikas ja särg – need on sellised vähe teistmoodi kalad, et nad ongi seal paadi ümber mingisuguse aja ja siis on see, et nad kas ujuvad minema, kui nad toibuvad või jõuavad kajakad neist lihtsalt ette ja ongi kõik. Siin ei ole selles mõttes mitte midagi keerulist, aga see, et seal räime oleks olnud, siis see on tunnistaja jaoks teine kõrgus ja nende jaoks esimene kõrgus, et sinna alla ei tule räime ja see on juba aastakümneid nii olnud. Tunnistaja vanaisa püüdis juba 80ndatel seal ja ta teab, et seda kohta sellepärast väga palju himustavad, et seal ei ole seda probleemi just kevadeti, kui peaks tulema räim alla, nagu ta on tulnud aastaid Valgeranda ning linna merre Raekülas ja seal. Just sellepärast see koht on natuke teistmoodi ilmselt sellepärast, et need jõed käivad omavahel teatud kõrgusel kokku, et enam-vähem selline muuliotsa kõrgus on. Enamik kala, mis seal on, ongi mingisuguse magevee asjad ehk siis seesama viidikas, ogalik ja muu selline, mida tänapäeval ei püüta. Tunnistaja meeskonnas on tema vennanaise vend ja kui tunnistaja isa tervis lubab, siis käib vahel harva isa ka, aga tavaliselt nad käivad kahekesi. Selline kalur nagu R. P on tunnistaja teada, sest nad püüavad Madise ja Jannoga kordamööda seal kõrval mõrras või kõrval kohapeal – see aasta on Raio, eelmine aasta oli Madis, ilmselt järgmine aasta on 20
(37)4-24-423 jälle Madis, nad kordamööda jagavad seda kohta seal. R. P püüdis eelmisel aastal ka sealsamas lähedal kusagil – ta jääb kuskil 300-400 meetrit Audru jõe poole – tal on põhi. Sellesama kohapeal ta möödunud aastal püüda ei saanud, sest seal olid Madis ja Janno. Eelmisel aastal tunnistaja, Madis Meriranna, Janno Liivranna ja R. P püünised olid kõik selles niinimetatud jõgede kolmnurgas, see on ka kevadel jääminekuga näha, sest sinna jääb see tükk alles, kui Audru jõgi lükkab lahti Pärnu jõge, siis selline kolmnurk jääb sinna sisse. See on hoopis teismoodi seis, selle jaoks peab ilmselt kellegi vähe targema teadlasega rääkima, tunnistaja ise oskab ainult kalamehetarkust rääkida ehk seda asja öelda tunnistaja ei oska, miks see jää ja mis see asi nii seal täpselt seisab, aga see on olnud tunnistaja lapsepõlvest saati. Tunnistaja esitas rannapüügipäeviku eelmisest aastast aprillikuust ning sinna märgitakse mõrra nõudmise aeg ja kalaliigid, mida püütakse. Kalaliikidena räime ei ole märgitud, sest neil ei ole seda. Salvestise DJI_0871 videolõigult
  1. minutist kuni
  2. minutini nähtud kaalpüügi ja mõrra nõudmise protsess on tavapärane ning sõltub sellest, kes kuidas nõuab, nemad nõuavad renniga, meie nõuame kastiga. Sorteerimise küsimus on sellega, ülejäänud protsess on ju kõik üks, mõrrad on neil põhimõtteliselt kõigil ühtemoodi. Kellel mingid omad väiksed saladused või nipid on, aga ülejäänud muu on kõik täpselt sama. Kalalaeva ümber teatud koguses on näha kalu ning see on kalapüügi puhul sellise vaikse ilmaga selle kohapeal on see suhteliselt tavaline, sest seal sel ajal oli möödunud aastal juba viidikas platsis – see ongi see oimetu viidikas, mis saab, kui mõrd üles tõsta; teda on nii palju, ta saab seal muljuda ja see ongi see, et kui ta üle lükata, siis ta mingisuguse aja; mida tormisem on meri, seda kiiremini ta minema läheb, seal ei olegi midagi teha, see on tavaprotsess, see on see, et ta saab haiget – inimene samamoodi, kui haiget saab, on natukene aega oimetu või kuidagi hoiab ennast ning peale seda paraneb ära ja läheb minema – kalaga on täpselt samamoodi, ta saab muljuda ega ei ole midagi teha – see ongi selle püügi võlu. Kui seda paati ja paadi ümbrust, püügi kohta oleks filmitud 10-15 minutit pärast selle video lõppemist, võiks see pilt suhteliselt olla kaladest sisuliselt puhas, s.t kalad on toibunud ja ära ujunud, aga see sõltub sellest, kas seal oli nüüd mingisuguseid niinimetatud elujõutuid asju või mitte ning palju seda niinimetatud elujõutut asja ära sööb kajakas, aga