← Eesti

3-22-2320/44

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mai 2023. a, Tallinn Haldusasja number 3-22-2320 Haldusasi X-X. X. kaebus Politsei- ja

§ 134

p 1 ja § 240 lg 1 p 1 alusel lõppeb elamisloa kehtivusaeg välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisel. Seega lõppes kaebaja elamisloa kehtivus Eesti kodakondsuse saamisel. Kodakondsuse äravõtmisel ei taastunud kodakondsus automaatselt. Isik, kes on olnud Eesti kodanik, võib saada tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks (

§ 2101lg 2).

Tegemist ei ole aga senise viibimisaluse ennistamisega või kohustava normiga, vaid vastustajal säilib kaalutlus- ja kontrollikohustus, kas välismaalase elamisluba anda ning kas tema viibimine Eestis on kooskõlas menetluse eesmärgiga (

§ 11). Kohus möönab ka, et isikusamasuse tuvastamine on oluline küsimus.

  1. Kohus kordab käiguta jätmise määruses toodud, PPA 17.10.2022 vastusest tulenevat haldusmenetluse kronoloogiat (dtl 30 jj).
  2. a toimingud - 04.05 kutsuti kaebaja PPAsse; - 05.05 esitas kaebaja elamisloataotluse; taotluse vastuvõtmisel märgiti puudused ja määrati nende kõrvaldamise ajaks 04.06; - 26.05 tegi PPA päringu Interpolile, millele vastati 09.06 - 02.07 teavitas PPA täiendavalt taotluses olevatest puudustest; - 09.07 tegi PPA päringu Interpoli Moskva büroole, millele saabus vastus 24.09; - 15.07 esitas kaebaja PPA-le e-kirja; - 19.07 küsis PPA täpsustust - 21.07 kaebaja vastas, PPA küsis samal päeval täpsustust; - 28.07 kaebaja vastas; - 26.08 selgitas PPA olemasolevaid dokumente ja küsis elukäigu kirjeldust; - 27.08 kaebaja vastas; - 31.08 selgitas PP sünniaja ja -koha väljaselgitamise olulisust; palus täiendavaid andmeid; - 09.09 tegi PPA päringu Poola Vabariigi konsulile, millele vastati 15.09 - 16.09 koostas EKEI uuringuakti; - 21.09 tegi PPA päringu Miedzna perekonnaseisuametile, millele vastati 29.10 ja vastuskiri edastati 12.11; - 15.10 kaebaja vastas (02.07 e-kirjale).
  3. a toimingud - 31.01 tegi PPA täiendava päringu Interpoli Moskva büroole, millele saabus vastus 09.02; - 22.02 pöördus kaebaja PPA poole ning PPA ja kaebaja vahel toimus pidev kirjavahetus kuni 24.02; 3

