← Eesti

3-24-1694/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tallinna Halduskohus Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht 21. juunil 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-1694 Haldusasi X. X.i kaebus Tallinna Vangla 26. aprilli 2024.

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Tallinna Vangla
  2. aprillil
  3. a käskkirjaga nr 5-1/24/784 otsustas vangla neljanda üksuse P1 eluosakonna lukustamise ja selle lõpetamise samal päeval alates kell 9.49 kuni 10.
  4. Osakonna uste lukustamist oli vaja selleks, et välja selgitada, mis juhtus kinnipeetavaga, kellel oli hommikusel loendusel nina pealt katki ja silm sinine. Osakonna lukustamine võimaldab vanglal teha paremini järelevalvet ning tagada vangla üldine julgeolek. Käskkirjaga anti korraldus teavitada P1 osakonna kinnipeetavaid suuliselt.
  5. X. X. esitas vaide, mille vangla
  6. juuni
  7. a otsusega (nr 5-15/24/101-2) tagastas.
  8. aprillil 2024 kell 10.26 lõpetati vangla käskkirjaga asjaolude ära langemise tõttu P1 sektsiooni lukustamine. Vaidlustatud käskkiri ei kehti enam.
  9. aprilli
  10. a käskkiri ei saa seega vaide esitaja õigusi rikkuda. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine iseseisva nõudena ei ole vaidemenetluses lubatav, mistõttu vaie tagastati läbivaatamatult.
  11. juunil 2024 registreeriti Tallinna Halduskohtus kaebaja kaebus vangla
  12. aprilli
  13. a käskkirja tühistamiseks tagasiulatuvalt. Kaebajalt, kes paiknes P1-19 kambris, võeti käskkirjaga liikumisvabadus. Käskkiri oleks tulnud teha teatavaks kirjalikult (vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 2). Vanglal on võimalik teha järelevalvet ka osakondi lukustamata. Ohtu vangla julgeolekule ei olnud. Kinnipeetav, kellel vigastused tuvastati, toodi teisest osakonnast. Vigastused fikseeriti hommikusel loendusel, kuid osakond lukustati ligikaudu kaks tundi hiljem. Vanglal oli sel ajal võimalik välja selgitada, mis juhtus, kuid seda ei tehtud. Kaebaja palus end menetlusabi korras vabastada riigilõivu tasumisest.
  14. Kohus tagastab kaebuse, sest sellega kaitstav õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (

§121lg 2 p 21).

  1. Neljanda üksuse P1 osakonna lukustamine kestis üksnes 37 minutit. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas liikumise piirang tema õigusi mõjutas või millist kahju see talle tekitas. Kaebusest nähtub üksnes see, et kaebaja ei ole rahul käskkirjast tuleneval piiranguga. Vangla
  2. aprilli
  3. a käskkirja järgi piirati sellega küll ajutiselt osakonna P1 lahtiolekuaega, kuid kinnipeetavatele tagati õigusaktidest tulenevad õigused, sh jalutuskäigud, kokkusaamised, telefonikõned, individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ja sisseostude tegemine. Arvestades piirangu lühikest aega ning kaebuse asjaolusid, ei põhjustanud P1 osakonna lukustamise tõttu kaebaja õiguste intensiivset riivet.
  4. VangS § 8 lg 2 alusel võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada § 8 lg-s 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult.
  5. VangS võimaldab vanglal seega osakondi lukustada, kui seda on vaja vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Arvestades kaaskinnipeetaval tuvastatud kehavigastusi ja kinnipeetavatele seatud piirangu lühikest kestust, oli osakonna lukustamine vangla julgeoleku tagamiseks põhjendatud.
  6. Kuna piirang oli vaja kiiresti kõigile puudutatud kinnipeetavatele teatavaks teha, oli õiguspärane teavitada kinnipeetavaid käskkirjast esialgu suuliselt. Kirjaliku versiooniga oli kinnipeetavatel võimalik tutvuda hiljem. Kaebaja märgib, et sai käskkirja üksuse juhi käest samal päeval,
  7. aprillil
  8. Isegi kui pidada käskkirja esialgu suuliselt teatavakstegemist menetlusnormide rikkumiseks, ei tingiks see käskkirja tühistamist (haldusmenetluse seaduse § 58).
  9. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (

§ 121lg 2 p 1).

Kaebajal pole õigust nõuda käskkirja tühistamist ega selle õigusvastasuse tuvastamist. Käskkirja kehtivus ja mõju kaebajale on lõppenud. Kaebaja soov, et kohus kontrolliks käskkirja õiguspärasust, peab aitama kaasa tema subjektiivsete õiguste kaitsele (

§ 44lg 1 ja § 45 lg 2).

Üksnes huvi veenduda haldusakti õigusvastasuses kaebuse esitamiseks õigust ei anna (Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. novembri
  2. a määrus asjas nr 3-3-170-09, p 12).
  3. Kaebuse tagastamise tõttu jääb kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
  4. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.