Obsah (18)

§ 163§ 436§ 143§ 657§ 654§ 651§ 456§ 652§ 693§ 232§ 272§ 162§ 178§ 174§ 176§ 138§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 27. märts 2024 Tsiviilasja number 2-20-30

) § 405 lg 1 p 10)." täidetavaks

1. Võtta asja materjalide juurde Tatjana Rogova
2. märtsi
3. seisukohale lisatud fotod.
4. Jätta apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse menetluskulud Osaühingu BildCom kanda.
5. Määrata kindlaks Osaühingu BildCom poolt Tatjana Rogovale hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista Osaühingult BildCom Tatjana Rogova kasuks välja apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse menetluskulude katteks 2120 eurot (sh apellatsioonimenetluse kulud 970 eurot ja kassatsioonimenetluse kulud 1150 eurot).
6. Välja mõistetud menetluskulude summalt (2120 eurot) tuleb Osaühingul BildCom tasuda Tatjana Rogovale viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 2 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. Tatjana Rogova (hageja) esitas Viru Maakohtule Osaühingu BildCom (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et ta on poolte vahel sõlmitud lepingust taganenud, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 1350 eurot ja viivis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled septembris 2019 suulise lepingu, mille alusel kostja kohustus tarnima, panema kokku ja paigaldama hageja maatükile kasvuhoone ning hageja kohustus maksma kostjale 1350 eurot. Kostja rikkus lepingut, kuna paigaldas kasvuhoone hilinemisega ja järgmiste puudustega: • • • • • • • • • kasvuhoone on paigaldatud puitprussidele, mis hakkasid ühe kuu möödudes osaliselt hallitama, vajalik on prussid asendada antiseptikuga eeltöödeldud prussidega; puitprusside alla ei ole paigaldatud kindlat tuge, mis võiks tagada konstruktsiooni püsivust ja selle viltu vajumata jäämist, prusside alla on vaja paigaldada kindel tugi. kasvuhoone üks otsasein on paigaldatud prussile nihkega, mistõttu sai polükarbonaat kahjustada (pragunes ära); karkass on kinnitatud prussi külge seibideta kruvidega – vajalik on paigaldada seibid; karkassi ja polükarbonaadi vahel on 1,5–2 cm pilud – polükarbonaadi plaadid on vaja lahti võtta ja uuesti paigaldada, kinnitades polükarbonaadi vajaliku arvu kruvidega; kasvuhoone paigaldamisel kasutati erineva pikkusega kruvisid ja puukruvisid, seetõttu ulatub osa kruvidest välja nii, et on kerge saada peavigastus; ukselukud ei võimalda ukse seestpoolt sulgemist; parempoolse otsaseina uks takerdub karkassi kinni, avaneb raskustega, ning vasakpoolse sektsiooni parema ukse luku sulgemiseks kasutatav kinnitus on nõrgenenud; keskmises sektsioonis painduvad katusevarju all polükarbonaadist plaadid, neid tuleb tugevdada ja täiendavalt kinnitada; mõned puukruvid on liigse jõuga keeratud ja on polükarbonaadi kahjustanud; polükarbonaadi karkassile kinnitamisel ei piisa 65–70 cm vahedega paigaldatud kruvide arvust polükarbonaadi tihedaks ja kindlaks kinnitamiseks; tuleb suurendada puukruvide arvu; 3 • polükarbonaat on konstruktsiooni otsaseintel lõigatud valesti, mis põhjustas polükarbonaadi ülekattega paigaldamise – polükarbonaat tuleb õigesti lõigata ja asendada olemasolev polükarbonaat kasvuhoone otsaseintel. Kostja üritas puudusi kõrvaldada, kuid edutult. Hageja määras kostjale
8. detsembril 2019 puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Hageja teatas samas kirjas kostjale lepingust taganemisest, kui kostja ei kõrvalda puudusi tähtaegselt. Kostja ei kõrvaldanud puudusi, millest tulenevalt ei saa hageja kasvuhoonet kasutada viisil, mida ta võis lepingu sõlmimisel mõistlikult eeldada. Hageja tasus kostjale ettemaksena 1000 eurot ja pärast kasvuhoone paigaldamist 350 eurot. Kostja ei tagastanud hagejale raha.
9. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kasvuhoone paigaldamise lõpptähtaega ei olnud ette nähtud. Tööd plaaniti lõpetada vastavalt ilmastikuoludele. Pooled vaatasid lepingu täitmise ajal töö ja selle puudused üle. Kostja kõrvaldas puudused. Hageja võttis töö vastu ning maksis kostjale viimase osa kokkulepitud hinnast. Kostja müüdud ja paigaldatud kasvuhoonel ei ole kostjast tingitud olulisi puudusi, mis oleks andnud hagejale õiguse lepingust taganeda. MAAKOHTU LAHEND
10. Viru Maakohus rahuldas
11. novembri
12. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1350 eurot ja viivise, kuid jättis rahuldamata hageja lepingust taganemise tuvastamise nõude. Maakohus jättis 50% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 50% kostja menetluskuludest hageja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja menetluskulu 690 eurot ja viivise. Maakohus tunnistas otsuse viivitamata täidetavaks. Pooled sõlmisid tarbijatöövõtulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes, mille esemeks oli tarnida, panna kokku ja paigaldada hageja maatükile kasvuhoone. VÕS § 641 lõigete 1 ja 2 punktide 1 ja 2 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Teisel poolel on VÕS § 116 lõikes 2 sätestatud olulise lepingurikkumise korral VÕS § 116 lg 1 järgi õigus lepingust taganeda. Pooled ei vaidle selle üle, et töö tegemise käigus esitas hageja kostjale pretensioone töö kvaliteedi kohta ja kostja tegeles puuduste kõrvaldamisega. Asja materjalidest nähtuvalt võeti tööd vastu
13. oktoobril
14. Kostja andis hagejale kasvuhoone üle VÕS § 636 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul. Hageja väitel ei kõrvaldanud kostja siiski kõiki puudusi. Asjatundja arvamuse kohaselt vaatas ekspert hageja tellimusel puuduste kindlakstegemiseks kasvuhoone
15. novembril 2019 üle ning tuvastas puudused. Hageja teatas kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest
16. detsembril 2019, s.o VÕS § 644 lg 1 teises lauses sätestatud tähtaja jooksul. Kostja vastas hageja teatele
17. detsembril
18. Kostja sai hageja teate seega kätte hiljemalt
19. detsembril 2019 ning sellest hakkas kulgema hageja antud 15-kalendripäevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Kostja ei tõendanud, et ta on asjatundja arvamuses märgitud puudused kõrvaldanud. Asjatundja arvamuse ja tunnistaja A.D. ütlustega selle kohta, et kasvuhoonet ei ole võimalik otstarbe kohaselt kasutada, on tõendatud, et kostja rikkus töövõtulepingust tulenevat kohustust oluliselt. Kostja ei parandanud puudusi mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hageja taganes
20. detsembri
21. a avalduses septembris 2019 sõlmitud töövõtulepingust seega kehtivalt. Leping lõppes
22. jaanuaril
23. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui 4 ta tagastab kõik üleantu. Hageja nõue 1350 euro tagastamiseks muutus sissenõutavaks alates lepingust taganemisest ehk
24. jaanuarist
25. Hageja võib VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda kostjalt samast kuupäevast 1350 tasumisega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotamisel lähtus maakohus