(7)- 02.03 palus PPA esitada kaebajal täpsustusi; 05.03 kaebaja vastas; 07.03 selgitas PPA andmete täpsustamise vajadust; 10.03 kaebaja vastas; 11.03 selgitas PPA õiguslikku olukorda ja küsis detailset ülevaadet; 12.03 kaebaja vastas 14.03 selgitas PPA andmetes olevaid vastuolusid; 16.03 kaebaja vastas; 05.04 esitas avalduse PPA-le kaebaja esindaja; 01.07 esitas kaebaja järelpärimise elamisloa taotluse osas; 03.08 PPA vastas, sh menetluse viibimise kohta; 08.08 kaebaja vastas; 23.08 küsis PPA kaebajalt tööraamatut ja vastuseid kõigile 03.08 esitatud küsimustele; 25.08 kaebaja vastus, millele PPA küsis 25.08 täpsustust, millele kaebaja vastas 26.08; 17.10 vastas PPA esindaja 05.04 kirjale, võttis menetlusliku seisu ja kogutud tõenditest nähtuva kokku ja andis kaebajale tähtaja vastamiseks hiljemalt 17.11.
  1. PPA selgitas, et tähtaja möödumisel teeb PPA Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnale ettepaneku muuta kaebaja sünniaega ja väljastada talle sellest tulenevalt uus isikukood. PPA on veel täpsustamata ajal pöördunud Perekonnaseisuameti, (2 korral) Rahvusarhiivi; Haabersti Linnaosa Valitsuse; EKEI (vastus saabunud 16.09.2021) ning Eesti Spordiselts Põhjakotkas poole. Toimingud alates kohtusse pöördumisest: - 27.12.2022 selgitas PPA kaebajale, et otsust ei ole võimalik teha, kuna kaebaja sünniaeg ei ole teada. PPA menetluses ei ole taotlus pikaajalise elaniku (varem alalise) elamisloa taotlust, vaid tähtajalise elamisloa taotlus (dtl 184); - 05.01.2023 esitas kaebaja PPA-le pöördumise, mille osas küsis PPA 10.01.2023 selgitust (dtl 180); - 18.01.2023 teavitas järelevalvespetsialist kaebajat, et tegeleb kaebaja dokumenteerimisega (dtl 179); - Kaebaja kirjas avaldatud kohaselt veebruaris käis kaebaja PPA-s selgitusi andmas (dtl 199); - 10.02.2023 esitas PPA järelevalvespetsialist kaebajale kutse PPA-sse
  2. veebruaril selgituste andmiseks (dtl 204); - 21.02.2023 tehti kaebajale ettekirjutus Eestis viibimise seadustamiseks (dtl 240), mille aluseks on samal kuupäeval koostatud isiku tuvastamise akt (dtl 243); - 21.02.2023 võeti kaebaja sünnitunnistus ja tööraamat ekspertiisi tegemiseks hoiule (kaebaja kirjeldus, dtl 224); - Vastustaja teavitas kohut 06.03.2022, et kuna isik on tuvastatud, saab jätkata kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse sisulise menetlusega (dtl 256); - 07.03.2023 esitas kaebaja oma seisukoha elamisloa menetluse jätkamise ja isiku tuvastamise kohta (dtl 267); - 08.03.2023 edastas PPA dokumendid EKEI-le (dtl 279); - 10.03.2023 vastas PPA kaebaja avaldusele (dtl 269), selgitades, et tööraamat ja Nõukogude Liidu sünnitunnistus on edastatud dokumendiekspertidele; - 16.03.2023 selgitas PPA kohtule, et kaebaja ei pea esitama uut elamisloa taotlust ning kaebaja esitas 08.03.2023 avalduse tähtajalise elamisloa taotlemise aluse muutmiseks (dtl 272); ekspertiisi saatmise vajadus tuleneb sellest, et kaebaja on varem esitanud dokumente, mis on olnud kas võltsitud või vastuoluliste parandustega (dtl 277). 4
(7)
  1. Siseministri 12.01.2017 määruse nr 71 § 26 kohaselt on taotluse läbivaatamise aeg kaks kuud alates taotluse esitamisest või puuduste kõrvaldamise päevast arvates. PPA seisukohast tuleneb läbivalt, et PPA hinnangul ei ole taotluse puuduseid kõrvaldatud, ennekõike ei ole kaebaja sünniaeg üheselt tuvastatav. Kaebaja sünniaja tuvastamisel ja uue isikukoodi väljastamisel (pärast 17.10.2022 kirjale vastamist) ei nähtu takistusi elamisloa taotluse sisulise läbivaatamise osas (määramata, kas see tuleks rahuldada või mitte). Vastustaja tegi 21.02.2023 kaebaja osas seadustamisettekirjutuse. Kaebaja on seadustamisettekirjutuse, ennekõike osas, milles sellega on tuvastatud kaebaja sünniaeg, vaidlustanud haldusasjas nr 3-23-
  2. Kohus märgib samuti, et PPA-l oli õigus jätta kaebaja taotlus elamisloa saamiseks läbi vaatamata (määruse nr 7 § 2 lg 3), kuna puuduseid ei olnud väga pika aja jooksul kõrvaldatud. Vastustaja on teinud märkimisväärseid pingutusi kaebaja isikusamasuse kontrollimiseks, sh kogudes infot mitmetest erinevatest allikatest, sh välisriikidest. Kaebaja elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmine ei oleks olnud kaebaja soodsam olukord, arvestades seda, et kaebajal ei ole ühegi riigi kodakondsust.
  3. Kohus nõustub nii kaebaja kui ka vastustaja tõdemusega, et käesolev menetlus on kestnud tavapärasest oluliselt kauem. Kuna kaebaja oli Eesti kodakondsuse saamiseni määratlemata kodakondsusega isik alalise elaniku elamisloaga (praegune analoog: pikaajalise elaniku elamisluba), on ka arusaadav, miks PPA ei jätnud korduvalt puuduste kõrvaldamata jätmise korral taotlust läbi vaatamata – läbi vaatamata jätmise vastu räägivad juba humaansed kaalutlused, sest kaebajal puudub mistahes riik, mida pidada kodakondsusjärgseks. Kuigi kaebaja taotles algselt elamisluba pereliikme juurde asumiseks, on menetluse käigus soovitatud kaebajal taotlemise alust muuta, millest saab järeldada, et kaebaja soovitud alusel elamisloa andmine ei oleks olnud edukas. Kaebajale on elamisluba lõpus väljastatud püsivalt Eestisse elama asumiseks

§ 2101lg 2 alusel, kuna kaebaja on olnud Eesti kodanik.

