← Eesti

2-23-16306/22

Obsah (9)§ 187§ 5§ 230§ 438§ 461§ 173§ 174§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuli 2024, Viljandi Tsiviilasja number 2-23-16306 Tsiviilasi R.J. ja H.J. hagi J.J. vas

§ 187lg 6).

Asjaolud

  1. R.J. ja H.J. esitasid 17.11.2023 hagiavalduse J.J. vastu elatise nõudes. 1.1 Hagiavalduse kohaselt hageja H.J. elab xga püsivalt alates mai kuust 2022.a. H.J. elas x juures ka ajavahemikul 09.2020-26.02.2021.a. Hageja R.J. elab xga alates novembrist 2023.a. Kostja saab mh jätkuvalt suurpere toetust enda arvele, kuigi alates 05.
  2. ei ole õigustatud seda saama. Hagejaid ülal pidava xga x peretoetust ei jaga. Maist 2022.a -kuni novembrini 2023.a ehk viimased 18 kuud oli J.J. ülalpidamisel kaks last; alates 11.2023.a- üks laps. 1.2 Hagejad paluvad kohtult muuta varasem kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-17944 ning välja mõista J.J.lt R.J. kasuks igakuine elatis 200 eurot kuus, alates novembrist 2023.a kuni täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a. Välja mõista J.J.lt H.J. kasuks igakuine elatis 200 eurot kuus, alates 01.novembrist 2023.a kuni täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a. Välja mõista J.J.lt tagasiulatuvalt H.J. ülalpidamise kohustuse mittetäitmisega tekitatud kahju (ajavahemik: 11.2022-11.2023.a.: (12k x 200) ühekordse summana 2 400 eurot, kohustusega kanda see T.J. arvele.
  3. Hagejad muutsid oma nõuet 30.01.2024 loobudes elatise nõudest tagasiulatuvas osas ning muutes elatise suurust selliselt, et J.J. peaks tasuma H.J.le igakuist elatist 250 eurot alates 01.01.2024 kuni H.J. täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx ning R.J.le igakuist elatist 150 eurot alates 01.01.2024 kuni R.J. täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx.
  4. Kostja hagiavaldusega ei nõustunud, leides, et hagejate nõue on liiga suur arvestades seda, et laste x pidi samadele lastele tasuma 110 eurot kuus elatist. Ühtlasi leiab kostja, et arvestada tuleb ka sellega, milline on mõlema vanema majanduslik võimekus. Laste x on parem majanduslik võimekus, ta töötab xx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxx. Tema sissetulek peaks olema kostja hinnangul keskmine Eesti palk u 1500 eurot. Talle kuulub lisaks x-toaline korter x.xxxxxxxxxxxx, xx-x, xxxxx xxxx,. Talle kuuluvad veel 2 sõiduautot: x ja x x. 2

(7)Laste x ehk kostja on majanduslikult palju raskemas seisus kui laste x. Kostja on xxxxxxx xxxxxxxxxx ja see annab aluse elatise vähendamiseks. Kostjale kuulub korter xxxxxxx xx, xxxxxxxxx xxxx. Seal elab kostja lastega ning see on kostja ja laste kodu. Kodu müüa pole võimalik, et hagejate nõudeid täita. Kostjal on veel sõiduauto x x (xxxx), mida kasutab igapäevaselt laste transportimiseks. Lisaks on kostja enda ülalpidamisel x alaealist last – poolte ühine laps R. J. ning xx.xx.xxxx sündinud laps. Kostja on oma sissetulekutena avaldanud töövõimehüvitise 350 eurot kuus, lastetoetused 200 eurot kuus ning suurpere toetuse 450 eurot kuus, kokku 1000 eurot kuus. Lisaks hakkab kostja saama vanemahüvitist umbes 1068 eurot kuus (bruto), kuid vanemahüvitise perioodil väheneb töövõimehüvitise toetus.
  1. Kohus on käesolevas menetluses ära kuulanud menetlusosalised kompromissi saavutamise eesmärgil, samuti on kohus ära kuulanud hagejad. Hagejad avaldasid, et elavad xga ning soovivad ka edaspidi igapäevaselt elada x juures (pooltel on kehtiv kohtumäärus, mille alusel määrati kindlaks laste x ja laste vaheline suhtluskord ning pooleli olev kohtumenetlus, kus laste x soovib laste viibimis- ja elukoha ning haridusküsimustes saada ainuhooldusõigust). Kumbki hageja ei olnud nõus minema elama x juurde ei alaliselt ega jagatud elukohana. Kohtuotsuse põhjendused
  2. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning analüüsinud tõendeid, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 6.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 7. Hagi on esitatud alaealiste laste x vastu elatise väljamõistmise nõudes kokku 400 eurot kuus. Seega kuuluvad kohaldamisele perekonnaseaduse (PKS) alaealisele lapsele elatise andmist reguleerivad sätted. PKS §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. 8. Kohus tuvastas rahavastikuregistri alusel, et kostja J.J. on alaealiste laste R.J. ja H.J. x, kellel on ülaltoodud sätete alusel põlvnemissuhtest tulenevalt kohustus pidada oma alaealisi lapsi üleval. Hagejate seaduslik esindaja (