§ 163

lg-st 1, jättes 50% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 50% kostja menetluskuludest hageja kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus hagi rahuldamise osas ning jätta hagi uue otsusega tervikuna rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid, mille tõttu jõudis ebaõigetele järeldustele.

§ 436kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Maakohus ei ole arutanud pooltega ekspertiisi läbiviimise vajadust ega osutanud selle vajaduse võimalusele. Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust. Maakohus ei ole selgitanud pooltele tõendamiskoormist. Sõltumata kohtumenetluse võistlevuse põhimõttest ei tohi välistada kohtuniku olulist rolli asja lahendamisel. Maakohtu otsusest jääb arusaamatuks, miks kohus käsitles A.D. ütlusi kindla tõendina, aga teise tunnistaja D.K. ütlusi selle kohta, et kõik puudused kõrvaldati ja kasvuhoonet saaks kasutama hakata, vaid tunnistaja subjektiivse seiskohana. Samuti on alus eeldada, et tunnistaja A.D. on menetluse tulemustest huvitatud, kuna ta on hageja elukaaslane, mille tõttu ei saa eelistada tema ütlusi D.K. ütlustele, kellel ei ole huvi menetluse tulemuse vastu. Tunnistaja A.D. ütlustest nähtub, et ta ei näinud, et kostja tuli objektile puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus aga järeldas, et kostja enam ei käinud puudusi kõrvaldamas (otsuse lk 14). Järelikult on maakohus hinnanud ebaõigesti tunnistajate ütlusi. Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ arvamust ei saa pidada asjatundja arvamuseks. Tegu on konsultatsiooniga ning selle teinud isikul on eraorganisatsiooni väljastatud tunnistus seoses sõidukite, rehvide, detailide ja mehhanismide, tootmis- ja ärivarustuse, mööbli, kodutehnika ja -elektroonikaga. Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ konsultatsioonitasu ei ole menetluskulu

