Obsah (8)

§ 164§ 657§ 654§ 651§ 174§ 177§ 178§ 447

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 27. märts 2024 Tsiviilasja number 2-22-16

) § 164 lg 3 järgi jätta kostja kanda. Pooled ei jõudnud kompromissini, kuna kostja ei vastanud enam hageja kirjale. Kostja ei selgitanud, miks peaks hageja tagasiulatuvast elatisest loobuma või seda vähendama. Hagejal ei olnud võimalik saada kostjalt elatist muul viisil kui kohtusse pöördudes. Kohtumenetlus oli tingitud seega üksnes kostjast. Kostja poolt elatise tasumist välistavaid asjaolusid ei esine.

1. Kostja ei vaielnud vastu elatise nõudele alates hagi esitamisest, kuid palus jätta hagi tagasiulatuva elatise nõude osas rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda. Kostja oli nõus tasuma hageja ülalpidamiseks PKS §-s 101 sätestatud ulatuses elatist alates hagi esitamisest, s.o
2. novembrist 2022, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja täitis enne hagi esitamist osaliselt hageja ülalpidamiskohustust. Kostja kandis hageja ema pangakontole raha ja ostis turvahälli maksumusega 568 eurot. Turvahäll on hageja emale üle antud. Tagasiulatuva elatise nõue ei ole seega põhjendatud. Menetluskulud tuleb jätta

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

Arvestades, et elatise hagi esitamise eelduseks on ülalpidamiskohustuse rikkumine, ei saa see, et kostja ei täitnud enne hagi esitamist ülalpidamiskohustust, olla menetluskulude kostja kanda jätmise aluseks. Vastasel juhul kaotaks

§ 164

lg 1 mõtte.

§ 164lõiked 11 ja 3 ei ole asjakohased.

Kostja ei keeldunud hagejale elatise tasumisest. Kostja täitis ülalpidamiskohustust. Vaidlus on üksnes selle täitmise nõuetekohasuse üle. MAAKOHTU LAHEND

1. Maakohus rahuldas
2. juuni
3. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest
4. juulist 2022 kuni
5. jaanuarini 2023 välja elatise 225 eurot 64 senti kuus, alates
6. veebruarist 2023 kuni
7. märtsini 2023 elatise 215 eurot 64 senti kuus ja alates
8. aprillist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise 260 eurot 33 senti kuus. Kohus märkis, et viimati nimetatud summat korrigeeritakse kord aastas
9. aprillil lähtuvalt PKS § 101 lõigetest 3 ja
10. Kohus märkis, et elatis tuleb tasuda hageja ema arveldusarvele iga kalendrikuu 10.-ks kuupäevaks märkega „elatis, kuu, aasta“. Maakohus rahuldas tagasiulatuva elatise nõude 695 eurot 46 senti ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostja on PKS § 100 lg 1 ja 2 alusel kohustatud tasuma hagejale elatist PKS §-s 101 sätestatud määras. Õigustatud isik võib PKS § 108 alusel nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja täitis pärast lapse sündi ülalpidamiskohustust osaliselt. Turvahälli soetamine ei ole hageja vahetu ülalpidamine, kuna see soetati enne lapse sündi. Alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (

§ 164lg 1).

Viide

§ 164lõikele 11 on arusaamatu.

Asjaolusid, mis võimaldaksid jätta menetluskulud vaid ühe poole kanda, ei ole. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas, teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud kostja kanda, ning jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.

§ 164

lg 2 näeb ette, et kohus võib jaotada kulud erinevalt

§ 164

lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus võib alaealise lapse ülalpidamisasjas seega jagada kulud teisiti, kui jätta need poolte endi kanda. Maakohus ei pööranud sellele tähelepanu. Menetluskulude hageja kanda jätmine ei ole õiglane olukorras, kus kostja keeldus enne hagi esitamist elatise maksmisest, kuigi tal ei olnud selleks õiguslikku alust. Kostja tasus elatist ebaregulaarselt, rikkudes sellega hageja ülalpidamiskohustust. Hageja ema palus kostjal korduvalt elatist maksta, kuid kostja keeldus. Kostjal ei olnud menetluse käigus elatise maksmisele sisulisi vastuväiteid. Kostja vaidlustas tagasiulatuva elatise nõude ja sedagi osaliselt. Kuna kostja põhjustas hagi esitamise vajaduse, on õiglane, et kostja kannab menetluskulud. Seda seisukohta toetab kõrgemate kohtute senine praktika. Elatise asjas õigusabi kasutamine oli põhjendatud. Hagejal oli õigus seda teha. 5. Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel õigesti

§ 164

lõiget 1.