tavalises olukorras on see, et kui selle mõrra ära nõuda, ära pingutada ning lipu või muna – oleneb, kust keegi üles tõstab –, alla lasta, siis selleks ajaks see ümbrus on tühi, seal ei ole midagi enam ja sõltub väga palju ka ilmast, s.t kui on samasugune „plekksile“ ilm, siis selle sees võtab natuke kauem aega toibumine, aga kui on natukene tuulisem, siis kala toibub kiiremini ehk seal ei ole selles mõttes midagi esmakordset või erakordset. Kui küsimus käib räimest, siis surnud või eluvõimetu räim upub ära, sest räime ujupõis on nii väike, räim on põhjaminev, Sama on see, et kui räim liiga palju mõrda lööb, ei saa seda mõrda enam üles sellel samal põhjusel, et ongi kõik. Küsimusele, et seadusest tulenevalt on kaluril kohustus mitte tagasi heita eluvõimetut kala, aga kuidas tunnistaja selles sorteerimisprotsessis üldse hindab ja hinnata suudab seda eluvõimelisust ning mille järgi ehk kuidas seda selles kiires tööprotsessis suudetakse hinnata seda eluvõimelisust, vastas tunnistaja, et seda ei suudagi, sest seal on selline tempo taga, kui hakata seal iga kala imetlema, siis päeva lõpuks on see, et nad kõik on surnud seal, sest tõesti, kui mõrd üles tõsta, siis nagu video pealt oli näha, siis see kala läheb kõik kimpu kokku ja siis ongi see, et mida kiiremini sealt kala välja tõsta, seda vähem see kala haiget saab. See, mis on äravõetav, antud hetkel tindid, särjed, vimmad, latikad jne, siis need tõmmatakse paati ja ülejäänud pannakse üle parda – mida kiiremini see kätetöö ära teha, seda kiiremini see kala minema saab ja seda väiksem see hukkunute protsent on. Selge on see, et ega iga kala ei imetle seal keegi, arvestades seda, et seal on sadu kui mitte tuhandeid kalu, ning kui sinna jääb mõni eluvõimetu sisse, siis jääb, s.t see on paratamatus. See ongi lihtsalt see tööprotsess aastakümneid olnud ja siiamaani ei ole tunnistaja teada sellega mingisugust probleemi olnud. Tunnistaja jaoks on see hetkeolukord tegelikult täiesti arusaamatu, s.o kui seal tekkis mingi kahtlus, siis miks siis seda edasi filmiti, s.t oleks võinud Keskkonnaamet paadi võtta, sest sellest videost ei suuda isegi tunnistaja, kes selle püügiga on tegelenud 30+ aastat, väiksest saadik olnud nii vanaisa, isa kui ka onuga koos, sealt ära neid liike kõiki tuvastada, siis kuidas peaks keegi võõras praegu siin – kohtunikud, advokaadid, kõik muu – aru saama, mis kalaliigid need üldse on, et selles mõttes 21
(37)4-24-423 on see video põhjal kala arvamine kuidagi väga ebaselge tunnistaja jaoks. Fotol DJI_0897 suumiti vööriossa lähemale ning tunnistaja meelest võiks seal olla tint, viidikas, see võiks olla siin räim, aga siin on ka tindid vees; see, mis seal neljane punt on, seal on kaks tükki kohe kindlasti tindid. Tunnistaja ei ütleks selle hägususe peale väga kindlalt midagi, aga see on täpselt tindi selg ja kõht, et ta pigem sinna julgeb öelda, et seal on need kaks tindid, ning siin osaliselt on mingi valge soomusega, siis tunnistaja eeldab, aga ei ole 100 protsenti kindel, et need on viidikad, sest mõrra räimega on ka see asi, et seal on räimel soomus seljast läinud ja seal ei ole sellist pilti kindlasti mitte, nagu see on, aga kui siin räägitakse mingisugusest räimest. Kohus pringtis tunnistajale välja foto DJI_0897, millele tunnistaja sai teha märkmed ja see lisatakse selle protokollile. Tunnistaja märgistas fotol kahes kohas tindid ja ühes kohas viidikad (tl 234). Videos oli teist pool paati ka, kus oli renniots, aga siit ei näe seda ära, seal oli mingisugune nurg ja särg ka igatahes, mis ära ujusid selle video käigus, mis nad siin eelmine kord kõik vaatasid – kindlalt oli näha, kus nad natukene aega siplesid ja siis kadusid. Nendes, mis tunnistaja märkis, on ta kindel, mis need on, aga ülejäänud on tunnistaja jaoks ebaselged, sest see pildikvaliteet ei kannata kriitikat. Fotol DJI_0895 suumiti alumist paremat nurka ning prinditi tunnistajale