§ 143p 2 tähenduses.

Tegemist võib olla kahjuga. Konsultatsioon anti väljaspool kohtumenetlust.

1. Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohus täitis eelmenetluse ülesanded ja tegi õiguspärase otsuse. Kohus selgitas kostjale tõendite esitamise kohustust. Maakohus ei pidanud menetlusosalisi nõustama. Maakohus arvestas ja hindas tunnistajate ütlusi õigesti. Asjatundja arvamuse koostas pädev isik. Ekspertiisi tõttu tekkinud menetluskulud kuuluvad hüvitamisele. Kasvuhoone jätkuv hävimine viitab sellele, et selle paigaldus oli puudulik ja paigaldaja ei olnud pädev. MENETLUSE EDASINE KÄIK
2. Tartu Ringkonnakohus tühistas
3. jaanuari
4. a otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jaotas menetluskulud, ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja mõlema kohtuastme menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulu 825 eurot. 5
5. Riigikohus tühistas
6. juuni
7. a otsusega Tartu Ringkonnakohtu
8. jaanuari
9. a otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu
10. novembri
11. a otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning tegi otsustused menetluskulude kohta. Riigikohus saatis asja tühistatud osas Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
12. Hageja leidis asja uuel läbivaatamisel
13. märtsi
14. a seisukohas, et kostjal oli kohustus müüa, tarnida ja paigaldada müüdud asi poolte vahel kindlaks määratud ja kokkulepitud kohta. Lepingulise suhte lõppeesmärk oli kasvuhoone nõuetekohane paigaldamine ning selle hageja käsutusse ja kasutusse andmine. Kostja ei saavutanud lepingu lõppeesmärki, kuna kasvuhoone paigaldamine oli puudustega. Kasvuhoone paigaldamine oli seega lepingu oluline osa, hoolimata, et paigalduse maksumus võis olla väiksem kui kasvuhoone oma. Kasvuhoonet ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejal ei ole huvi kostja kohustuse osalise täitmise vastu, kuna kasvuhoonet ei ole võimalik kasutada.
15. Kostja kordab
16. märtsil 2024 esitatud seisukohas apellatsioonimenetluses juba varem esitatud väiteid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu
18. novembri
19. a otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks hüvitatavad menetluskulud välja 600 eurot ületavas ulatuses (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 10 ja 11). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud 600 eurot ületavas ulatuses kostjalt välja mõistmata. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab

§ 654

lg 2² järgi otsuse resolutsiooni juures maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 11.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse hagi rahuldamise ning ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada hageja ja kostja vahel lepinguliste suhete lõpetamise fakt seoses hageja poolt 24. oktoobri 2019. a lepingust taganemisega. Selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause järgi jõustunud.

1. Maakohus tuvastas otsuses järgmised vaidluse lahendamise seisukohalt olulised asjaolud: ▪ pooled sõlmisid septembris 2019 suulise lepingu, mille alusel kostja kohustus müüma, panema kokku ja paigaldama hageja maatükile kasvuhoone "Kapelka"; ▪ hageja kohustus lepingu alusel tasuma kostjale 1350 eurot; ▪ hageja on tasunud kostjale 1350 eurot sularahas kahe osaga 1000 eurot ja 350 eurot; ▪ kasvuhoone ja tööd saab lugeda hageja poolt vastuvõetuks hiljemalt
2. oktoobril 2019; ▪ hageja taganes lepingust
3. detsembri
4. a avaldusega, andes ühtlasi kostjale 15 päeva pikkuse tähtaja samas avalduses loetletud puuduste kõrvaldamiseks, 6 ▪ kostja sai hageja avalduse kätte
5. detsembril 2019, vastates samal päeval hagejale. Apellatsioonkaebuse põhjendustes ei ole neid maakohtu tuvastatud asjaolusid vaidlustatud ning ringkonnakohus võtab need

§ 652lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks.

1. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas hagejal on õigus nõuda VÕS § 189 lg 1 alusel kostjalt 1350 euro tagastamist, kuna kostja paigaldas kasvuhoone puudustega ega ole neid hageja antud tähtajaks kõrvaldanud.
2. Hageja on
3. märtsi
4. a seisukohale lisanud fotod tõendamaks kasvuhoone seisukorra kohta praegusel hetkel (fotod tehtud 2023/
5. aasta talvel). Ringkonnakohus võtab need tõendid

§ 652lg-s 3 ja § 238 lg-s 1 sätestatust lähtudes asja materjalide juurde.

Fotod saavad kaudselt tõendada hageja väiteid kasvuhoonel esinevate puuduste kohta ning fotode tegemise ajast lähtudes ei saanud hageja neid menetluses varem esitada. 15. Maakohtu hinnangul sõlmisid pooled VÕS § 635 lg 1 järgi tarbijatöövõtulepingu. Müügilepingu sätted (VÕS § 208

1. jj)maakohtu hinnangul pooltevahelisele õigussuhtele ei kohaldunud. VÕS § 1 lg-st 2 tuleneb, et kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. Riigikohus asus käesolevas asjas 7. juunil 2023 tehtud otsuses seisukohale, et kuna pooled sõlmisid segalepingu, kohalduvad kasvuhoone müügile müügilepingut (VÕS § 208
2. jj)ning kokkupanemisele ja paigaldusele töövõtulepingut (VÕS § 635
3. jj)reguleerivad sätted. Lähtudes VÕS § 116 lg-st 3 on oluline hinnata, kas hagejal oli huvi lepingu osalise täitmise vastu või kas lepingurikkumine oli oluline lepingu kui terviku suhtes. Olukorras, kus paigaldusest tingitud puuduste tõttu ei ole asja võimalik väidetavalt kasutada, võis kahjustatud lepingupool Riigikohtu hinnangul kaotada huvi lepingu täitmise vastu tervikuna. Riigikohtu otsuse kohaselt peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel hindama, kas kostja kõrvaldas puudused hageja antud tähtaja jooksul. Kui kostja seda ei teinud, tuleb ta lugeda lepingut oluliselt rikkunuks VÕS § 116 lg 2 p 5 mõttes ning hinnata kooskõlas VÕS § 116 lg-s 3 sätestatuga, kas lepingust taganemiseks oli alust. Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud (

§ 693lg 2).

Ringkonnakohus muudab seetõttu vastavalt ülalesitatule maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. 16. Maakohus tuvastas esitatud ja kogutud tõendite põhjal ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et kostja paigaldas kasvuhoone puudustega. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse vastavaid põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Maakohus tugines puuduste tuvastamisel Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ kirjalikule arvamusele, mille on koostanud I. Semjonov (tl 10–12), ja tunnistaja A.D. ütlustele (tl 82–85). Tunnistaja D.K. ütlustest (tl 85– tl 87 pöördel) ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et hageja väidetud puudusi ei esinenud ning kasvuhoonet oli võimalik selle otstarbe kohaselt kasutada, mh ei kinnita muud tõendid tunnistaja D.K. väidetut. Kohus hindab tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (

§ 232lg-d 1 ja 2).

Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul selle vastu eksinud. Asja sisulise lahendamise seisukohalt ei ole määravat tähtsust sellel, kas Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ kirjalikku arvamust käsitleda asjatundja ehk eriteadmistega isiku arvamusena

§ 272lg 2 tähenduses.