Elamisloa alusel väljastatakse isikule isikut tõendav dokument (ITDS § 2 lg 2 p 12). Isikut tõendav dokument on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis (ITDS § 2 lg 1). Isikut tõendavat dokumenti kasutavad isikud paljude toimingute tegemisel, olgu selleks siis nii suhtlus avaliku võimu esindajatega kui ka eraõiguslikud suhted. Seetõttu on oluline, et isikut tõendavatel dokumentidel oleksid õiged andmed – isiku õige nimi, pilt, allkiri kui ka sünniaeg. 9. Vastustajal on seega kohustus tagada, et isik, kellele elamisluba antakse, on ka selle sünniaja ja -kohaga, mida ta väidab endal olevat. Nagu nähtub eelpool toodud kronoloogiast, on vastustaja korduvalt pöördunud kaebaja poole ja palunud tal esitada nii terviklik elulookirjeldus kui ka vastused muudele tekkinud küsimustele. Paralleelselt on vastustaja pöördunud Poola ja Venemaa poole, samuti uurinud erinevaid arhiiviandmeid ja tellinud ekspertiise (dtl 40-43). PPA-l tuli uurimise käigus kontrollida kolme erinevat versiooni kaebaja sünniaja ja -koha osas ning neist kaks välistada (dtl 31, dtl 44 jj). Vastustaja on haldusmenetluses (vt 17.10.2022 kiri ülevaatena tervikuna) korduvalt ka selgitanud, et kaebaja koostöö on tema tuvastamisel oluline (nt dtl 35, dtl 37). Kohus ei kontrolli vastustaja lõppjärelduse õigsust kaebaja sünniaja osas, mille üle on vaidlus haldusasjas nr 3-23-503, kuid tehtud toimingutest kogumis nähtub, et vastustaja on väga pika aja jooksul, korduvalt kaebajale selgitades proovinud kaebaja õigeid isikuandmeid välja selgitada. Olukorra Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad, kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/124072020013?leiaKehtiv 1 5