foto DJI_0895 välja, et tunnistaja saaks teha märkmed fotole. Tunnistaja tähistas fotol üksiku kala, mis on tema hinnangul kindlasti tint, tähistas fotol paariskalad, mis on tema hinnangul tindid, ning tähistas fotol üksiku kala, milles ta pole 100 protsenti kindel, aga pakub, et on tint. Ühe kindla kala uimele kaitsja poolt osundades vastas tunnistaja, et uimede järgi ja nina kuju on see, mis ütlevad, et see peab olema tint. See, mida kaitsja näitas, siis see on tindile midagi iseloomulikku ja tindil on rasvauim, sest tint on lõheline. Kui nõudmist kolmekesi läbi viiakse, siis see tööjaotus on tunnistaja paadis välja kujunenud, kes mida teeb, et üks tõstab, kaks tükki sorteerivad ja üks sortijatest kallab selle kasti ümber sinna ning kui on palju sortida, siis ka tunnistaja, kes tõstab tavaliselt, sordib ise ka kaasa. Selles mõttes renni ääres on see tööjaotus kindlasti natukene teistmoodi, aga nemad seda renni ei ole praktiseerinud. Piltide peal märgitud tint on turustatav kala ning selle tagasiheiteks ilmselt ei ole põhjust sellisel perioodil, aga tunnistaja arvab, et siin on lihtsalt suhteliselt kiirelt käinud tööprotsess ja selles renni sees, kui seda viidikat on nii palju, siis on ta ilmselt jäänud viidikate all ja siis on lükatud kogemata viidikaga üle parda, s.t vaevalt, et seda niinimetatud rahakala keegi vabatahtlikult oleks üle lükanud. Küsimusele, kas siis, kui tint on eluvõime kaotanud, oleks põhjust tagasi heita seda, et kas ta siis kaotab oma väärtust rohkem, vastas tunnistaja, et tint võib selle küll kaotada, aga antud hetkel on kevadine tindipüük ning vähemalt neil on nii, et nii tihe nõudmine on, et seda hukkunud tinti seal ei ole ja kui see kuskil kastis natukene viga saab, ei tähenda see seda, et seda ei või panna sinna kasti või konteinerisse, mis kokkuostu läheb. Küsimusele, millised kohustused on eluvõimetu kala osas, mida tavaliselt tegema peab, kui on eluvõimetatud kalad mõrras ja kui nõutakse seda välja, jääb tunnistaja vastuse võlgu, mis nendega tegema peaks – nad nõuavad nii tihti, et neid väga ei ole, ja kui see mõni üksik on, siis näiteks tindi puhul on see, et see rändab ikkagi sinna müügikasti; kui lõpus on punane ehk kui ta ära uppus seal mõrras, ei tähenda see seda, et teda süüa ei sünni. 21. aprillil 2023 tunnistaja arvates nad väljas ei käinud, aga pead ei anna, kuna tal päevikut nina all ei ole. Tunnistajale meenutati esitatud kalapüügipäevikut, mille kohaselt tunnistaja on oma meeskonnaga nõudnud 20ndal ja 23ndal, nagu ma aru saan, et siis 21ndal nemad nõudmas ei ole käinud. Kuna püügikoha alla ei tule räim, siis paljud seetõttu himustavad seda kohta sellepärast, et esiteks räim on poodikala, mis tuleb ära tuua kaldasse, ja kui ta on mõrraräim, siis seda väga keegi osta ei taha, s.t see on põhimõtteliselt turustatav ainult sadamas või inimestele otse, selleks, et see räim turu peale saada, see on tõsine peavalu kalurile, kes püüab mõrdadega, aga nende jaoks, kes püüavad räimekastidega, on see tuluallikas, kes püüab mõrdadega, ning lisaks on seesama probleem, et kui see mõrd peaks minema räime täis, siis seda enam üles tõsta ei jõua ja seesama protsess, kus peab selle räimega seal „kaklema ja aega viitma“, et selle asemel saaks seal rahulikult püüda tinti ja muid kalu, s.t mõrrakalurile räim on suurim peavalu, mis olla saab, ning järgmised on kahejalgsed. Seega see konkreetne asukoht ongi Pärnu kaluritele teada, et see koht on see, kus 22
