KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 16. juuli 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1392 Haldusasi X. X. ka

) §-s 32 toodust ning kaebaja ei esitanud põhjendusi, millele tuginedes pidanuks PPA jõudma seisukohale, et kaebajale sissesõidukeelu kohaldamise asjaolud on ära langenud, muutunud või esineb humaanseid kaalutlusi. Ehkki sissesõidukeelu võib jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata, siis Eestis elamisloa alusel elav abikaasa selliseks asjaoluks ei ole. Samuti ei välista kehtiv õigus abikaasa Eestis elamisel viibimisõiguseta abikaasale sissesõidukeelu kehtestamist. 5.

1. PPA võttis sissesõidukeelu kehtestamisel arvesse kaebaja abikaasa Eestis viibimist ja töötamist ning vähendas sissesõidukeelu 6-kuule. Pärast seda on kaebajal võimalus taotleda Eestisse saabumiseks seaduslikku alust ning kui kaebaja selle saab, siis on tal võimalik Eestisse saabuda. Olgugi, et lahkumisettekirjutuses ei ole välja toodud sissesõidukeelu mõjuga seotud kaalutlusi kaebaja pereelule, siis on selge, et sissesõidukeelu mõju on see, et kaebaja ning tema abikaasa ei saa 6 kuu jooksul elada pereelu Eesti riigis. Kuue kuuline sissesõidukeeld ei oma pikaajalist mõju kaebaja perekonnale ning on usutav, et selle ajaga ei lagune perekond (kaebaja ei ole seda ka väitnud). Perekonnaeluga seonduvat on PPA käsitanud 18.04.2024 otsuses. 5.
2. PPA selgitas kaebajale viisa andmisest keeldumise tagajärgi ning seda, et lahkuda tuleb Eestist koheselt. Seega pidi kaebaja mõistma, et pärast PPA negatiivset otsust ei ole tal enam riigis viibimiseks seaduslikku alust ning juba sellega rikub ta avalikku korda. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta (

§ 2lg 1 teine lause).

Viisa kehtivuse viimasel päeval taotlust esitades pidi kaebaja möönma riski, et keelduva otsuse korral lõppeb tema viibimisõigus koheselt ning tal tuleb koheselt ka Eestist lahkuda. Kaebajal ei saanud olla ootust, et abikaasa tõttu jäetakse talle lahkumisettekirjutus tegemata. 5.

1. Kaebaja ei vaidlustanud lahkumisettekirjutust ega sellega kohaldatud sissesõidukeeldu, st ta nõustus sellega. Sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise taotlemine ei ole mõeldud olukorraks, kui ettekirjutus jääb õigeaegselt vaidlustamata. Seadusandja on küll näinud ette teatud olukorrad, mil võiks sissesõidukeelu lühendamine või kehtetuks tunnistamine kõne alla tulla, kuid jätnud selle osa kaalutlusõigusel põhinevaks. 5.
2. Riik ei pea sissesõidukeeldu kehtetuks tunnistama selleks, et heastada kaebaja möödalaskmisi. Isegi, kui PPA ei oleks kaebaja osas sissesõidukeeldu kohaldanud, tulnuks kaebajal ikkagi Eestist lahkuda ning uue viibimisaluse saamine võtnuks samuti aega. Ei saa unustada, et kaebajale keelduti viisa andmisest. Kui kaebaja oleks taotlenud tähtajalist elamisluba abikaasa juurde, siis ka selle menetlus oleks võtnud oma aja. Seega oleks kaebaja puhul olnud paratamatu, et mõnda aega tulnuks abikaasadel elada n-ö visiitabielu. Seega ei ole PPA meelevaldselt piiranud kaebaja perekonnaelu elamist Eestis. 5.
3. PPA ei kaasvastuta tekkinud olukorra eest ning vastutuse veeretamine PPA ametniku õlule on meelevaldne. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Vaidluse esemeks ei ole 20.02.2024 tehtud lahkumisettekirjutus ja selles kohaldatud sissesõidukeeld
5. Vaidlust ei ole, et kaebaja neid PPA otsuseid ei vaidlustanud. Samuti ei ole 1 Digitoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 14–15 3

