KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Põhjendustega määruse tegemise aeg 22. juuli 2024, Tallinn ja koht Haldusasja number 3-24-2123 Haldusasi Politsei- ja

) sätestatud kinnipidamise alused ning põgenemisoht (

§ 68punktid 4 ja 6).

Isik pani toime kuriteo, mille eest karistati teda vanglakaristusega (

§ 68punkt 4).

See näitab puudutatud isiku meelestatust ning ükskõikset suhtumist õiguskorda. Toimepandud kuritegu ohustab avalikku korda ja turvatunnet. − Puudutatud isiku hoiakutest ja käitumisest võib järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täida (

§68punkt 6).

Vanglas oleku aja jooksul ei ole puudutatud isik tegelenud oma tagasipöördumistunnistuse või reisidokumendi taotlemisega, ehkki ta oli teadlik, et tema suhtes on tehtud lahkumisettekirjutus. See näitab, et isik ei ole motiveeritud koduriiki tagasi naasma. Välismaalane on öelnud, et ta soovib jääda Schengenise ja minna Hispaaniasse, kuna seal elab tema Senegali kodanikust abikaasa ja alaealine laps. Hispaania Kuningriigi ametivõimude vastusest nähtub, et isiku ajutine elamisluba on aegunud, millest tulenevalt pole isikul õigust Hispaanias elamiseks. − Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemisohu tõttu võimalik, kuna need ei taga lahkumise tulemuslikkust.

1. PPA jäi 20.07.2024 kohtuistungil esitatud taotluse juurde.
2. Kohtuistungil avaldas puudutatud isik, et tal ei ole PPA taotlusele vastuväiteid.
3. Tallinna Halduskohus rahuldas 20.07.2024 üksnes resolutsiooni sisaldava määrusega PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuud – st kuni 20.09.2024 (k.a.). Samuti teavitas kohus, et teeb põhjendustega määruse hiljemalt 22.07.
4. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Võttes aluseks puudutatud isikust lähtuva põgenemisohu, mis välistab järelevalvameetmete kohaldamise, siis tuleb PPA 19.07.2024 taotlus kooskõlas

§ 23lg-tega 1 ja 1 1 rahuldada.

1 Digitoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 19–24. 2 6.

§ 2lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Vaidlust ei saa olla, et: − puudutatud isikul ei ole Eestis ega Schengeni viisaruumis viibimiseks viibimisõigust; − Harju Maakohtu 15.09.2023 otsusega määrati puudutatud isikule lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga viieks

§ 15lg 1 alusel kinni eesmärgiga Eesti Vabariigist välja saata2.

7.

§ 23

lg 1 järgi võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinni pidada, kui see on vajalik tema väljasaatmise tulemuslikkuse tagamiseks. See on lubatud mh juhul, kui esineb oht, et välismaalane põgeneb (

§ 23

lg 1 punkt 1), kui välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (

§ 23

lg 1 punkt 2) või kui välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid (

§ 23lg 1 punkt 3).

Kinnipidamine on võimalik, kui

-s sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ei oleks võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (

§ 23lg 11).

Haldustoiminguks loa andmiseks piisab, kui üks

§ 28lg-s 1 nimetatud alustest on täidetud.

Tagasisaatmise käsiraamatus on peetud põgenemisohule viitavateks teguriteks näiteks elukoha, püsiva viibimiskoha või usaldusväärse aadressi puudumist, rahaliste vahendite puudumist, aga ka varasemat käitumist (st põgenemine)

2. Võttes aluseks PPA taotluses toodud asjaolud, siis nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht. Põgenemisohu alused on toodud

§-s 68 ning praegusel juhul esineb nii

§ 68

punktis 4 kui ka punktis 6 sätestatud põgenemisohu alus.

§ 68

punkti 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Harju Maakohtu 15.09.2023 otsusest nähtub, et puudutatud isik mõisteti süüdi tahtlikult toime pandud kuriteos, mille eest mõisteti talle ka vangistus. Ehkki kohtule ei nähtu, et isikut oleks korduvalt karistatud, siis püüdis ta Eestisse toimetada suures koguses narkootilist ainet. Seetõttu on

§ 68punkti 4 eeldused täidetud.