(37)4-24-423 sellest peavalust saab hoiduda, ning kui paar aastat tagasi avati uuesti see tsoon tindipüügi ajaks, siis neid tahtjaid sinna oli palju. Tint on rahakala ning räim on ka, kui ta juba olemas on, kui ta on räimekastis, aga kui ta on mõrraräim, Põhja-Eestis püütakse mõrdadega räime, aga siin Pärnu lahes ei püüta ja sellepärast kokkuostja teda ei soovi. Küsimusele, mis on kokkuostjal vahet, millise püünisega on räim kinni püütud, s.t kui juhtub nii, et on üks mõrd, kuhu on sattunud 10 liiki kala, sealhulgas ka arvestatavas koguses räime, siis mis nad sellega teevad ehk kas nad toovad ta ikkagi ära, vastas tunnistaja, et nad on sunnitud tooma selle ära, sest mitte kunagi ei tea, millal või mismoodi see on, et selles mõttes see tuuakse ära. Loomulikult on inimesi, kes seda ei tee, aga tänasel hetkel on see kaluri kohustus, kus sellises olukorras peab selle kaldasse tooma. Eks igaüks ise teab, mis ta sellega teeb, kas üritab selle inimestele läbi Facebooki müüa või saab selle kai peal ära müüa või leiab mõne turuärika, kes on nõus selle vastu võtma, aga kokkuostjad seda osta ei suuda – millegipärast nende mõrraräim ei ole kokkuostjate jaoks atraktiivne, aga põhjust peaks nende käest küsima, kuna kuivõrd neil seda niimoodi ei eksisteeri, siis ei oska tunnistaja põhjust öelda, miks see nii on. Tunnistaja jaoks on see rohkem peretraditsioonide jätkamine kui mingi palgaline teema ning tal on töökohta on vaja. Iga mees on oma tegevuses iseseisev ja vastutav, s.t see, kes sorteerib kalu ja heidab neid tagasi, siis tema peab vastutama selle eest, et õiged kalad saaks tagasi visatud, sorteeritud ja kastidesse pandud, kuigi laevas, olles ise ka suure laeva sõitja, päeva lõpus vastutab kapten. Peab olema omavaheline usaldus, s.t kui tunnistaja võtab mõrrast kala välja, siis ta samal ajal ei näe, mis tema selja taga toimub, aga see ongi see, et seal paadis ja ka suures laevas peab olema usaldus. 26. Henn Ojaveer asjatundjana antud ütluste kohaselt (tl 237-250) on asjatundja teadur mereökoloogias, Tartu Ülikoolis mereökosüsteemide professor, Taani Tehnikaülikoolis rahvuslike veeressursside instituudis külalisprofessor ja Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogus asejuhataja ning Madis Merirannaga on asjatundjal puutumus selles osas, et asjatundja arvab, et Madis Merirand oli mingil ajal asjatundja õpilane ja lõpetas Pärnu Kolledžis veeökosüsteemide majandamise eriala ning seejärel Madis Merirand mingil ajal töötas asjatundja meelest Amservis, kui asjatundja käis seal autoga teeninduses, nii et sellised ametkondlikud või elukorralduslikku laadi puutumused, aga isiklikku kokkupuudet Madis Merirannaga asjatundjal ei ole. Janno Liivranna nime on asjatundja kuulnud, aga mitte rohkemat, s.t isiklikul tasandil ei ole puutumust. Keskkonnaametis töötab palju asjatundja endisi õpilasi kas Mereakadeemiast või Tartu Ülikoolist, aga mingeid selliseid ametialaseid suhteid ei ole, vaid kunagi ammu, kui oli Keskkonnainspektsioon veel eraldi asutus ja kui neil oli siin eraldi laev, siis see laev tegelikult tuli tollasest teaduste akadeemiast süsteemist neile, aga need on väga ammused ja siin mingisugust sellist ametkondlikke ega isiklikku seost, mis mõjutaks asjatundja vastuseid, ei ole. Asjatundja teadustöö põhisuunad on räim ja peamiselt kõik, mis puudutavad võõrliike, majandamine, ökoloogia, invasiooniteed, kõik selline ka riigi aruandlus Euroopa Komisjonile merestrateegia raamdirektiiv raames ja mitmed töörühmad, ii Läänemere Keskkonnakaitse Komisjonis kui ka Euroopa Komisjonis. Kohus markeeris asjatundjale ära teemad, millele kaitsja on viidanud, et asjatundja võiks teavet anda. Asjatundja ütluste kohaselt on kalaliikide määramiseks määrajad, enamjaolt on nad raamatutena. Nüüd on ka ilmselt interneti avarustes mitmeid määrajaid ja määramistunnused võivad olla nii välised kui ka sisemised. Lihtsalt mõned näited: pea kuju, suu asend, otseseisune, alaseisune, ülaseisune, uimekiirte arvud, uimede asendid, küljejoone kuju, lõpuskaante nii-öelda iseloom, nende soomuste arv mingist vahemikust, kas küljejoone peal või nii edasi – need on välised. Sisemised on näiteks neeluhambad. Mitmetel karplastel ei ole võimalik üldse, eriti, kui nad väiksed on, määratagi liike muidu, kui on peab võtma kurgust neeluhambad välja, puhastama ära, keetma ära ja siis lugema hambad kokku. Tänapäeval on väga palju mindud ka geneetiliste määramiste peale, eristatakse ka geneetiliste koodide alusel nii juba liigisiseseid rühmitusi, aga ka liikide vaheliike on võimalik määrata. Videosalvestis, mida asjatundja eelmisel istungipäeval nägi, siis selle alusel ei ole asjatundja sõnul 23