§-s 32 toodud võimalus taotleda sissesõidukeelu muutmist või kehtetuks tunnistamist ei ole loodud selleks, et võimaldada tähtaegselt vaidlustamata jäetud sissesõidukeelu otsust vaidlustada. Seda kinnitab ka

§ 32

sõnastus, mille lg 1 sätestab, et Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus 5 tunnistab kehtetuks või lühendab sissesõidukeelu kehtivusaega välismaalase põhjendatud taotluse alusel, kui sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud või ära langenud, samuti humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda. Sama korda järgitakse juhul, kui tegemist on lahkumisettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeeluga (

§ 75lg 1).

Seega võib sissesõidukeelu kehtetuks tunnistada või lühendada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2023 otsuse nr 3-21-152 punkt 13), kui: 1) sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud või ära langenud; või 2) humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda. Kuna sissesõidukeelu saab kehtetuks tunnistada või seda lühendada välismaalase põhjendatud taotluse alusel, siis on välismaalase ülesanne oma taotluses põhjendada ja põhistada asjaolusid, mis õigustaksid sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist või lühendamist.

1. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja taotluses puudusid viited, millest saaks järeldada, et sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olnud asjaolud on muutunud või ära langenud. Kaebaja tugines taotluses sisuliselt sellele, et PPA andis eksitavat infot; dokumentide korda ajamine võttis aega ning tema abikaasa elab ja töötab kaheaastase elamisloa alusel Eestis.
2. Ehkki PPA 20.02.2024 lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kehtestamise põhjendused on napid, siis nähtub nendest ometi, et PPA arvestas seadusega kehtestatud sissesõidukeelu lühendamisel asjaoluga, et kaebaja abikaasa elab ja töötab elamisloa alusel Eestis. Kaebaja ei ole taotluses toonud välja uusi asjaolusid, mis viitaksid sellele, et perekonnaelu riive on võrreldes sissesõidukeelu kohaldamise ajaga muutunud intensiivsemaks. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kaebajaga 20.02.2024 läbi viidud vestluse ajal6 ei toonud kaebaja välja selliseid perekonnaeluga seonduvaid asjaolusid, mida PPA-l oleks tulnud võimaliku perekonnaelu riive juures arvesse võtta. Ka siis ei esitanud kaebaja vastuväiteid sissesõidukeelu kohaldamisele. Kohus märgib, et välismaalasel ei ole põhiõigust Eestis elamiseks ning vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et abikaasadel on võimalik elada perekonnaelu ka väljaspool Eestit. Seetõttu ei ole perekonna osas sissesõidukeelu kohaldamise asjaolud muutunud või ära langenud.
3. Taotluses sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks tugines kaebaja ka sellele, et viibimisaja rikkumise tingis PPA ametnike tegevusest tingitud eksimus. Kohus kaebaja väidetega ei Dtl 12–13 Dtl 19–21 4 Dtl 17 5 Praegusel juhul PPA 6 Dtl 38–40 2 3 4

§ 3lg 1).

Ka Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et kuna

§ 74

lg 1 ei eelda, et 3-aastase sissesõidukeelu kohaldamiseks peaks välismaalane olema tahtlikult viibinud Eestis ebaseaduslikult, siis ei tingi sissesõidukeelu lühendamist argument, ei kaebaja oli pelgalt hooletu (vt 18.01.2024 otsuse nr 322-1382 punkt 14). Viidatu on kohtu hinnangul kohaldatav ka sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise taotluse lahendamisel. Kuivõrd sissesõidukeeldu võib kohaldada ka juhul, kui välismaalane viibis Eestis ebaseaduslikult teadmatusest või eksimuse tõttu, ei tähenda kaebaja hinnang, et ta viibis Eestis ebaseaduslikult PPA ametniku antud suuniste tõttu, et sissesõidukeeld tuleb kehtetuks tunnistada. Kui kaebaja leidis, et tema ebaseaduslik viibimine Eestis oli tingitud PPA ametniku eksimusest, siis oleks saanud selle välja tuua 20.02.2024 vestlusel või sissesõidukeelu vaidlustamisel. Seda kaebaja ei teinud. 12. Kohtule ei nähtu ka selliseid humaanseid kaalutlusi, mis oleks pidanud tooma kaasa kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise või muutmise. Humaanseteks kaalutlusteks sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks

§ 74

lg 4 alusel on esmajoones peetud olukordi, kus sissesõidukeeld Eestisse või Schengeni alale riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu samalaadse tagajärje (Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2024 otsuse nr 3-23-840 punkt 31 ja seal viidatu). Praegusel juhul ei ole kaebaja väitnud ohtu oma elule või tervisele. Samuti ei ole kaebaja toonud välja selliseid asjaolusid, mille alusel saaks väita, et sissesõidukeelu kehtestamiseks riivaks intensiivselt kaebaja perekonna- või eraelu. Kõik kaebaja perekonnaeluga seotud asjaolud olid teada juba sissesõidukeelu kohaldamise ajal ja PPA on nendega sissesõidukeelu kestuse määramisel arvestanud. Nagu kohus eelnevalt leidis, ei ole kaebaja perekonda puutuvad asjaolud muutunud, millest tulenevalt ei ole muutunud ka sissesõidukeelu mõju intensiivsus perekonnapõhiõigusele, mis õigustaks sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist humaansetel kaalutlustel. 13.

§ 32

lg 12 kohaselt võib välismaalase põhjendatud taotluse alusel ja välismaalase esitatud asjassepuutuvate tõendite olemasolul tunnistada lahkumisettekirjutuses kohaldatud Schengeni sissesõidukeelu kehtetuks, kui välismaalane tõendab, et ta on lahkunud Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt lahkumisettekirjutuses määratud 7 Dtl 42, tõlge dtl 58 5

§ 31lg 12).

Kui leida, et ainuke

§ 32

lg 12 sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise eeldus on vabatahtlikult lahkumisettekirjutuses määratud tähtaja jooksul Schengeni alalt lahkumine, muutuks sissesõidukeelu kohaldamine sisutuks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ9 artikkel 11 lg 3 annab liikmesriikidele kaalutlusruumi sisenemiskeelu kehtetuks tunnistamisel, sh jätab vabaduse arvestada lisaks humanitaarkaalutlustele ka muid kaalutlusi (vt ka Euroopa Kohtu 15.09.2022 otsus HN (Procès d’un accusé éloigné du territoire), C-420/20, ECLI:EU:C:2022:679, punkt 64). Seega on haldusorganil

§ 32lg 12 alusel sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamisel suur kaalutlusruum.

PPA leidis, et sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine või selle tähtaja lühendamine ei ole põhjendatud ja kohtule ei nähtu olulisi kaalutlusvigu, mis tingiksid otsuse tühistamise. HKMS § 158 lg 3 kohaselt on kaalutlusõiguse kohtulik kontroll piiratud ning kohus ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust.

1. Kokkuvõttes leiab kohus, et PPA ei teinud kaebaja taotluse lahendamisel kaalutlusvigu ja jättis kaebajale kohaldatud sissesõidukeelu õigesti kehtetuks tunnistamata. PPA on kaebaja taotluse lahendamisel kohaselt kaalunud nii kaebaja rikkumist kui ka riivet kaebaja pereelule, sh kas sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud.
2. Kaebus jääb PPA 18.04.2024 otsuse tühistamisnõudes rahuldamata.
3. Kuna tühistamisnõudes jääb kaebus rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka kaebaja nõue kohustada PPA-d tunnistama tema sissesõidukeeld kehtetuks. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja enda kantud menetluskulud tema enda kanda ning neid talle ei hüvitata. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
5. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Kaebajat kohustati lahkumisettekirjutusega lahkuma hiljemalt 06.03.2024 ning kaebaja lahkus 05.03.2024 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008 direktiiv 2008/115/EÜ, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel 8 6