Obsah (6)

§ 46§ 71§ 124§ 43§ 104§ 152

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maarja Oras Määruse tegemise aeg ja koht 3. juunil 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-1234 Haldusasi Aequitas Fund Management OÜ kaebus Rahapesu Andm

) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aequitas Fund Management OÜ esitas
2. aprillil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rahapesu Andmebüroo (RAB)
3. märtsi
4. a otsuse nr 6-1/25-1 tühistamiseks, millega tunnistati kehtetuks luba nr FFA000427 tegutsemiseks finantsasutusena.
5. RAB esitas
6. mail 2024 seisukoha, milles leidis, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. Vaidlusalune otsus toimetati kaebajale kätte
7. märtsil 2024, mistõttu ta pidanuks kaebuse esitama
8. aprillil 2024, kuid esitas selle
9. aprillil
10. RAB palus menetluse tähtaja rikkumise tõttu lõpetada.
11. Kohus nõustub RAB-ga, et kuna kaebaja sai vaidlustatud haldusakti kätte
12. märtsil 2024, oli tühistamiskaebuse esitamise viimane päev

§ 46lg 1 järgi (kaebetähtaeg 30 päeva) 24.

aprillil

1. Kaebus on aga esitatud
2. aprillil
5. mai
6. a vastuses
7. mai
8. a määrusele ei seadnud kaebaja kahtluse alla, et kaebus on esitatud tähtaega ületades, kuid palus kaebetähtaja ennistada. Ühepäevase viivituse tingis kaebaja juriidiline kogenematus Eesti kohtumenetluses. Kaebaja sai enda sõnul juriidilist nõu kaebuse esitamise tähtaja kohta ning advokaatide vastus oli, et kaebuse esitamise tähtpäev on
9. aprill
10. Kaebaja käitus heauskselt ning viivitus on väike. 5.

§ 71

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esile toonud mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. Tähtaja möödalaskmist ei õigusta kaebaja juriidiline kogenematus Eesti kohtumenetluses. RAB vaidlusaluses otsuses sisaldus vaidlustamisviide, mis viitas

§ 46lg-le 1, kus on kirjas 30-päevane kaebetähtaeg.

Kalendris 30 päeva kokkulugemine on jõukohane ka juriidilise hariduse või kogemusteta. Seejuures on

tekst Riigi Teataja vahendusel kättesaadav ka inglise ja vene keeles. Kaebaja sõnul küsis ta enne kaebuse esitamist juriidilist nõu. Asjaolu, et nõustajad andsid talle ekslikku nõu kaebuse esitamise tähtpäeva osas, ei anna samuti alust kaebetähtaja ennistamiseks. Riigikohus on kaebetähtaja ennistamist põhjendatuks pidanud ainult juhul, kui kaebetähtaja ületamise tingis riigi õigusabi osutama määratud advokaadi tegevus (halduskolleegiumi

1. detsembri
2. a määrus asjas nr 3-3-1-61-12, p 17), kuna riigi õigusabi mõte seisneb selles, et kaebeõigus oleks riigi toel tagatud (samas, p 13). Kaebaja suhe temale õigusteenuse osutaja(te)ga on tsiviilõiguslik ja kaebajal võib sõltuvalt asjaoludest põhimõtteliselt olla alust nõuda õigusteenuse osutajalt kahju hüvitamist, kui ekslik õigusnõu tingis kaebetähtaja möödalaskmise.
3. Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus määrusega asja menetluse (

§ 124lg 2 ja § 152 lg 1 p 2).

Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse pöörduda (

§ 43lg 1 p 2).

7.

§ 104

lg 5 p 4 järgi tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse mh

§ 152lg 1 p 2 alusel. Seetõttu tuleb praegusel juhul kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastada. Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/ 2