(37)4-24-423 võimalik määrata. Asjatundja tegi oma doktoritöö justnimelt Pärnu lahest Liivi lahes põhjatraalimised, transekt Pärnust Ruhnuni ja ka Irbe väinas Abruka lähedal. Pärnu lahes lähim koht, kus sai, et saada seda mageveekalade kompleksi, igakuised traalimised maist kuni novembrini standardmetoodika alusel Tartu Ülikooli laevaga ning mida talle rääkisid siis traalmeister ja ka kõik teadlased, kes teda juhendasid Mereinstituudis, ütlesid, et Pärnu lahe keskel see jaamapunkt oli P6 – see on üsna lahe keskel faarvaatri, s.t laevatee peal –, et mujal, et lähemale nii-öelda siia jõe suudmele magedale poole tulla ei saa, põhjusel et ei ole traalipõhjasid ning lõhub traali ära ja traal läheb katki. Asjatundja on teist põlve kalauurija, isa oli tal ka räime uurija, tegi ka oma doktoritöö siin Kihnu saare Kihnu sügisräime peale; käidi traalimas sel ajal, see oli vene ajal, kui tulid suured partei ülemused Pärnusse, tol ajal olid ka teadusasutused, siis see Kalainstituut kuulus Moskva Kalandusministeeriumi alla läbi alluvusega Riia, siis mindi traalima nii-öelda kas pardiauku või kuskile sinna lähedale, et angerjat suurtele ülemustele saada. Asjatundja ei ole teadlik, et kuskil mujal nii-öelda jõe suudmele lähemal siin muulide otsas, et seal lahe keskel üldse kunagi traalitud oleks. Klassikaliselt niipalju, mida selline rahvusvaheline kalandusteadus ütleb, et võrgud, mõrrad, seisevpüünised on palju selektiivsemad ja palju kalasõbralikumad kui järelveetavad püünised ehk traadid, kus reeglina, kui on nõrk kala, siis ta seal hukkub, kui soomused maha tulevad. Ta ei tea, kas teadustöödes seal midagi väga spetsiifilist sellist oleks, et võrgusilma suurusega määratakse ära nii-öelda sealt võrgusilma suurus tuleneb sellest, milline on kas kala liigiline iseloom või kala suurus, mida siis tohib või ei tohi püüda, aga mingisuguseid sellistest spetsiaalsetest iseärasustest, mis võiks nii-öelda liike mõjutada, seda asjatundja ei tea, aga seda püügivahendit üldiselt klassikaliselt peetakse võrreldes siis nii pelaagiliste traalidega kui ka põhjatraalidega, tragidega palju nii-öelda kala- ja keskkonnasõbralikumaks. Küsimusele kalade bioloogia kohta, s.t kas näiliselt eluvõimetu kala on kindlasti eluvõimetu või võib eluvõimeliseks osutuda, see tähendab toibuda ja minema ujuda, vastas asjatundja jaatavalt, et võib, aga seal on nii palju faktoreid, mis seda määravad ja mis seda mõjutavad. Mõned neist on veetemperatuur, kui pikalt on kala nii-öelda stressiseisundis olnud, mis liiki on kala, kui suur ta on, nii-öelda millise lopsu ta väga piltlikult öeldes või selliselt arbitraarselt öeldes saanud on. See sõltub mitmest asjast, aga öelda, et vees sellel pildil, mis näha oli, et need kalad kõik on hukkunud, siis teadlasena ei ole võimalik siin ’’jah’’ vastust anda, kuid asjatundja saab aru, et kohtu küsimus oli, kas on. Küsimusele, kas seal on mingi ajaline kriitiline piir, mis ajast võib öelda, et enam ei toibu, vastas asjatundja, et see sõltub kõikidest nendest teguritest, mis enne mainis. Väga oluline on veetemperatuur, s.t mida jahedam on vesi, seda suurem on šanss, et kala toibub. Sõltub ka kala suurusest, s.t suur kala ilmselt toibub kiiremini, nii-öelda vanem kala kui noorem kala. Sõltub kalaliigilisest iseloomust, nii et siin on. Selle kohta, kas on mingit ajaühikut, mis on see kriitiline, millal võib öelda, et enam ei ole võimalik toibuda, ei ole asjatundja sellest teadlik, ta ei ole kohanud ei teadusartikleid. Kui ta üritas vaadata justnimelt selle video ja nende ka mõnede piltide alusel nii-öelda