(7)keerukust ilmestab juba
  1. aastal toimunud kirjavahetus kaebaja ja PPA vahel, kus selgus, et PPA-l on rohkem kui 10 erinevat Poola sünnitunnistust kaebaja nimele (dtl 176). Kohtule ei nähtu ka muid alternatiive, mida vastustaja oleks saanud läbiviidud menetluse asemel teha. Ilmselgelt ei oleks olnud inimväärikusele vastav kaebaja taotluse läbi vaatamata jätmine. Vastustaja kirjeldusest nähtub ka, et asjas on oluline olnud kaebaja enda koostöö – kaebaja selgitustest on tulnud viiteid, millest lähtuvalt on vastustaja saanud edasi uurida ja päringuid teha (nt kaebaja 08.08.2022 esmakordselt edastatud skaneering tööraamatust, dtl 40). Siiski on koostöö kaebajaga olnud hüplik (vrdl dtl 32-33 erinevad seisukohad ajateljel, 07.03.2022 kirjas toodud vastuolu – dtl 35, samuti dtl 36 11.03.2022 kiri, kaebaja 16.03.2022 vastus, dtl 37). 17.10.2022 kirjast tulenevad alates lk-st 14 ka vastustaja järeldused, kus ta kõrvutab erinevaid dokumente kaebaja esitatud versioonidega (dtl 43 jj) ja selgitab, mis dokumente tuleks veel esitada (dtl 46). Vastustaja on õigesti jätnud tähelepanuta kaebaja väited, et kaebajal on kodakondsuse äravõtmisel taastunud endine staatus või et tuleks lähtuda senisest andmetest ja nende alusel dokumendid väljastada. Isikut tõendavate dokumentidele kantud andmete õigsusest sõltub ka Eesti Vabariigi usaldusväärsus – seda nii välisriikide, teiste riigiorganite kui ka eraõiguslike isikute ees. Seega ei ole Eesti Vabariigil võimalik väljastada isikut tõendavat dokumenti ja sellele eelnevat viibimisalust isikule andmete alusel, mille tõesuses Eesti Vabariik PPA kaudu veendunud ei ole.
  2. Ei ole välistatud, et mõne ajaperioodi osas on võimalik põhistada, et toiminguid oleks saanud teha kiiremini. Siiski tuleb arvestada ka sellega, et lisaks päringute tegemisele ja kaebajale kirjade saatmisele peab menetlevale ametnikule jääma aeg dokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks. Käeoleva asja eripäraks on erinevad versioonid toimunust ja dokumentidest, mis muudab analüüsi märgatavalt keerukamaks. Kohus peab õigeks arvestada kahju tekkimisel (kui selle tekkimist möönda) ka objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel – Politsei- ja Piirivalveamet on olnud alates
  3. aastast küll väga suure haldusorganina samal ajal ka keskne kriise lahendav riigiasutus – alates
  4. aastast koroonaviiruse tõttu kehtestatud piirangute tagamisel ning
  5. aastast alates Venemaa rünnakuga Ukrainale tekkinud täiendav ressursivajadus. Neid kriise tuleb käsitleda objektiivsete takistustena kahju ärahoidmisel. Kõrgendatud menetluskoormusele on viidanud ka menetlev ametnik (dtl 178 ja dtl 47).
  6. Kaebaja on taotlenud nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus on eelnevalt leidnud, et menetlus on küll olnud pikk, kuid tegemist ei ole olnud õigusvastase viivitusega. Seega on täitmata kahju hüvitamise esmane eeldus (RVastS § 7 lg 1). Alternatiivselt – ka menetluse pikkuse õigusvastasuse möönmise korral leiab kohus, et hüvitist tuleb vähendada nullini – nii kaebaja enda tegevuse tõttu kui ka ettenägematute kriiside tõttu, mida PPA samal ajal organisatsioonina tervikuna pidi lahendama. Kohus juhib tähelepanu, et menetluse käigus on ilmnenud, nagu kaebajal oleks üht asjaolu tõendavaid dokumente mitu erinevat versiooni, olgu selleks siis nii Poolas kui ka Venemaal väljastatud sünnitunnistus (dtl 30). Kuigi ei ole tuvastatud menetluse käigus, kuidas on dokumendist, mida peaks olema vaid üks originaalversioon, sedavõrd palju erinevate andmetega koopiaid, on keeruline järeldada, et mistahes muu isik peale kaebaja võiks teada nende tekkelugu. Vastustaja on ka kaebajale korduvalt pidanud selgitama menetluse eesmärki ning andmete esitamise ja vastuolude kõrvaldamise vajadust. Menetluse pikkus võinuks olla oluliselt lühem, kui kaebaja oleks kohe esitanud õiged andmed, andnud ammendavad selgitused ning võimaldanud seega PPA-l jõuda kiiremini lõppjärelduseni. Kuna kohus sedastas eelnevalt, et PPA-l puudus ka mistahes muu võimalus kaebaja taotluse alusel menetluse lõpule viimiseks, mis riivanuks kaebajat vähem, mööndes samas isiku ühese tuvastamise vajadust, ei nähtu kohtule, et kaebajale oleks tekkinud mittevaralist kahju, mida tuleks rahas hüvitada. Menetlus on olnud kahtlemata pikk ja ebamugav, kuid menetluse ajendiks ja viibimise põhjuseks 6
(7)on olnud ilmselgelt kaebajast endast tulenevad asjaolud, sh ka asjaolud, mille tõttu kaebaja kaotas Eesti kodakondsuse. Ka ei ole kaebaja tõendanud endale varalise kahju tekkimist. Kaebaja ei ole menetluse käigus väitnud, et ta vajab abi ülalpidamise puudumise tõttu. Ka on kaebajal haldusmenetluses enda esindamiseks advokaat (dtl 30). Kaebaja on üksnes leidnud, et elamisloa olemasolul oleks tal olnud võimalik teenida Eesti keskmist palka. Mistahes tõendid selle kohta puuduvad ning kaebaja on ka kinnitatud, et ei saa neid avaldada (dtl 224). Vaikimisi ei saa eeldada, et mistahes isik, kellel puudub Eestis töötamise õigus, teeninuks töötamise õiguse olemasolul vähemalt keskmist Eesti palka. 12. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaatamata menetluse pikaajalisusele ei ole vastustaja õigusvastaselt viivitanud, vaid on proovinud, sh kaebajast sõltumata kaebaja isikut tuvastada. Seetõttu ei ole vastustajal menetlemiseks kulunud aeg õigusvastane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus jätab HKMS § 108 lg 1 alusel menetluskulud poolte kanda. Kaebaja on tasunud kaebuselt kokku riigilõivu 370 eurot. Kuna kaebaja on taotlenud kahju hüvitamist õiglases summas kohtu äranägemisel (RLS § 60 lg 3 kohane riigilõiv 350 eurot) ning riigilõivu tasutakse üksnes suurimalt nõudelt, tuleb kaebajale 20 eurot riigilõivu tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.