Arvamus on igal juhul dokumentaalne tõend (

§ 272

lg 1) kasvuhoone otstarbekohast 7 kasutamist takistavate või välistavaid asjaolude tuvastamise osas. Tunnistaja A.D. ütlusi ei saa pidada ebausaldusväärseks üksnes seetõttu, et tunnistaja on hageja elukaaslane. Küll võib see asjaolu mõjutada A.D. ütluste tõendiväärtust. Sarnaselt on ka tunnistaja D.K. vähemalt vaidluse eset puudutavas küsimuses kostjaga seotud, kuna aitas kokkuleppel kostjaga tal kasvuhoonet paigaldada ning sai selle eest kostjalt tasu. Kohtule ei ole küll teada kostja ja D.K. vahelise kokkuleppe ja koostöö täpsemad tingimused, kuid D.K. võib samuti olla huvitatud vaidluse lahendamisest kostja kasuks. Kostja ei ole esitanud peale D.K. ütluste tõendeid, millest nähtuks, et Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ kirjalikus arvamuses ja tunnistaja A.D. ütlustes kirjeldatud puudusi ei esine. 17. Samuti on maakohus põhjendatult leidnud, et kostja poolt puuduste kõrvaldamine hageja antud tähtajaks ei ole tõendatud. Ringkonnakohus järgib ka selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ning ei korda neid

§ 654lg-st 6 alusel.

Maakohus rajas järeldused puuduste kõrvaldamata jätmise kohta samuti Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ kirjalikule arvamusele ja tunnistaja A.D. ütlustele. Puuduste jätkuvat esinemist kinnitavad kaudselt ka hageja

1. märtsi
2. a seisukohale lisatud fotod (tl 177 pöördel – 180), mille ringkonnakohus võttis eespool asja materjalide juurde. Tunnistaja D.K. ütlustest ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik selles osas asjakohaseid järeldusi teha. Tunnistaja ei ole ütlustes maininud konkreetseid kuupäevi, kuid ütluste sisust võib järeldada, et pärast kasvuhoone paigaldamise lõpetamist
3. a oktoobri lõpus tema enam kasvuhoone asukohas ei käinud.
4. Apellatsioonkaebuses väidetud arutelu- ja selgitamiskohustuse olulisi rikkumisi ringkonnakohus asja materjalide põhjal ei tähelda. Samuti on maakohus
5. juuli
6. a istungil kostjale tõendamiskoormist piisavalt selgitanud (tl 59). Kostjal oli võimalik kohtu seisukohtadest mõistlikult aru saada, et olemasolevate tõendite põhjal ei loe kohus kostja väiteid puuduste kõrvaldamisest tõendatuks. Lisaks ei ole kostja esitanud ka apellatsioonimenetluses taotlusi tõendite vastuvõtmiseks või kogumiseks. Apellatsioonkaebusele lisatud sertifikaadist kui tõendist kostja esindaja ringkonnakohtu
7. detsembri
8. a istungil loobus (tl 141).
9. Kokkuvõttes leidis maakohus ringkonnakohtu hinnangul seega põhjendatult, et kostja on lepingut VÕS § 116 lg 2 p 5 mõttes oluliselt, kuna ta ei kõrvaldanud puudusi VÕS § 114 järgi kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul. Töövõtja loetakse VÕS § 647 lg 1 järgi töövõtulepingut oluliselt rikkunuks mh siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 116 lg 5 kohaselt võib kahjustatud lepingupool määrata VÕS §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa. Kuigi asjas tuleb vastavalt ülalmärgitule eristada ühelt poolt kasvuhoone müüki ning teiselt poolt selle kokkupanekut ja paigaldust (millele kohalduvad töövõtulepingu sätted) ning tuvastatud puudused seonduvad eelkõige paigaldusega, puudub ringkonnakohtu hinnangul hagejal mõistlikult huvi lepingu osalise täitmise vastu. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et lepingu lõppeesmärk oli kasvuhoone nõuetekohane paigaldamine ning selle hageja kasutusse andmine. See eesmärk on jäänud saavutamata. Paigaldusest tingitud puuduste tõttu ei ole kasvuhoonet senini võimalik otstarbe kohaselt kasutada, mistõttu on hageja kaotanud huvi lepingu täitmise vastu tervikuna. Seega oli hageja taganemine lepingust kui tervikust kohtu hinnangul õigustatud. 8
10. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Samas on maakohus lugenud Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ kirjaliku arvamuse saamise kulu (180 eurot) ebaõigesti