selle ellujäämise kohapealt, siis asjatundja tunnistab, et ei leidnud ega ei saa väita, et neid ei ole, aga tema ei leidnud. Selle video pikkus oli ligikaudu 5 minutit ja kalade vetteheitmine toimus selle püügiprotsessi ja sorteerimisprotsessi tõttu pidevalt ning see kalade toibumine võib olla pikem, s.t see võib olla 10 minutit, võib olla 15 minutit. Mida nüüd küll siin ilmselt minnakse nüüd ka hiljem liigilise kuuluvuse peale, mida ta mäletab oma doktoritöödest, et kui nad põhjatraalidega võtsid kala ja siis ei olnud ka mingeid eeskirju, mida selle püütava kalaga tegema peab, ning neil tuli tihti kala rohkem, kui oli neil väikses külmikus ruumi, siis viskasid nad osa räime merre tagasi – see oli avameri. Siin Pärnu lahes kala tuli palju vähem ja oli suurem kala, need jäid ellu kõik – räim üldiselt pinnale ei jäänud, aga ta täpselt ei mäleta, et see ikkagi väga kiiresti nii-öelda läks põhja – siis oli soe ka, oli suvi, juuli-august. 5 minutit on nii-öelda teaduse keeles üks stsenaarium, teine stsenaarium võib olla 10 minutit, 15 minutit, 20 minutit, s.t see sõltub kõik nendest konkreetsetest tingimustest, mida ta ka enne mainis, nendest faktoritest ja need faktorid nii-öelda mõjutavad selle aja pikkust, nii et teadlasena asjatundja ei saa öelda, et see 5 minutit on kuidagi piisav, et teha lõplik otsus ja lõplik järeldus. 21. aprillil Pärnu lahes on veetemperatuur madal või väga madal. Suvel toimuvad püügid 15, isegi 24
(37)4-24-423 kohati 20-kraadise temperatuuri juures, tookord võis see olla võib-olla 5 kraadi ümber, ta ei usu, et ta kümme kraadi oli, nii vara aprillis ei ole kümmet. See on erandjuhtumid, aga sõltub jällegi aastast ja seal tegelikult seda temperatuuri mõjutavad kaks asja, üks on veevooluhulk ja jõevool mõjutab selles piirkonnas väga palju veetingimusi. Jõe vooluhulk ja temperatuur, millal ja kuidas on jääga lood olnud, kaua see jää seal on olnud, seepärast, et see piirkond seal ikkagi natukene kohati ka nurga taga on, mõlemad on mõjutatud; samuti sõltub tuultest, kumb mõju rohkem siis prevaleerib, kas siis see jõe vooluhulga mõju või siis pigem see nii-öelda meres olnud vesi, et see on madal kuni väga madal nii-öelda sellises püügihooaja mõistes. Küsimusele, kas üheks faktoriks kalade toibumisel võib olla ka tuul, et kui vesi lainetab, siis ta nii-öelda turgutab kalu elule kiiremini kui lihtsalt sile, selline plank vesi, vastas asjatundja, et sõltub ka tingimustest jälle, külmal ajal ta võib soodustada sellepärast, et siis ta ikkagi nii-öelda üritab kala üles äratada. Soojal ajal suvel, kui juba vetikas õitseb näiteks, siis ta võib olla tuul negatiivne sellepärast, et ta võib ummistada lõpused ära fütoplanktoniga, ja see on siis justnimelt kala hapniku ainevahetusele halb. Mõnda liiki on foto järgi tuvastatav, aga see foto peaks olema ikkagi selline kalasuuruses foto minimaalselt. Asjatundja arvab, et enamik Eesti kalaliike on tuvastatavad foto järgi, üle poole kindlasti, aga mitte kõik ja on olnud ka juhtumeid, kus see on olnud nende kalade puhul, mis on siin eksikülalised, näiteks hallkefaal ja mõned veel, mida Eesti määrajates ei ole, aga mida nad on võtnud vanadest veneaegsetest Bergi määrajatest (nõukogudeaegadest venekeelsed), kus nad ajavad näpuga järge, loevad lõpuseid, loevad neid uimekiiri ja soomuste arvu ja nii edasi, et see on liigispetsiifiline ning seda nii ei saa öelda, et kas nii või naa. On mõned liigid Eestis, mida ei ole peale vaadates võimalik määrata, ja seda asjatundja on ise ka nendest samadest doktoritööaegsetes katsetraalimistes võtnud noorkaladel, lõiganud lõhki, võtnud neeluhambad, keetnud ära, pannud päikse kätte kuivama VanaSauga laboris ja siis mingi aeg lugenud hambad ära ja see on tõestusmaterjal. Elusuuruses fotot kindlasti ei saa teha nii suurest lõhest muidugi ja mõnest kalast veel, aga sellised väiksemad kalad, mis on sellised 10-15 cm pikkused, nendest