§ 164lg 2 alusel menetluskulude kostja kanda jätmiseks ei ole alust.

Kostja ei keeldunud hagejale elatise tasumisest. Kostja täitis hageja ülalpidamiskohustust. Pooled vaidlesid üksnes ülalpidamiskohustuse täitmise nõuetekohasuse üle. Arvestades, et elatise asjas hagi esitamise eelduseks on ülalpidamiskohustuse rikkumine, ei saa see, et kostja ei täitnud enne hagi esitamist ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt, olla menetluskulude kostja kanda jätmise aluseks. Vastasel juhul kaotaks

§ 164lg 1 mõtte.

Kostja vaidles tagasiulatuva elatise nõudele põhjendatult vastu. See, et maakohus asus kostjast erinevale seisukohale, ei anna alust väita, et vastu vaidlemine oli põhjendamatu ning menetluskulud tuleks jätta kostja kanda. Elatise vaidlus ei ole õiguslikult keeruline. Hageja seaduslik esindaja oleks olnud võimeline esitama elatise nõude ilma õigusabita. Kostja tasus menetluse ajal hagejale elatist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja ei väitnud kohtumenetluses, et ta ei suuda hagejale elatist tasuda. Hageja viited kõrgemate kohtute praktikale ei anna alust maakohtu otsust muuta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Ringkonnakohus esitab

§ 654

lg 2² järgi otsuse resolutsiooni juures maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Arvestades 4 hageja kaebuse ulatust, kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude jaotuse osas. 7. Hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud üldjuhul

§ 164lg 1 järgi ise.

Sellest sätestab erandi

§ 164

lg 2, mille kohaselt võib kohus jagada kulud

§ 164

lõikes 1 sätestatust erinevalt, kui kulude lõike 1 kohane jaotus ei oleks õiglane. Kulude

§ 164

lõikes 1 sätestatust erinev jagamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse ringkonnakohus saab sekkuda, kui maakohus ületas diskretsiooni piire. 8. Maakohtu lahendist ei ole selgelt aru saada, kas maakohus kaalus

§ 164lõikes 2 sätestatud erandi kohaldamist.

Maakohus märkis üksnes üldsõnaliselt, et ei ole asjaolusid, mis võimaldaksid jätta menetluskulud ühe poole kanda. Maakohus ei analüüsinud

§ 164

lõikes 2 sätestatud erandi kohaldamise võimalikkust lähtuvalt käesolevast tsiviilasjast. Maakohus jättis

§ 164lg 2 kohaldamise osas diskretsiooni seega sisuliselt teostamata.

