Obsah (11)

§ 113§ 76§ 82§ 402§ 1§ 404§ 403§ 4034§ 411§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 17.06.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-140046 Tsiviilasi TF Bank AB (

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

3. Välja mõista M. T.lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks järelmaksulepingust nr 7098759340 tulenev põhivõlgnevus summas 228,40 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 24.10.2022 kuni 15.12.2023 eest summas 27,96 eurot ning alates 16.12.2023 viivis põhivõlgnevuselt (228,40 eurolt)

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

4. Välja mõista M. T.lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks järelmaksulepingust nr 7098817004 tulenev põhivõlgnevus summas 376,78 eurot, sissenõudmiskulud, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 24.10.2022 kuni 15.12.2023 eest summas 46,13 eurot ning alates 16.12.2023 viivis põhivõlgnevuselt (376,78 eurolt)

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

5. Välja mõista M. T.lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks järelmaksulepingust nr 7101180615 tulenev põhivõlgnevus summas 139,95 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, 1 sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 24.11.2022 kuni 15.12.2023 eest summas 16,18 eurot ning alates 16.12.2023 viivis põhivõlgnevuselt (139,95 eurolt)

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

1. Jätta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali menetluskulud 76% ulatuses M. T. kanda ja 24% ulatuses TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali enda kanda.
2. Jätta M. T. menetluskulud 24% ulatuses TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda ja 76% ulatuses M. T. enda kanda.
3. Määrata M. T.le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
4. Välja mõista M. T.lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskulud summas 554,80 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Asjaolud
6. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 02.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. T.lt (kostja) 2 188,32 euro saamiseks. Kohus tegi 05.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning 29.11.2023 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 15.12.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel sõlmitud järelmaksulepingutest nr 7098411578, nr 7098759340, nr 7098817004 ja nr 7101180615 2 tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt sai kostja nimetatud järelmaksulepingute alusel kauba järelmaksuga. Ühtegi makset kostja järelmaksulepingutest tulenevate kohustuste katteks teinud ei ole. Kuna kostja järelmaksulepingutes tulenevaid kohustusi ei täitnud, öeldi järelmaksulepingud nr 7098411578, nr 7098759340 ja nr 7098817004 üles 23.10.
7. Järelmaksuleping nr 7101180615 öeldi üles 23.11.
8. Hagi kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista lepingutest tulenev põhivõlgnevus 1227,84 eurot, intress 272,86 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 336,71 eurot ning viivise alates 16.12.2023 kuni põhinõude summas 1227,84 eurot täitmiseni 24,15% aastas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et lepingute sõlmimise ajal lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hagi kohaselt hindas hageja kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudis positiivsete otsuseni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja selgitas, et kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale ebaõigeid andmeid, ei saa viimasele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hageja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged ning kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks ta tohtinud lepingut sõlmida. Hageja esitas kohtule maksehäireraporti ja krediidiregistri väljavõtte. Hagi kohaselt kontrollis hageja muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse. 13.06.2024 menetlusdokumendis selgitas hageja täiendavalt, et laenuandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Krediidihindamisel lähtuti Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud meetoditest ning analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning laenusaaja igakuised kohustused on väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita ühekordse osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Hageja selgituste kohaselt oli kostja näol tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistrid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret. Kostja kui laenusaaja on kinnitanud, et on õigus-,teo-,ja otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust laenulepingut sõlmida, omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks. Lisaks kinnitas kostja, et on eelnevalt tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on laenulepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustub nendega, laenulepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad täpselt tema tahtele ja ettekujutusele. Hageja tõi välja järgmise: 1) käesoleval juhul vastavalt hagivalduse punktile 2.1 sai kostja lepingu nr. 7098411578 alusel laenu kokku summas 482,71 eurot ning tagasimakseid lepingule teinud ei ole. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud krediidisumma 482,71 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.10.
9. a

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras; 2) käesoleval juhul vastavalt hagivalduse punktile 2.1 sai kostja lepingu nr. 7098759340 alusel laenu kokku summas 228,40 eurot ning tagasimakseid lepingule teinud ei ole. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud krediidisumma 228,40 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.10.2022. a

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud 3 määras; 3) käesoleval juhul vastavalt hagivalduse punktile 2.1 sai kostja lepingu nr. 7098817004 alusel laenu kokku summas 376,78 eurot ning tagasimakseid lepingule teinud ei ole. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud krediidisumma 376,78 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.10.2022. a

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras; 4) käesoleval juhul vastavalt hagivalduse punktile 2.1 sai kostja lepingu nr. 7101180615 alusel laenu kokku summas 139,95 eurot ning tagasimakseid lepingule teinud ei ole. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud krediidisumma 139,95 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022. a

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 11.01.2024 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 24.01.
2. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohtu põhjendused
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4. Kohus asub hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohale, et hageja (võlausaldaja) ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
5. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja järelmaksulepingud nr 7098411578, nr 7098759340, nr 7098817004 ja nr 7101180615, milliste alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Kostja pidi laenu tagastama igakuiste osamaksetena. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kohtu hinnangul vastavad käesolevas asjas hagi alusteks olevad järelmaksulepingud tarbijakrediidilepingu tunnustele