peaks ikkagi olema elusuuruses foto, et teadlane suudaks nii-öelda kindlalt öelda, mis liigiga tegemist on. See on kinnitus, et see info on usaldusväärne. Küsimus on nii-öelda eksimise riskis, ka teadlased on inimesed, ka teadlased eksivad, ka kala määramistel eksivad ja on hiljem parandusi tulnud ette kala liigi määramisel ka Eestis. Räim vajub põhja, kui ta on hukkunud. See oli soomlase Petri Suuroneni töö 80ndate teisel poolel ning see oli üldse üks esimesi töid, kus ta hindas räime suremust siis traalides, ja tulemus oli see, et kuna räim on nii õrn kala, siis traalis, tööstustraalis on jutt, siis nad hõõrduvad omavahel seal taga mõrrakotis või selles traalikotis ning üle 95 protsendi hukkub. Asjatundja selle doktoritöö tegemise väitel on tal selgelt meeles, et kõik need räimed, mis nad vette tagasi viskasid, need olid traalimisega saadud, need ellu ei jäänud, need vajusid põhja. Põhjavajumine on selline alla minuti küsimus, ta ikkagi läks kiiresti. Asjatundja arvab, et räime puhul on see sellepärast nii, et seal, tähendab see on väga lihtne nii-öelda selline füüsika, see on seesama, kui ta nüüd õigesti mäletab, siis selle termin võib olla ülestõukejõud, mis tegelikult hoiab kala mingil põhjusel veepeal, ning kalal on ujupõis, mis sisaldab õhku, ja see takistab kala põhjavajumast. Räime ujupõis on nõrk, tal on – kui räim lõhki lõigata, samamoodi kilu –, väga nõrk ujupõis ja reeglina valdavas enamuses ikkagi on püütud räimedel ujupõied katki kõik, aga mitmed teised kalad siin, karplased, ka ahvenalased, meritint, neil on palju tugevam ujupõis, ilmselt nende keskkonnatingimuste tõttu, kus nad siis elavad ja ka selle elutsükli tõttu, elupaiga iseloomuomaduste tõttu, kas siis sügavamal vees või kuskil mujal, et nad peavad perioodiliselt seda ka siis täitma. Fotolt DJI_0897 kalaliike tuvastama ja oletama asjatundja sõltumatu eksperdina ei hakka, aga teatud kaalutlusi võib ta pakkuda välja. Foto suurendamisel ja küsimusele, millised on variandid siin, s.t millised liigid konkreetselt on küsimuse all, vastas asjatundja, et teadlase ees on foto kalast, mis kala see on; võib aimata, et nad on need kevadised kalad Pärnu lahes – kas nad on mingid karplased, särjed, on seal viidikat, räime, tinti, mingeid muid kalu, s.t kas on võimalik, kui ei ole, siis ei ole, asjatundja ei oska sealt mitte midagi vaadata ja ei peagi oskama. Küsimusele, kas kui seda eelteadmist magevee, asukoha ja selle kohta ei ole, et kui lihtsalt antakse selline foto sellisel kujul, siis kas asjatundja 25
(37)4-24-423 määraks siit kala liike, vastas asjatundja, et nagu ta alguses üritas läheneda, et mitte arvestades konteksti, vaid et selline foto, siis tema teadlasena ütleks, et see foto on sattunud valesse kohta, sest selline foto – ükski tõsiseltvõetav sõltumatu teadlane tema arvates, kui ta hakkab siin midagi arvama, siis on asi midagi viltu, siis on tal on ülikooli haridusest midagi vahele jäänud. Foto DJI_0895 parema alumise nurga suumimisel on näha kõige parempoolsem kala – selle kala liigi võimalikud variandid olid, mis siit läbi kõlasid, karplased, mõned karplased võivad olla ka täiskasvanud, mis on isegi väiksemamõõtmelised, nagu viidikas, ütleme karplased – räim ja tint on need, nagu asjatundja aru saab, nii-öelda kahtlusalused. Arvestades elupaika ja aega, on kõige tõenäolisem siit leida tinti ja karplasi, kas karplaste noorjärke või viidikat, viidikas täissuuruses on umbes sama suur või natuke väiksem kui suur räim ja suur tint, ning arvestades veel aega, on see tindipüügi aeg. Nüüd, kui rääkida siis nendest kolmest liigist või siis ühest perekonnast ja kahest konkreetsest liigist, mis on suhteliselt väga selgelt eristuv neil kolmel, siis tint on lõhilane ja väga tihti, mis on kerge ja lihtne määramistunnus, on tindil rasvauim taga seljal saba juures. Siin, kuigi selline udupilt ei tohiks üldse teadlase lauale sattuda, aga