Kuigi PPA on õigesti märkinud, et pelgalt karistuse fakt ei näita isikust tulenevat põgenemisohtu, siis näitab see isiku suhtumist õiguskorda. Puudutatud isiku põgenemisohu hindamisel on PPA põhjendatult võtnud arvesse ka selle, et puudutatud isik avaldas, et ei soovi kodumaale naasta ning ta tahab minna Hispaaniasse4. Ehk teisisõnu on isik avaldanud, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (

§ 68punkt 6).

Puudutatud isik on pikalt viibinud Eestis Dtl 11–

1. Komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16.11.2017, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel (edaspidi Euroopa Komisjoni
2. a tagasisaatmise käsiraamat), punkt 1.
3. 4 Dtl 13–16, vastus küsimusele: „Kas Te saate aru, et viibite hetkel Eestis kui ka Schengenis ebaseaduslikult? Kas Te soovite lahkuda Eesti Vabariigist tagasi kodumaale Senegali?“ (dtl 15) 5 Isik peeti kahtlustatavana kinni 19.01.2023 ning ta vahistati 21.01.2023 2 3 3 kinnipidamisasutuses5 ning tema tütar ja Senegali kodanikust abikaasa elavad Hispaanias
4. Kuna puudutatud isikul puudub Eestis kindel elukoht ning tema lähedased elavad Hispaanias, kuhu puudutatud isik ise lahkuda soovib, siis tõstab see asjaolu põgenemisohu tõenäosust. Kuigi põgenemisohu hindamine on prognoos, siiski ei anna asjas tuvastatud asjaolud kindlust, et isik ei asuks vabaduses viibides kõrvale hoiduma väljasaatmismenetlusest. Seega esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik võib vabaduses viibides asuda ennast varjama ja väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida.
5. Kohus nõustub PPA-ga, et leebemate järelevalvemeetmete (

§ 10lg 2) kohaldamine pole võimalik, kuivõrd see eeldaks usaldust isiku vastu.

Puudutatud isiku varasem käitumine ning asjaolu, et Hispaanias elavad tema tütar ja abikaasa, on põhjendatud alus kahtluseks, et suure tõenäosusega ei järgiks puudutatud isik järelevalvemeetmeid ega oleks PPA-le haldusmenetluses kättesaadav. Eesti ja Hispaania vaheline Schengeni viisaruumi liikumisvabadus ning riikidevahelise piirikontrolli puudumine muudavad dokumentideta liikumise lihtsaks. Seega ei täidaks järelevalvemeetmed tõenäoliselt oma eesmärki, milleks on põgenemisohu vältimine (

§ 10lg 1).

10. Asjast ei nähtu, et kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (

§ 23lg 4).

Kinnipidamiskeskuses on inimesele tagatud toitlustus, arstiabi, värskes õhus viibimise võimalus, võimalus suhelda telefoni teel lähedastega ja vaba aja veetmise võimalused.

1. Puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi, milleks on puudutatud isiku väljasaatmine, suhtes. Nagu kohus eelnevalt leidis, siis arvestades puudutatud isikuga seotud isiklikke asjaolusid, sh võimalikku põgenemisohtu, alternatiivid eesmärgi saavutamiseks puuduvad. PPA-l peab olema võimalus korraldada puudutatud isiku dokumenteerimine ja tema väljasaatmine.
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA 19.07.2024 taotluse ja annab PPA-le loa pidada X. X. X. kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaks kuud, s.o 20.09.2024 (kaasa arvatud).
3. Avaldatavas määruses tuleb puudutatud isiku nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lgd 3 ja 4).
4. Digitaalse kohtutoimiku korrastamiseks eemaldab kohus sellest korduvad dokumendid. (allkirjastatud digitaalselt) 5 Dtl 15 4