§ 402

lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad

1. peatüki
2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh

§-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (

§ 404

lg 2 p 2 ja § 403¹ lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (

§ 403

⁴ lg 1) ning

§-des 406² ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. 4 6. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle

§-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal. Vastavalt

§ 4034

lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva

§ 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis hageja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust. Seejuures märgib kohus, et hageja ei ole kohtu ette toonud ka neid asjaolusid, millised olid kostja enda poolt väljatoodud igakuised sissetulekud ja kohustused. Hageja on kohtule selgitanud, et kostja igakuine netosissetulek oli suurem kui igakuised kohustused ning kostja igakuine netosissetulek oli piisav laenutaotluste rahuldamiseks. Millised olid kostja sissetulekute ning kohustuste suurused, seda hageja välja toonud ega tõendanud ei ole. Hageja selgitas, et kontrolliti ka maksehäireregistrid ning maksehäireregistri informatsiooni kohaselt ei olnud kostjal lepingute sõlmimise kuupäeval ühtegi maksehäiret. Hageja esitas kohtule maksehäirete puudumise kohta tõendid. Lisaks eeltoodule selgitas hageja, et kontrollis muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse. Hageja on kohtule esitanud Pensioniregistri väljavõtte, kuid hageja ei ole selgitanud, millise info ta nimetatud päringu tegemisel sai. Kohtu hinnangul ei nähtu hageja poolt esitatud Pensioniregistri väljavõtte pinnalt, milline on kostja varaline seisund või millises suuruses regulaarset sissetulekut kostja sai. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt maksehäire(te) olemasolu kohta päringu tegemine ei ole piisav, et 5 kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt käesoleval juhul krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Asjas ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Päringust maksehäireregistrisse ja Pensioniregistrisse ei piisa, sest nimetatud päringute tegemisel ei kinnita, millised olid krediidisaaja sissetulekud ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt on hageja (krediidiandja) jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. 7.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja

§ 4034lg-t 6.

Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

§ 4034

lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

§ 4034

lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena

§ 411tähenduses.

8. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (

§ 4034

lg 7) ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet). Kuivõrd kostja ei ole ühegi hagi aluseks oleva lepingu puhul tagasimakseid teinud, palus hageja juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista kostjalt välja: lepingu nr. 7098411578 alusel saadud krediidisumma 482,71 eurot ning viivise alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.10.2022. a

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras; lepingu nr.

7098759340 alusel saadud krediidisumma 228,40 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.10.2022. a

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras; 3) lepingu nr.

7098817004 alusel saadud krediidisumma 376,78 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.10.2022. a

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras; 4) lepingu nr.

7101180615 alusel saadud krediidisumma 139,95 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022. a

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6

1. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Hagiavaldusest nähtub, et kostja sai lepingu nr 7098411578 alusel krediiti summas 482,71 eurot, lepingu nr 7098759340 alusel krediiti summas 228,40 eurot, lepingu nr 7098817004 alusel krediiti summas 376,78 eurot ning lepingu nr 7101180615 alusel krediiti summas 139,95 eurot. Kostja ei ole kohustuste katteks teinud ühtegi tagasimakset. Kohtu hinnangul on hageja õigustatud nõudma kostjalt lepingu nr 7098411578 alusel põhivõlgnevust summas 482,71 eurot, lepingu nr 7098759340 alusel põhivõlgnevust summas 228,40 eurot, lepingu nr 7098817004 alusel põhivõlgnevust summas 376,78 eurot ning lepingu nr 7101180615 alusel põhivõlgnevust summas 139,95 eurot. Kohus mõistab nimetatud summad kostjalt välja.
2. Kohus leiab, et hageja intressinõue ei ole põhjendatud. Kohus selgitab, et

§ 4034

lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest. 11.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palus juhul, kui kohtu hinnangul on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista kostjalt välja viivis iga lepingu puhul selle ülesütlemisele järgnenud päevast alates viivis

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja nõuab kostjalt viivist alates lepingute ülesütlemisele järgnevast pärast. Riigikohus on (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 33) leidnud, et viivist saab nõuda ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral, st viivist ei peetud

§ 4034lõige 7 kohaseks tasuks, mida tarbija ei võlgne.

