) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
lg 1 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha ka siis, kui hagi toimetati kätte avalikult. Kuivõrd
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, siis kohus ei esita üksikasjalikke põhjendusi. Siiski märgib kohus, et kuivõrd õigust kohaldab kohus ka tagaseljaotsuse korral ise, kontrollis kohus nõude rahuldamise eeldusi – kas lepingu saab sõlmituks lugeda, kas tarbijakrediidileping oli nõutud vormis ja sisaldas kõiki nõutud andmeid, kas krediit oli tarbija kasutusse antud, kaks krediidi kulukuse määr lepingus oli väljendatud õigesti ega ületanud maksimaalset määra ning kas krediidiandja järgis krediidi andmisel vastutustundliku laenamise kohustust. Kohtu hinnangul ei andnud eeltoodud asjaolud alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus tuvastas, et nõude aluseks olev leping on sõlmitud ja nõutavas vormis, et raha on kostja kasutusse antud ning et hageja kontrollis kostja krediidivõimelisust enne lepingu sõlmimist. Samuti kontrollis kohus lepingu ülesütlemise kehtivust teate saatmine ja ülesütlemise eeldused). Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. 7. Menetluskulud Hageja palub jätta kõik menetluskulud, milleks on hagilt tasutud riigilõiv summas 140 eurot, kostja kanda.
Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
lg 9 alusel, mille järgi maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on hagihinnalt 414,31 eurot tasunud riigilõivu summas 140 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagimenetluses lisaks 75 eurot). Kohus peab hageja tasutud riigilõivu vajalikuks menetluskuluks ning mõistab selle kostjalt välja. Kostja ei ole 3 menetluskulusid kohtule esitanud. Kui kostja on menetluskulusid siiski tekkinud, jäävad need kostja enda kanda.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 8. Kohtulahendi täitmine ja kostjale kättetoimetamine
lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult
lg 1 p 1 alusel.
lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.