kuna tegemist on kohtuga, kus on vaja arvamust avaldada ja nii-öelda võimalikku varianti välja pakkuda, siis asjatundjale tundub, et see siin võib olla rasvauim, mis võib viidata sellele, et tegemist võib olla tindiga. Kas see on tõsi või ei ole, see võib olla ka ükspuha, kas foto artefakt või need kalad on vees kõik, valgus vees mängib, siin ei ole päris vaikne, on ka tuuline, lained on, et see võib ka olla nii-öelda valguse artefakt, seda ei tea, aga seal üks koht, mis ta näeb, võib viidata sellele, et see võib olla rasvauim, aga seda ei saa välistada, et see võib olla. Asjatundja teeb väljaprinditud fotole DJI_0895 märkmeid, kirjutades sinna, et ei saa välistada, et nr 1 kala on meritint, ja sulgudes rasvauim hüüumärgiga. Samal fotol on näha paariskala, kaks seal keskel kõrvuti, lähestikku olevat kala, siis kala liigi tuvastamiseks vastas asjatundja, et see jutt on suhteliselt sarnane eelmisele jutule, see on selline nõela otsimine heinakuhjast, udukogu, kus tegeletakse sellise väga ebakindla olukorraga justnimelt info mõttes, ning kalamäärajates on alati kala liigi nime all siis ladinakeelne nimetus ja võib-olla nimed mitmetes rahvuskeeltes ning alati on pilt, s.t kas joonistatud pilt või foto. Tindi puhul ei ole sellist, meritindi puhul ei ole sellist pilti, nagu on siin selle kahe kala puhul, nendes määrajates ikkagi ta on pigem selline mitte nii-öelda nõgusa seljaga, aga siin ninaots on tömp, aga teisel ei ole näha nina otsa, aga tindile on iseloomulik tömp ninaots ja natukene nõgus selg. Samuti ka see nii-öelda selline ühtlaselt selline paraboolne kõht sabast kuni peani. Samas, rasvauimesid mitte kuidagi ei paista, nii et asjatundja on hädas: mõned sellised visuaalsed tunnused võivad viidata, et ei saa välistada, et see on meritint, justnimelt natukene tömp ninaots ja selline natuke selline nõgusa soolika kujuline. Kui üldse mingit liiki kahtlustada, siis see võiks olla meritint, aga ta ei julge siin teadlasena midagi öelda sellepärast, et esimesel fotol oli asi palju selgem, s.t justnimelt rasvuim oli näha. Fotol on nad tegelikult asendis, kus rasvauime peaks olema näha, aga ka suumides siit ei paista rasvauime, siit ei paista mitte midagi, siin on täiesti tühi. Samas see rasvauim on selline hästi nõrk ja hästi väike, et ta võib olla ka keha lähedal ja selles mõttes see paneb teda natuke imestama, kuna eelmisel pildil rasvauim võis olla, kui otsida, siis mingit varju võis leida. Siin on näha, et on ka väike vari olemas siin taga. Asjatundja viitas kõige ülemisele kalale, s.t seal midagi natukene on näha. Nendel kahel kalal asjatundja ei näe ja see on absoluutne nii-öelda ihtüoloogia kalandusteaduse klassika, et lõhilastel otsitakse rasvauime. Loomulikult, kui on need, ütleme suured lõhilased, Atlandi lõhe, siis lõhi on üks olulisemaid tõendusobjekte kogu Vaikses ookeanis, sest seal on terve hunnik lõhilasi, need on suured ja sealt on kohe näha, et on lõhilane, aga justnimelt noorjärkudel ja ka meritindil, nii-öelda peamiselt lõhilastel, otsitakse rasvauime. Lähtudes sellest rusikareeglist, siis asjatundja siin nendel kahel kalal, mis need koos on, ei näe rasvauime; teatud selliste mitteteadusliku targutuse alusel võib rääkida või ajada ümmargust juttu võimalikust tindist, aga see ei ole väga eksperdi jutt. Aga seal üleval tundub, et on suhteliselt sarnane selline kujund nagu seal eelmisel esimesel kalal, s.t sellises kohas, kus on oodata, et kui on lõhilane, siis rasvauim on seal. Paariskalade puhul kirjutas asjatundja pildile nr 2, liike ei ole võimalik isegi mitte väga umbkaudselt määrata, soovitada. See kala, mida asjatundja pigem tajus, on siis kella üheteistkümne suunas ja märgitas nr 26
(37)4-24-423 3-ga, et siin on fotol selline mingi aimatav rasvauim, siis ei saa välistada, et tegemist on meritindiga. Need kaks kala ka suumituna on s

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.