  1. x)T.J. on kohtule kinnitanud, et kostja (laste
  2. x)nendega koos ei ela ning kostja ei ole kohtule ka vastupidist väitnud. Asja arutamisel on selgunud, et pooltel on kokku x ühist last, kellest x on veel alaealised. Laste elukohaks oli kostja elukoht ning laste x oli lastega suhtluskord. Reaalne olukord tänaseks on aga selline, et poolte ühistest alaealistest lastest kaks elavad xga ning üks xga. Varasema kohtulahendi (tsiviilasi nr 2-1617944) alusel oli laste x kohustatud kõigile alaealistele tasuma 110 eurot kuus. Arvestades käesolevat muutunud olukorda peaks laste x tasuma elatist ühele alaealisele, kes elab kostjaga ning kostja tasuma elatist kahele alaealisele, kes käesolevas menetluses on hagejad. Hagejate seaduslik esindaja ei ole maksnud elatist kostja juures elavale lapsele ning kostja ei ole maksnud elatist hagejatele. 3

(7)
  1. Elatise nõue on esitatud alates 01.01.2024 (30.01.2024 hagi muutmise alusel). Pooled vaidlevad aga selle üle, kui suur peaks väljamõistetav elatis olema ning kas kostja on võimeline nõutavas määras elatist tasuma.
  2. Alates 01.01.
  3. a kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  4. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  5. aprillil. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Elatise täpse summa arvestamiseks PKS § 101 toodud nõuetest lähtuvalt on võimalik kasutada Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud elatiskalkulaatorit.
  6. Käesoleval juhul soovivad hagejad elatise väljamõistmist kindla summana (väiksemas summas, kui PKS § 101 kohaselt arvutatav miinimumelatis), so R.J.le 150 eurot kuus ning H.J.le 250 eurot kuus. Kostja on avaldanud, et sellises määras ei ole ta võimeline elatist tasuma. Tulenevalt eeltoodust peab kohus hindama, kas esineb alus elatise vähendamiseks.
  7. Kostja J.J. toetub asjaolule, et tal on xxxxxxx xxxxxxxx ning xx.xx.xxxx sündinud lapsega kodune. Osalise töövõime tõttu on ka peale lapsehoolduspuhkuse lõppemist tööleidmine raskendatud. Ta oli seetõttu töötu ka lapseootuse ajal (menetluse kestel). Kostja sissetulekuks on hetkel töövõimetoetus 350 eurot kuus, lastetoetus 260 eurot kuus (uue lapse sünni järel 360 eurot kuus) ning suurpere toetus 450 eurot kuus, kokku 1060 eurot. Lisaks hakkab kostja saama vanemahüvitist umbes 1000 eurot kuus (bruto), s.o ca 900 eurot netosummas. Kohus selgitab lastetoetuste osas veel, et kostja on ilmselt arvestanud vaid kahe viimase lapse lastetoetustega ja nii saanud lastetoetuste summaks edaspidi 200 eurot. Õige lastetoetuse summa kolme lapse puhul on 260 eurot ning nelja lapse puhul 360 eurot. Kohus mõistab, et kostjal on plaan kanda hagejate lastetoetused otse hagejate kontole, kuid kohus selgitab, et selliseid makseid ei saa arvestada elatise tasumisena. Laste x on nõudnud elatise tasumist enda arvelduskontole, mis on ka mõistlik, kui tema peab lapsi ülal pidama. Lisaks, vanemate finantsilisi võimalusi arvestades taskuraha 80 eurot tundub kohtule ebamõistlikult suur. Muuna ei saaks aga selliseid ülekandeid õiguslikult arvestada. Kostja on avaldanud, et seoses vanemahüvitise maksmisega võib väheneda makstav töövõimetoetus. Kohus leiab, et kostjale määratav vanemahüvitis ei ole piisav, et tingida töövõimetoetuse vähenemine. Selleks annab töövõimetoetuste seaduse (TVTS) § 13 lg 3 järgi aluse xxxxxxxxxxxxxxx arvestamise kuule eelnenud kalendrikuul saadud brutosissetulek, mis ületab 90-kordset päevamäära (alates 01.04.2024 1851,30 eurot). Sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, xxxxxxx xxxxxxxx hüvitis ja tööandja makstav haigushüvitis (TVTS § 13 lg 5 viimane lause). Seega puuduvad kohtu hinnangul kostjal hetkel 4
(7)püsivad sissetulekud, mis saaks tingida töövõimetoetuse vähendamise TVTS § 13 lg 3 järgi. Kostja on esitanud oma pangakonto väljavõtte (dtl 124-168), mille kohaselt on kostja püsikuludeks elekter 100-170 eurot kuus, Elisa Eesti AS arve summas 95 eurot kuus, AS TV Play Baltics 25-30 eurot kuus, Telia Eesti AS 12 eurot kuus, kindlustus 18 eurot kuus, prügi 78 eurot kuus, sõidukikindlustus 30-97 eurot kuus, kokku keskmiselt 335 eurot kuus. Lisaks eelnevale sõidu, toidu-, hügieeni-, rõiva- ja ravikulud. Kostjal on ka laenukohustused keskmiselt 850 eurot kuus. Seega on kostja püsikulud olnud menetluse ajal suuremad, kui tema sissetulekud (tulud ca 1000 eurot kuus, püsikulud toidu-, sõidu-, hügieeni-, rõiva- ja ravikulusid arvestamata vähemalt 1185 eurot).