Kuid kui viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne intressimäär). Hagis on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingute nr 7098411578, nr 7098759340 ja nr 7098817004 alusel viivise lepingute eritingimustes kokku lepitud viivise määras s.o 24,15% aastas põhivõla summalt 1087,89 (482,71+228,4+376,78) eurot lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast alates 24.10.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 15.12.2023 summas 300,87 eurot ning lepingu nr 7101180615 alusel viivise lepingu eritingimustes kokku lepitud viivise määras s.o 24,15% aastas põhivõla summalt 139,95 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 24.11.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani summas 336,71 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista alates 16.12.2023 kuni põhinõude täitmisena viivis lepingujärgses määras 24,15% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kohus on käesolevas asjas jõudnud seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on põhjendatud viivise väljamõistmine

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Kohus rahuldab viivise osas hageja nõude osaliselt ning leiab, et kostjalt tuleb välja mõista lepingu nr 7098411578 alusel sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 24.10.2022 kuni 15.12.2023 eest summas 59,1 eurot ning 7 alates 16.12.2023 viivis põhivõlgnevuselt (482,71 eurolt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni, lepingust nr 7098759340 alusel sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 24.10.2022 kuni 15.12.2023 eest summas 27,96 eurot ning alates 16.12.2023 viivis põhivõlgnevuselt (228,40 eurolt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni, lepingu nr 7098817004 alusel sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 24.10.2022 kuni 15.12.2023 eest summas 46,13 eurot ning alates 16.12.2023 viivis põhivõlgnevuselt (376,78 eurolt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni ning lepingu nr 7101180615 alusel sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 24.11.2022 kuni 15.12.2023 eest summas 16,18 eurot ning alates 16.12.2023 viivis põhivõlgnevuselt (139,95 eurolt)

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

12. Hageja palus kostjalt välja mõista ka lepingu nr 7098411578 alusel sissenõudmiskulud summas 30 eurot, lepingu nr 7098759340 alusel sissenõudmiskulud summas 25 eurot, lepingu nr 7098817004 alusel sissenõudmiskulud summas 20 eurot ning lepingu nr 7101180615 sissenõudmiskulud summas 25 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks on põhjendatud osaliselt. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja sissenõudmiskulude nõue võlaõigusseaduse (

) § 1132 lg 2 p-s 1 sätestatu kohaselt järgmiselt: lepingu nr 7098411578 alusel on sissenõudmiskulud põhjendatud summas 25 eurot (11.01.2023 tasulise kirja saatmine 15 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot); lepingu nr 7098759340 alusel on sissenõudmiskulud põhjendatud summas 25 eurot (16.01.2023 tasulise kirja saatmine 15 eurot, 11.02.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot); lepingu nr 7098817004 alusel on sissenõudmiskulud põhjendatud summas 20 eurot (09.01.2023 tasulise kirja saatmine 15 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot) ning lepingu nr 7101180615 alusel on sissenõudmiskulud põhjendatud summas 25 eurot (19.01.2023 tasulise kirja saatmine 15 eurot, 01.02.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot). 13. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja: järelmaksulepingust nr 7098411578 tuleneva põhivõlgnevuse summas 482,71 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 24.10.2022 kuni 15.12.2023 eest summas 59,1 eurot ning alates 16.12.2023 viivis põhivõlgnevuselt (482,71 eurolt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni; järelmaksulepingust nr 7098759340 tuleneva põhivõlgnevuse summas 228,40 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 24.10.2022 kuni 15.12.2023 eest summas 27,96 eurot ning alates 16.12.2023 viivise põhivõlgnevuselt (228,40 eurolt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni; järelmaksulepingust nr 7098817004 tuleneva põhivõlgnevuse summas 376,78 eurot, sissenõudmiskulud, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 24.10.2022 kuni 15.12.2023 eest summas 46,13 eurot ning alates 16.12.2023 viivis põhivõlgnevuselt (376,78 eurolt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni; järelmaksulepingust nr 7101180615 tuleneva põhivõlgnevuse summas 139,95 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 24.11.2022 kuni 15.12.2023 eest summas 16,18 eurot ning alates 16.12.2023 viivis põhivõlgnevuselt (139,95 eurolt)

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

1. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse 8 menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 76 % ulatuses. Hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 1 937,41 eurot (põhinõue 1 227,84 eurot + intress 272,86 eurot + sissenõudmiskulud 100 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 336,71 eurot). Kohus rahuldab hageja nõuded summas 1 472,21eurot (põhinõue 1 227,84 eurot + sissenõudmiskulud 95 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 149,37 eurot). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 76% kostja kanda ja 24% ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskulud jäävad 24% ulatuses hageja kanda ja 76% ulatuses kostja enda kanda.
2. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
3. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
4. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 350 eurot ning õigusabikulud summas 696 eurot. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb pidada maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindajale makstud tasu 676 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 169 eurot/tunnis (käibemaksuta), kokku 4 tundi. Kohus leiab, et arvestades esindaja kvalifikatsiooni, käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja õiguslikku keerukust, ei saa põhjendatuks pidada hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäära 169 eurot/tunnis (käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks tuleb lugeda 120 eurot (käibemaksuta). Kohus arvestas seejuures, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on 9 põhjendatud õigusabikulu kokku summas 360 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda käesolevas menetluses hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid kokku mahus 3 tundi. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 730 eurot (riigilõiv 350 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 360 eurot). Kuivõrd kohus jätab 76% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 554,80 eurot (730 x 76%). Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
5. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

19. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 10