§ 143

p 2 järgi dokumentaalse tõendi saamise kuluks ning mõistnud vastavalt kulude jaotusele sellest kostjalt välja 90 eurot. Kõnealune arvamus on koostatud enne kohtumenetlust ning sõltumata kohtumenetlusest. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et sellise tõendi koostamise kulu ei saa olla tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel hüvitatav menetluskulu. Arvamuse koostamise kulu võiks olla hüvitatav hageja kahjuna (VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 3), kuid sellist nõuet ei ole asjas esitatud. Seetõttu tuleb maakohtu otsus Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ kirjaliku arvamuse saamise kulu kostjalt välja mõistmise osas tühistada ning mõista kokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja maakohtu menetluskulude katteks 600 eurot. 21. Kuna apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses on vaieldud üksnes hageja sooritusnõuete üle, jätab ringkonnakohus nende kohtuastmete kulud

§ 162lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Kuigi ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse osaliselt, ei puuduta ega muuda see asja sisulist lahendust. Lisaks ei ole menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud

§ 178lg 4 järgi hüvitatavad.

22. Ringkonnakohus määrab

§ 174

lg-st 3 lähtudes kindlaks ka apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse. 22.

1. Hageja
2. märtsil 2024 ringkonnakohtule esitatud koondnimekirja kohaselt (tl 180 pöördel–181) koosnevad hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses esindajakulust kokku 1370 eurot. Esindaja S. Ivanov on teinud järgmisi toiminguid: tutvunud apellatsioonkaebusega (2,5 tundi; 250 eurot), koostanud vastuse apellatsioonkaebusele (3 tundi; 300 eurot), koostanud lõpliku seisukoha (2 tundi; 200 eurot), valmistunud
3. detsembri
4. a kohtuistungiks (2 tundi; 200 eurot), koostanud
5. märtsi
6. a seisukoha (3 tundi; 420 eurot). Nimekirjast järelduvat on esindaja osutanud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot ja 140 eurot. Kassatsioonimenetluses koosnevad hageja kulud esindajakulust 1050 eurot ning kassatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust 100 eurot. Kassatsioonkaebuse koostanud esindajal vandeadvokaat I. Zujevil on materjalidega tutvumisele ning kassatsioonkaebuse koostamisele kulunud kokku 7 tundi. Nimekirjast järelduvat on vandeadvokaadist esindaja osutanud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot. Hageja kinnitab, et kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176

lg 5) ning ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

22.

1. Kostja on Riigikohtule
2. mail 2023 esitatud seisukohas leidnud, et vandeadvokaat I. Zujevi poolt kassatsioonkaebuse esitamise põhjendatud ajakulu on 4 tundi (mitte 7 tundi). 22.
3. Riigilõivuseaduse § 59 lg 151 järgi tuleb tsiviilkohtumenetluses kassatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu üks protsent tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte vähem kui 100 eurot. Seega on kassatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu (

§ 138lg-d 1 ja 2), mis kuulub hüvitamisele.

22.4.

§ 175

lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785/114, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812/57, p 19.2). Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Esindaja põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja 9 ning vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja apellatsioonimenetluse esindajakulu vajalik ja põhjendatud osaliselt. Hageja esindaja ei osalenud 20. detsembri 2022. a kohtuistungil, mistõttu ei saa pidada ka selleks valmistumist (2 tundi) vajalikuks ja põhjendatuks. Samuti ei saa pidada vajalikuks enne viidatud istungit esitatud lõplikku seisukoha koostamist (2 tundi). Ringkonnakohus korraldas asja esimesel läbivaatamisel apellatsioonkaebuse lahendamiseks istungi ega nõudnud pooltelt kirjalikke seisukohti. Muus osas on esindaja ajakulu apellatsioonimenetluses asja keerukust ja mahukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks

§ 175lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik.

Samuti on esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik kassatsioonimenetluses. Kuna vandeadvokaat I. Zujev ei olnud hagejat esindanud maakohtu ega ringkonnakohtu menetluses, saab pidada põhjendatuks esindaja ajakulu asja materjalidega tutvumisele. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvad esindajate tunnitasud on ringkonnakohtu hinnangul samuti põhjendatud. Need ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 22.5. Eeltoodut arvestades määrab ringkonnakohus hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 970 eurot [(5,5×100) + (3×140)] ja kassatsioonimenetluses 1150 eurot (1050 + 100) ning mõistab need summad kostjalt hageja kasuks välja. 22.6. Lähtudes

§ 177

lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 10