  1. PKS § 102 lg 1 ja 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  2. Kohtu hinnangul ei ole kostja võimeline tasuma hagejatele elatist 400 eurot kuus. Kohus leiab, et esinevad mõjuvad põhjused kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatava miinimummäära ja alla hagejate poolt nõutava. 14.1 Arvestada tuleb kõigepealt kostja osalist töövõimet, mis ei võimalda tal teenida sissetulekut töövõimeliste isikutega samaväärselt. J.J. on selgitanud, et on menetluse ajal olnud töötu ja ei ole saanud sissetulekut teenida oma osalise töövõime ning raseduse tõttu. 14.2 Ka peab kohus arvestama asjaoluga, et kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last, kellest üks sündis xx.xx.xxxx. Kohus peab elatise väljamõistmisel arvestama, et kostja teine laps ei osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 14.3 Edasi tuleb arvestada kostja J.J. igakuised püsikulusid ning sissetulekuid (sh vanemahüvitist, mille saamise õigus tekkis kostjal alates 12.07.2024 – dtl 224). Kohus on teinud tõendite alusel kindlaks, et menetluse ajal on J.J. igakuised kohustused olnud suuremad, kui tema sissetulekud (vt punkt 12 ülal). J.J.l tekib aga alates 12.07.2024 õigus vanemahüvitisele ca 1000 eurot kuus. Seega, kui kostja jääb saama suurperetoetust ja kõigi enda alaealiste laste eest lastetoetusi, siis suureneb tema sissetulek ca 1960 euroni kuus. Kostja püsikulud olid ca 1185 eurot, lisaks hindab kohus, et kostja ja temaga elavate alaealiste laste toidukulud on vähemalt 500 eurot kuus, transpordikulud ca 100 eurot kuus (kostja elab maal) ja muud kulud ca 100 eurot kuus. Kostja nooremal lapsel on eeldatavalt samuti teine vanem, kes tema suhtes on kohustatud ülalpidamist täitma. Ka on kostja nooremal lapsel jätkuvalt õigus elatisele laste isalt T.J.lt summas 110 eurot kuus. Kokkuvõtteks, alates xxxxxxx saamisest peaks kostjal olema võimalik (eeldusel, et jätkub suurperetoetuse saamine) elatist tasuda kummalegi lapsele 110 eurot kuus. 14.4 Kohus leiab, et laste vajadusi on hagejate esindaja kirjeldanud suhteliselt mõistlikult, paraku ei võimalda lapse ema sissetulekud tema seisundist ja ka nooremate laste ülalpidamiskohustusest tulenevalt kanda hagejate ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses, kui kohus eelnevas punktis välja arvestas. 14.5 Ühtlasi juhib kohus poolte tähelepanu asjaolule, et hagejate isa maksis (pidi maksma) neile elatist 110 eurot kuus kui lapsed elasid ema juures. Järelikult peaks sarnases määras elatise maksmine katma hagejate kulud. Sellekohase lahendi tegemisest on küll möödas 5
(7)aastaid ning elukallidus on kahtlemata tõusnud, kuid kohus leiab siiski, et 110-eurone igakuine elatis kummalegi hagejale kujutab endast ka täna mõistlikku kompromissi hagejate õiguste ning kostja võimaluste vahel.
  1. Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.
  2. Samas ei saa kohus nõustuda samas määras elatise väljamõistmisega alates 01.01.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni. Nimetatud perioodil oli kostja sissetulekuks vaid töövõimehüvitis, lisaks sai kostja peretoetusi ning nende arvelt ei olnud võimalik katta isegi kostja pere püsikulusid, nagu kohus eelpool tuvastas. See ei tähenda aga, et lastel ei oleks üldse õigust elatist saada. Kohus leiab, et hagejatel peaks olema vähemalt õigus saada xlt elatist ulatuses, milles riik tasus nende eest xle lastetoetust (80 eurot lapse kohta) ning osaliselt suurpere-toetuse arvelt. Kokku leiab kohus, et perioodi 01.01.2024 kuni 15.07.2024 on kostjalt mõistlik kummalegi hagejale mõista välja elatis 90 eurot kuus ehk kummalegi hagejale vastava perioodi eest 585 eurot.
  3. Kohus selgitab pooltele, et kohtulahend tuleb täita 30 päeva jooksul arvates selle jõustumisest (