1. Hageja esitas kostja vastu hagi elatise väljamõistmiseks PKS §-s 101 sätestatud määras, kuna kostja ei tasunud hagejale tema vajaduste katmiseks piisavalt suurt igakuist elatist. Kostja vaidles vastu üksnes tagasiulatuva elatise nõudele.
2. Alaealise lapse vanem peab täitma lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Elatist tuleb maksta iga kuu (PKS § 100 lg 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (PKS § 101 lg 1). Alaealise lapse ülalpidamiskohustuse rikkumiseks ei ole seega üksnes elatise täielikult tasumata jätmine, vaid ka elatise seaduses ettenähtud ulatusest väiksemas summas või ebaregulaarne tasumine. Hageja sündis
3. mail
4. Kostja ei tasunud hagejale juunis ega juulis 2022 elatist. Hageja ema palus
5. juuli
6. a kirjas tasuda hagejale elatist 269 eurot iga kuu ning märkis, et vastasel juhul palkab ta advokaadi ja esitab kostja vastu hagi (tl 8). Hageja ema pangakonto väljavõtte kohaselt tasus kostja
7. a augustis 100 eurot selgitusega "alimendid august", 120 eurot selgitusega "alimendid september" ning
8. a oktoobris 115 eurot selgitusega "alimendid oktoober" (tl 7). Kostja ei väida, et ta oleks maksnud hagejale kohtusse pöördumise eelselt suuremates summades elatist. Kostja väitis, et ta andis hagejale hagi esitamisele eelnenud perioodil ülalpidamist, ostes talle turvahälli maksumusega 568 eurot. Kohustatud isiku peab PKS § 100 lg-st 1 tulenevalt andma ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise tasumisega (elatis). Kostja ei ole tõendanud, et vanemate vahel oli kokkulepe ülalpidamise andmiseks muul viisil. Isegi kui turvahälli ostmist saaks pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks, ei piisanuks sellest hagi esitamisele eelnenud perioodil hageja ees ülalpidamiskohustuse täitmiseks PKS §-s 101 sätestatud ulatuses. Hageja advokaadist esindaja palus
9. oktoobril 2022 kostjale saadetud ettepanekus maksta hagejale elatist 269 euro kuus ja tasuda tagasiulatuva elatisevõla (tl 11–12). Kostja keeldus
10. oktoobri
11. a vastuses hagejale elatise maksmisest. Kostja väitis, et tal ei ole selleks raha (tl 14). Kostja ei teinud omalt poolt ühtegi selget alternatiivset pakkumist. Kostja rikkus enne kohtusse pöördumist seega hageja suhtes ülalpidamiskohustust. Arvestades kostja
12. oktoobri
13. a vastust, ei olnud hagejal võimalik kostjalt muul viisil elatist saada, kui kohtule hagi esitades.
14. Kostja poolt
15. novembril 2022 esitatud vastusest hagile nähtub, et kostja oli nõus tasuma hagejale alates hagi esitamisest elatist PKS §-s 101 sätestatud ulatuses. Kostja ei väitnud enam, et tal ei ole raha hagejale elatise maksmiseks. 5
16. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja oli kostja käitumisest tulenevalt sunnitud igakuise elatise saamiseks kohtusse pöörduma ning kostjal ei olnud kohtumenetluses edasiulatuva elatise nõudele sisulisi vastuväiteid, ei ole menetluskulude poolte kanda jätmine õiglane. Kostja oli kohtumenetluse eelselt teadlik, et kui ta hagejale vabatahtlikult elatist ei maksa, pöördub hageja elatise saamiseks advokaadi poole ja seejärel kohtusse. Hagejal oli õigus kasutada elatise nõudega kohtusse pöördumiseks advokaadi abi. Kostja keeldus hagejale elatise maksmisest, kuigi teadis, et elatise nõudega kohtusse pöördumine toob kaasa menetluskulud. Kostja käitumine põhjustas seega menetluskulude tekkimise hagejal. Maakohtu otsus tuleb menetluskulude jaotuse osas seega tühistada. Menetluskulud tuleb jätta

§ 164lg 2 alusel kostja kanda.

13. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad

§ 164lg 2 alusel samuti kostja kanda.

14. Maakohus ei määranud hageja menetluskulude rahalist suurust kindlaks. Seetõttu ei määra ka ringkonnakohus

§ 174lg 3 ja 5 järgi kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab

§ 177

lg 2 järgi kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest (vt RKTKo 20.04.2016, 3-2-1142-15, p 18 jj).

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes käesoleva otsuse peale edasi kaevates.

1. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 1 on ringkonnakohtu arvates ilmne ebatäpsus. Maakohus on mõistnud elatise välja alates hagi esitamisest, kuid märkinud seejärel hagi esitamise kuupäevaks
2. juuli
3. Asja materjalidest nähtuvalt on hagi esitatud
4. novembril 2022 ning selliselt on seda kajastatud ka maakohtu otsuse kirjeldavas osas (ps 2). Maakohus saab otsustada kõnealuse vea parandamise võimalikkuse üle

§ 447lg 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) 6