§ 461lg 2).

Kohus soovitab aga pooltel leppida kokku mõistlikus graafikus menetluse ajal tasumata elatise tasumiseks, vältimaks täiendavaid kulusid seoses täitemenetlusega.

  1. Kohus määrab ka hagejate taotlusel, et kuna hagejad on faktiliselt asunud elama x juurde, tuleb alates 01.01.2024 lõpetada ka hagejatele elatise arvestamine T.J.lt. Kohus saab poolte täitemenetluse lubamatuks tunnistamise menetluses tehtud kompromissist aru, et varasema elatise küsimused on pooled selle kompromissiga lahendanud ning täitemenetluse lõpetanud.
  2. Kohus selgitab lisaks, et käesolev lahend on edasiulatuvalt tehtud lähtudes eeldusest, et laste xle laekuvad kõigi tema alaealiste laste lastetoetused, peretoetus ning ta saab xxxxxxxx. Kui need asjaolud muutuvad, ei pruugi kostja olla võimeline samas ulatuses elatist tasuma. Kohus selgitab pooltele, et asjaolude muutumisel on kummalgi poolel õigus pöörduda kohtusse elatise suuruse muutmise nõudega, s.t vastavalt elatise vähendamiseks või suurendamiseks.
  3. Kohus on asja lahendamisel kaalunud kõiki poolte väiteid ning tõendeid, mis omavad käesoleva asja lahendamisel tähendust. Asjas õiguslikku ega sisulist tähendust mitteomavad väited ja tõendid jätab kohus asja lahendamisel kõrvale. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 21.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 22.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. 23.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 6

(7)/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.